Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-17259
Tsiviilasi
E.T. hagi Eesti Vabariigi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
5400 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E.T. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): E.T. (ik XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu), esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta E.T. riigi õigusabikulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud E.T. enda kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.E.T. (hageja) esitas 5. novembril 2019 Viru Maakohtule hagi, mida täiendas 20. detsembril 2019, Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) (kostja) vastu. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks tervishoiuteenuse osutamise kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju 2400 eurot ja mittevaralise kahju 3000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt määras Viru Vangla arst hagejale 15. mail 2018 ravimi Lyrica manustamise kuni 1. juunini 2018, kuid hagejale jätkati ravimi Lyrica manustamist ka pärast
1.juunit 2018. Hageja avastas nimetatud asjaolu 8. augustil 2018 ja tegi selle kohta 15. augustil 2018 päringu Viru Vanglale. Viru Vangla vastas hageja päringule 5. septembril 2018 ning vabandas hageja ees tekkinud ebameeldivuste tõttu, kuid ei osanud vastata, miks anti hagejale manustamiseks ravimit Lyricat ka pärast 1. juunit 2018. Hageja on lühinägelik. 7. märtsil 2018 määrati Viru Vangla arsti poolt nägemine järgmiselt: OD= -5,5, OS= -5,5. Viru Vangla arst määras 5. detsembril 2018 hageja nägemisteravuseks OD= -6,6 ja OS= -7,5 ning 3. juulil 2019 OD=-6,25 ja OS= -7,25. Ravimi Lyrica infolehe kohaselt põhjustab ravim nägemisteravuse vähenemist. Hageja esitas
2.oktoobril 2018 Viru Vanglale päringu, milles teatas, et ta on tekkinud mitmed terviseprobleemid: silmanägemise halvenemine, probleemid psüühikaga, seedimishäired, probleemid nahaga. Hagejale anti seega alates 1. juunist 2018 kuni vähemalt 8. augustini 2018 manustamiseks ravimit Lyrica arsti ettekirjutuseta. Hagejal silmanägemine halvenes ravimi Lyrica manustamise ajal. Ravimite manustamise jätkamine pärast arsti ettekirjutuse lõppemist on oluliselt mõjutanud hageja elukvaliteeti. Viru Vangla oleks saanud hagejale kahju tekkimise ära hoida, kuid ei teinud seda. Valede ravimite manustamise korral on tegemist ilmselge raviveaga. Kostja tegevus tervishoiuteenuse lepingu täitmise rikkumisel on süüline. Hageja oli seisukohal, et kostja on kohustatud seetõttu hüvitama hagejale põhjustatud mittevaralise kahju. Hagejale hindab talle tekitatud varaliseks kahjuks 2400 eurot (kahe silma laseroperatsiooni maksumus Silmalaser hinnakirja kohaselt) ja mittevaralise kahju osas tuleb välja mõista õiglane hüvitis 3000 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt hageja tervisedokumentides puudub ühetine ja selgestimõistetav viide selle kohta, et hagejale oleks kõneksoleval perioodil ravim Lyrica arsti poolt määratud. Siiski ei saa nõustuda sellega, et ravimi manustamine oleks toimunud ilma vangla meditsiinipersonali teadmata ja kontrollita. Vanglas peetava tervisekaardi väljavõttest nähtub, et hagejale määrati ravim Lyrica esmakordselt 20. detsembril 2017. Psühhiaater on 15. mail 2018 ravi pikendatud
kuni 1. juunini 2018. Vaimse tervise õe vastuvõtt toimus 18. juulil 2018, kus hageja on ise kirjeldanud, et saab Lyricat 75 mg hommikul. Kostja ei pea põhjendatuks hageja väidet, et ravim Lyrica põhjustab kõrvaltoimena vältimatult nägemiskahjustusi. Hageja jätab tähelepanuta, et esmalt ei ole ravimi kõrvaltoimete saabumine absoluutse kindlusega ning millegagi ei ole tõendatud see, et hageja nägemisteravuse muutus on seotud ravimi Lyrica manustamisega. Teiseks jätab hageja tähelepanuta, et samas infolehes on välja toodud, et kui nägemisