Y ja X hagi Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu vastu võla 2772 euro nõudes 2772 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: Y (isikukood xxx), elukoht xxx; e-post xxx Hageja I lepinguline esindaja (riigi õigusabi korras): vandeadvokaat Natalia Lausmaa, Advokaadibüroo Natalia Lausmaa; e-post xxx Hageja II: X (isikukood xxx), elukoht xxx; e-post xxx Kostja: Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu (registrikood 80067917), asukoht Tuulemaa 10-17, 10312 Tallinn Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leino Biin, Advokaadibüroo Biin ja Boon OÜ; e-post xxx
Menetluse liik Kohtuistungi aeg
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus 01.12.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagejate Y ja X hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta solidaarselt hagejate Y ja X kanda.
3.Määrata rahaliselt kindlaks kostja menetluskulud ning mõista hagejatelt Y ja X solidaarselt kostja Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu kasuks välja menetluskulu 1195,50 eurot.
4.Välja mõista hagejatelt Y ja X solidaarselt kostja Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt (1195,50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest (12.01.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
HAGEJATE NÕUE
1.Harju Maakohtus on võtnud menetlusse Y ja X hagi Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu vastu 2832 euro nõudes (I kd, tl 63-68; 96). Hageja I Y palub mõista välja kostjalt Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistult hageja I kasuks kostja eest kantud menetluskulud (kohtu- ja kohtuvälised kulud) tsiviilasjas nr xxx summas 429,68 eurot. Hageja II X palub mõista välja kostjalt hageja II kasuks kostja eest kantud menetluskulud (kohtu- ja kohtuvälised kulud) tsiviilasjas nr xxx summas 1536 eurot. Hagiavalduse kohaselt kehtisid tsiviilasja nr xxx menetluse ajal Harju Maakohtus Y ja X juhatuse liikme volitused ning nemad olid õigustatud ja kohustatud korteriühistut kohtus esindama. Juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal puudusid Yl ja Xl (ka teistel juhatuse liikmetel, kes valiti juhatusse 29.08.2016 üldkoosoleku otsusega) võimalus korteriühistu arveldusarve käsutamiseks pangas, kuna sellise taotluse olid pangale esitanud N B koos teiste isikutega, kes ennast juhatuse liikmeteks pidasid (tsiviilasjas nr xxx hagejad) (I kd, tl 63-68).
2.Hagejate väitel on korteriühistule seonduvalt tsiviilasjaga xxx osutatud õigusteenust maakohtus 24 tundi 20 minutit, tunnihinnaga 100 eurot, kokku summas 2430 eurot, millele lisandub käibemaks summas 486 eurot, kokku 2916 eurot. Maakohtus on korteriühistu kandnud kohtukuludena riigilõivu 50 eurot, millise kostja tasus määruskaebuselt hagi tagamise tühistamiseks. Kostja eest tasusid riigilõivu Y ja X, mõlemad võrdsetes osades, s.o vastavalt 25 eurot. Kokku moodustasid Tuulemaa 10 korteriühistu menetluskulud maakohtus 2966 eurot, millest 50 eurot on kohtukulu (hagi tagamise määruskaebuselt tasutud riigilõiv) ja 2916 eurot õigusteenusele tehtud kulutused (sh käibemaks). Tuulemaa 10 korteriühistu eest tasusid kõik menetluskulud summas 2772 ning riigilõiv summas 50 eurot, kokku 2822 eurot korteriühistu seaduslikud esindajad Y ja X võrdsetes osades ehk siis R. Y tasus korteriühistu eest 1411 eurot ja X tasus 1411 eurot.
3.Tallinna Ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses osutati kostjale õigusteenust 7 tundi 5 minutit, tunnihinnaga 100 eurot, kokku summas 710 eurot, millele lisandub käibemaks 142 eurot, kokku 852 eurot. Apellatsioonimenetluses tasusid Tuulemaa 10 korteriühistu eest riigilõivu 250 eurot võrdsetes osades R. Y ja V. R, s.o. kumbki 125 eurot. Apellatsioonimenetluse lepingulise esindaja kulud vastavalt esitatud arvetele 852 eurot (arve nr 18016 05.04.2018 summas 624 eurot ja arve nr 18026 31.05.2018 summas 228 eurot) on Tuulemaa 10 korteriühistul A Õigusbüroole tasumata.
4.Seega on Y ja X tasunud Tuulemaa 10 korteriühistu eest menetluskulusid maakohtus 2822 eurot (lepingulise esindaja kulu 2772 eurot ja riigilõiv 50 eurot) ja ringkonnakohtus 250 eurot (apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv), kokku mõlemas kohtuastmes on R. Y ja V.R tasunud 3072 eurot (maakohtus lepingulisele esindajale õigusteenuste eest tasutud 2772 eurot ning 50 eurot maakohtus tasutud riigilõiv ning 250 eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv).
5.Tuulemaa 10 korteriühistu täiteavalduse alusel on kohtutäitur W alustanud Y ja R Y suhtes täiteasja nr xxx ja xxx (küttesüsteemi taastamine). 20.06.2018 seisuga oli Y kohustus nimetatud täiteasjas korteriühistu ees 1106,32 eurot. 02.08.2018 esitas hageja Y kostjale tasaarvestusavalduse. Tasaarvestusavalduse sai kostja kätte, kuid ei ole seda vaidlustanud ning järelikult on nii tasaarvestusega kui ka hagejate nõudega tehtud kulutuste hüvitamiseks nõustunud. Tasaarvestuse avaldusega nõudsid mõlemad hagejad, et kostja tasuks oma
kohustuse hagejate ees hiljemalt 03.08.2018, kuid kostja seda ei teinud, seega on hagejad õigustatud pöörduma hagiga kohtusse (I kd, tl 63-68, 119-125, 195-198; II kd, tl 13-15).
6.Hagejad on enda nõuet 24.11.2022 ja 22.09.2023 menetlusdokumentides vähendanud (I kd, tl 195-1988, II kd, tl 13-15). Hagejad paluvad kohtul rahuldada nende nõue vähendatud ulatuses ning mõista kostjalt välja 2772 eurot.
KOSTJA VASTUS
7.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu (I kd, tl 100-103, 154-156, II kd, tl 23-24). Vastuse hagiavaldusele toob kostja esile, et Harju Maakohtu 20.12.2017 otsusega tsiviilasjas xxx tuvastati Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu 29.08.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus. Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.218 kohtuotsusega jäeti korteriühistu apellatsioonkaebus rahuldamata. Korteriühistult mõisteti välja hagejate menetluskulud. Ringkonnakohtu lahend jõustus 23.07.2018. Kostja väitel on TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.
8.Tsiviilasja xxx oli menetluses pooleks Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu. Kostja väitel ei tulene ei seadusest ega lepingust korteriühistu juhatuse liikme, konkreetsel juhul ennast aga alusetult juhatuse liikmeks pidava isiku kohustust kanda korteriühistu menetluskulu. Kostja on seisukohal, et hagejate nõuded on aegunud. Kostja esitab aegumise vastuväite, palub TsMS § 449 alusel teha aegumise küsimuses vaheotsus ja jätta esitatud hagi täies ulatuses nõude aegumise alusel rahuldamata. Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt ei ole hagejad korteriühistu eest mingeid kulutusi tsiviilasja xxx menetluses kandnud peale 19.06.2018. Hagejad esitasid esmakordselt puudustega hagiavalduse kohtusse 03.08.2021 ehk peale kolme aasta möödumist viimase makse sooritamisest.
9.Kostja arvates tuleb hagejatel kliendilepingu ja sellest lepingust väidetavalt tuleneva kostja kohustuse olemasolu ka tõendada. Kuivõrd hagi alusesesse kuulub hagejate väide, et nad täitsid Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu ja A Õigusbüroo vahel sõlmitud kliendilepingust nr xxx tulenevad korteriühistu kohustused. Hageja lepingut xxx tõendina kohtule ei ole esitanud. Ka ei ole hagejad kunagi väidetavat kliendilepingut kostjale üle andnud. Kostja märgib, et ka hagiavalusele lisatud A Õigusbüroo arvetes ja hagiavaldusele lisatud maksekorraldustes puuduvad mistahes viited märgitud lepingule. Seega kliendilepingu xxx olemasolu ei ole hagejad tõendanud.
10.Kostja arvates hagiavalduse lisaks 4 olev A Õigusbüroo arve nr xxx summas 895 eurot selgitusena õigusteenused ts. asjas xxx (kohtuistungiks valmistumine ja 14.11.2017 kohtuistungil osalemine) sisaldab selgituse kohaselt õigusabi maakohutu menetluses. Maakohtu menetlus lõppes maakohtu otsusega 20.12.2017. Hagi lisaks 5 olev arve xxx on koostatud 05.04.2018 ja selgituse kohaselt sisaldab õigusabi apellatsioonkaebuse ja menetlusabi taotluse koostamise eest. Hagi lisaks nr 6 olev 31.05.2018 arve nr xxx ei ole teenuse kirjelduse kohaselt maakohtu menetlusega enam vähimalgi määral seostatav. Seega maakohtu menetluskuludena oleks aktsepteeritav arve nr xxx summas 895 eurot juhul kui see oleks ka tasutud. Arve tasumise kohta hagejad tõendeid esitanud ei ole. Hagejate poolt esitatud arvetega ei ole tõendatud väidetav maakohtu õigusabi kulu summas 2021 eurot. Hagejad tõendina viitavad hagiavalduses korduvalt maksekorraldusele. Maksekorraldustest nähtub, et maksjaks on X, kes on korduvalt tasunud arvet xxx. Arvet xxx ei ole hagejad kohtule esitanud. Sellise numbriga arvet ei ole kostja saanud ka menetlusväliselt. Arve sisu on teadmata. 12.06.2017 maksekorralduse järgi on saajaks keegi „Z“. Milline seos on „Z“ A Õigusbürooga või õigusteenusega tsiviilasjas xxx, hagiavaldusest ei nähtu.
Hagiavaldusest ei selgu, miks on hagejad esitanud mittekohaste tõenditena arved 18016 ja 18026, kui tegelikult neid arveid ei ole hagejate poolt tasutud ja arves märgitud summade osas nõuet ei ole esitatud. Arusaamatud on 17.01.2018 maksekorralduse summas 300 eurot, 09.04.2018 maksekorralduse summas 50 eurot, 25.04.2018 maksekorralduse summas 100 eurot ja 19.06.2018 maksekorralduse summas 100 eurot esitamine kohtule, sest apellatsioonimenetluses hagejad väidetavalt õigusabi kulusid kostja eest ei tasunud, riigilõivu apellatsioonkaebuselt summas 250 eurot tasus hagejate asemel keegi „O “. Kokkuvõtlikult märgib kostja, et hagejate rahaline nõue ei ole arvete ja kuludokumentidega hagiavalduses märgitud kujul tõendatud.
11.Lisaks eelnevale kostja arvates oleks hagi rahuldamine vastuolu hea usu põhimõttega. 29.08.2016 kutsus väike grupp korteriomanike kokku ja viis läbi korterühistu nn. üldkoosoleku, eirates elementaarseid koosoleku kokku kutsumiseks ja läbi viimiseks kehtestatud nõudeid. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud 29.08.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus. Seega 29.08.2016 koosoleku otsustel ei ole TsÜS § 84 lg-st 1 tulenevalt algusest peale õiguslike tagajärgi. Järelikult hagejad X ja Y ei ole mitte kunagi omanud korteriühistu juhatuse liikme volitusi. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu seisukohast, mille kohaselt koosoleku tühisuse tuvastamise kohtumenetluses on kohaseks korteriühistu seaduslikeks esindajateks ikkagi koosolekul, mille tühisuse tuvastamist taotletakse, valitud juhatuse liikmed, tekkis olukord, kus hagejad X ja Y said võimaluse esineda korteriühistu seaduslike esindajatena ja võimaluse võtta korteriühistule varalisi kohustusi sisuliselt enda, mitte korteriühistu huvides ning enda isiklikke huve kaitstes vaielda vastu tsiviilasja xxx menetluses esitatud hagile (I kd, tl 100-103, 154-156, II kd, tl 23-24).
MENETLUSE KÄIK
12.Hagejad esitasid hagiavalduse Harju Maakohtusse 02.08.2021 (I kd, tl 2-4). Harju Maakohus on koostanud hagiavalduses puuduste kõrvaldamise määrused 01.10.2021 (I kd, tl 5); 02.02.2022 (I kd, tl 61-62) ja 17.03.2022 (I kd, tl 93). Hagejad on peale kohtumääruste alusel puuduste kõrvaldamist esitanud parandatud hagiavaldused kohtusse 23.10.2021 (I kd, tl 13-16) ja 06.03.2021 (I kd, tl 63-68). Kohus võttis hagejate pool esitatud hagiavalduse menetlusse 03.05.2022 (I kd, tl 96).
13.Kohus on määranud 20.09.2022 hagejale I Yle tema taotluse alusel riigi õigusabi korras lepingulise esindaja (I kd, tl 183-184, 188).
14.Käesolevas asjas on toimunud 01.12.2022 kohtuistung (II kd, tl 1-2).
15.05.09.2023 kohtumäärusega on kohus määranud poolte taotlusel kirjaliku menetluse ning täitnud selgitamiskohustust (II kd, tl 6-9).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagejate hagi tuleb jätta rahuldamata.
17.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • 29.08.2016 toimus Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu üldkoosolek, kus valiti uus juhatus, kuhu osutusid valituks ka hagejad Y ja X. Korterühistu juhatusest tagasi kutsutud isikud esitasid Harju Maakohtusse tsiviilasjas nr xxx hagi Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu 29.08.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Harju Maakohus määras 12.12.2016 tsiviilasjas nr xxx kostja Tallinn, Tuulemaa tn 10
• •
korteriühistu seaduslikuks esindajaks 29.08.2016 üldkoosolekul valitud juhatuse liikme Y (I kd, tl 69-70). A Õigusbüroo OÜ osutas tsiviilasja nr xxx menetluses hagejatega kokkuleppel õigusabiteenust. Harju Maakohtu 20.12.2017 otsusega tsiviilasjas xxx tuvastati Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu 29.08.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus. Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.218 kohtuotsusega (jõustus 23.07.2018) jäeti korteriühistu apellatsioonkaebus rahuldamata ning korteriühistult mõisteti välja hagejate menetluskulud (I kd, tl 104110).
18.Harju Maakohus võttis 03.05.2022 kohtumäärusega menetlusse hageja I Y ja hageja II X hagi Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu vastu rahalistes nõuetes Y kasuks summas 1536 eurot ja X kasuks summas 1536 eurot. Hagiavalduse kohaselt koosnevad rahalised nõuded hagejate poolt tsiviilasja xxx menetluses Tallinn, Tuulema tn 10 korteriühistu eest kantud menetluskuludest (so kokku 3072 euro nõudes, I kd, tl 63-68, 96).
19.24.11.2022 (I kd, tl 195-198) ja 22.09.2023 (II kd, tl 13-15) menetlusdokumentides on hagejad enda nõudeid kostja vastu vähendanud. Hageja I Y ja hageja II X nõuded Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu vastu on mõlemal summas 1386 eurot (so kokku 2772 eurot; 2 x 1386).
20.TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejatel õigus muu hulgas vähendada oma nõuet. TsMS § 376 lg 4 p 1 alusel ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamis. Seega on mõlemad hagejad esitanud kostja vastu rahalise nõude summas 1386 eurot (I kd, tl 195-198; II kd, tl 13-15).
21.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 24 lg 1 järgi on korteriühingu juhatus korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 26 lõikes 2 ning §-des 27–29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Lõike 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe juriidilise isiku ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuselt sarnaneb see suhe enim käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes.
22.Äriregistri seaduse (ÄRS) § 29 lg 3 järgi kehtib registrikanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik tõendab, et kolmas isik teadis, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute ja muude õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov ning see kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes lugeda registrisse juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema.
23.Hagiavalduse kohaselt koosneb hagejate nõue kostja vastu väidetavalt hageja I Y poolt Tuulemaa 10 korteriühistu nimel 09.06.2017 A Õigusbüroo OÜ-ga sõlmitud kliendilepingu nr xxx alusel kantud korteriühistu õigusabi kuludest (I kd, tl 2-4, 13-16, 63-68). Kuna A Õigusbüroo OÜ on andnud õigusabi hagejatele tsiviilasjas nr xxx, kus vaidlus käis üldkoosoleku otsuse seaduslikkuse üle, millega kutsuti tagasi endised juhatuse liikmed ning valiti uued juhatuse liikmete, on hagejatele arved esitanud A Õigusbüroo OÜ ka teadlik, et kanne Äriregistris ei pruugi olla õige. Kuna kanne Äriregistris on deklaratiivne, mitte õigustloov ja kaitseb kolmandaid isikuid, kes kandele tuginevad, ei saa seega A Õigusbüroo kandele tugineda, kuna oli eeldatavasti teadlik kohtuvaidluse sisust. Seega on A Õigusbüroo
ja hagejate vahel sõlmitud leping õigusteenuse pakkumiseks hagejate ja õigusbüroo vaheline käsundusleping võlaõigusseaduse VÕS § 629 mõistes.
24.Hagejate rahalise nõude õiguslik alus tuleneb alusetu rikastumise eriregulatsioonist, täpsemalt alusetu rikastumise erikoosseisust VÕS §-st 1041 lg 1, mis käsitleb teise isiku kohustuse täitmisest tulenevat nõuet. VÕS § 1041 lg 1 järgi võib isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Teise isiku kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude eeldusteks on esiteks, et üks isik on täitnud teise isiku kohustuse ja teiseks, et kohustuse täitmine on toimunud ilma õigusliku aluseta. Õigusliku aluse puudumise tuvastamisel tuleb kontrollida, ega teise isiku kohustuse täitnud isikul ei ole hüvitisnõuet lepingu või muu võlasuhte, sh käsundita asjaajamise alusel. Alusetust rikastumisest tulenev nõue tekib, kui on täidetud nõude aluseks olevas õigusnormis sätestatud eeldused. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub alusetu rikastumise nõue samaaegselt ka sissenõutavaks. VÕS § 1041 lg 1 nõude eeldusteks on teise isiku kohustuse toitmine ning kohustuse täitmine peab olema toimunud ilma õigusliku aluseta. Viimane eeldus on täidetud juhul, kui kohustuse täitnud isik ei olnud täitmiseks õigustatud ega ka kohustatud, eelkõige juhul, kui isik täidab kolmanda isiku kohustuse, olenemata selleks õigustatud või kohustatud. Mõlema VÕS § 1041 lg 1 sätestatud eelduse olemasolu on käesolevas asjas esitatud vaidlustamata asjaoludel ja esitatud tõendite alusel tõendatud.
25.Hagejad on esitanud tõenditeks järgmised A Õigusbüroo OÜ poolt seoses tsiviilasja nr xxx õigusabikuludega esitatud arved: 1) arve nr 17048 summas 1130 eurot, maksetähtajaga 21.08.2017 (II kd, tl 17 pöördel); 2) arve nr 17061 summas 492 eurot, maksetähtajaga 17.10.2017 (II kd, tl 17); 3) arve nr 17072 summas 894 eurot, maksetähtajaga 29.11.2017 (II kd, tl 16 pöördel); 4) arve nr 18016 summas 624 eurot, maksetähtajaga 10.04.2018 (II kd, tl 16). Hageja II X on Swedbank AS maksekorraldustest (8 tk) nähtuvalt tasunud perioodil 12.06.2017 kuni 19.06.2018 A Õigusbüroole tsiviilasjas nr xxx õigusteenuste osutamise eest kokku 2772 eurot (I kd, tl 84-91).
26.Hagejad on enda 24.11.2022 menetlusdokumendi punktis 1.11 märkinud, et hagejad kandsid 2772 eurot solidaarselt võrdsetes osades vastavalt omavahelisele kokkuleppele, so hageja I Y hüvitas vastavalt hageja II X arvelt tasutud summadest poole (so kokku 1386 eurot) hagejale II Xle (I kd, tl 195-198). Kohus on 05.09.2023 kohtumääruses pooltele muu hulgas selgitanud TsMS § 230 lg 1 sätestatud kohustust tõendamiskoormise osas (II kd, tl 6-9). Käesolevas tsiviilasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et hageja I Y oleks täitnud teise isiku – kostja – kohustuse summas 1386 eurot. Hageja I sellekohane seisukoht 05.09.2023 menetlusdokumendis on paljasõnaline ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagaja I Y nõue summas 1386 eurot kostja vastu jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Esitatud tõenditega pole leidnud tõendamist, et hageja I oleks kostja rahalist kohustust mingis ulatuses täitnud.
27.Alljärgnevalt käsitleb kohus hageja II nõuet kostja vastu.
28.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikele 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud hagis esitatud rahalise nõude suhtes aegumise kohaldamist (I kd, tl 100-103, 154-156; II kd, tl 23-24). Nõude aegumise üle otsustamisel on esmalt vajalik kvalifitseerida õigussuhe, millest vaidlusalune nõue tuleneb. Hagejate nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1041 lg 1 sätestatud alusetu rikastumise erikoosseis.
29.TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
30.Kostja seisukoha järgi algab tulenevalt TsÜS § 147 lg 1 ja 2 koosmõjust aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõue muutus sissenõutavaks igakordse makse tegemisele järgnevast päevast. Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt ei ole hagejad korteriühistu eest mingeid kulutusi tsiviilasja xxx menetluses kandnud peale 19.06.2018 (I kd, tl 90; 100-103). Hagejad esitasid esmakordselt puudustega hagiavalduse kohtusse 03.08.2021 ehk peale kolme aasta möödumist viimase makse sooritamisest. Kostja on seisukohal, et hagejate nõue on aegunud.
31.Hagejad leiavad, et nende nõude aegumistähtaeg algas nende poolt esitatud tasaarvestusavaldusest, milles määrati nõude täitmise tähtajaks 03.08.2018 (II kd, tl 13-15). Hagiavaldus on saadetud hagiavalduse juurde lisatud saatekirja alusel välisest sidevõrgust 02.08.2021 kell 15.27 ja teine kord veel samal päeval kell 16.00. Kantseleis on saabunud dokument arvele võetud 03.08.2021. Hagejad leiavad, et nende nõue ei ole ülaltoodust lähtuvalt esitatud hilinenult ning alusetust rikastumisest tulenev nõue on esitatud TsüS § 151 lg 1 nõuetele vastavalt kolme aasta jooksul alates 03.08.2018 (II kd, tl 13-15).
32.Hagejate poolt 31.07.2018 allkirjastatud dokumendist nähtub, et: 1) hageja I on esitanud tasaarvestusavalduse kostjale nõuete tasaarvestamise kohta; 2) hageja II on esitanud nõude korteriühistu eest tasutud summade tagastamiseks; 3) on esitatud nõue võlgnevuse tasumiseks A Õigusbüroo OÜ-le (I kd, tl 79-83). Tasaarvestusavalduse tegemine eeldab vastavalt VÕS § 197 lg 1 tasaarvestaval poolel reaalselt eksisteeriva nõude ja vastava kohustuse olemasolu. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesolevas tsiviilasjas pole hagejad tõendanud, et nad on tasaarvestusavalduse kostjale enne tsiviilasja nr 2-21-12129 menetlust esitanud.
33.TsüS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
34.A Õigusbüroo OÜ on esitanud arved tsiviilasjas nr xxx osutatud õigusabi eest järgmiselt: 1) arve nr 17048 summas 1130 eurot, maksetähtajaga 21.08.2017 (II kd, tl 17 pöördel); 2) arve nr 17061 summas 492 eurot, maksetähtajaga 17.10.2017 (II kd, tl 17); 3) arve nr 17072 summas 894 eurot, maksetähtajaga 29.11.2017 (II kd, tl 16 pöördel); 4) arve nr 18016 summas 624 eurot, maksetähtajaga 10.04.2018 (II kd, tl 16). Hageja II X on Swedbank AS maksekorraldustest (8 tk) nähtuvalt tasunud perioodil 12.06.2017 kuni 19.06.2018 A Õigusbüroole tsiviilasjas nr xxx õigusteenuste osutamise eest kokku 2772 eurot (I kd, tl 8491). Seega on viimase arve kohaselt maksetähtaeg olnud 10.04.2018 (II kd, tl 16) ning hageja II on tasunud viimast korda õigusbüroole õigusabi kulude eest (100 eurot) 19.06.2018 (I kd, tl 90). Seejuures pole hageja II kostjale tasaarvestusavaldust esitanud (I kd, tl 79-83).
35.TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja II teadis hiljemalt viimase osamakse tegemisel
õigusbüroole, so 19.06.2018, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu, mistõttu algas kolme aastane aegumistähtaeg kulgema alates 20.06.2018. Kuna hagejad esitasid hagi alles 02.08.2021, on hagejate nõue aegunud ning hageja II nõue kostja vastu tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata.
36.Kokkuvõtlikult tuleb hageja I hagi kostja vastu jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu ning hageja II hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
37.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise kohta. Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust.
38.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 133 lg 1 kohaselt 3072 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt
40.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
41.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja esitas kohtule 16.10.2023 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista hagejatelt solidaarselt välja õigusabikulud summas 1195,50 eurot koos käibemaksuga (II kd, tl 25-26).
42.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnihind 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud erinevateks menetlustoiminguteks aega kokku 7,97 tundi. Kohtu hinnangul on arvestades käesoleva vaidluse mahtu ja keerukust selline ajakulu igati põhjendatud ja vajalik.
43.Eeltoodu alusel määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks hagimenetluses kokku 1195,50 eurot (käibemaksuga), mis tuleb hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõistja viivis menetluskuludelt (1195,50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna menetluskulud jäävad solidaarselt hagejate kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hagejate menetluskulude rahalist suurust.
44.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.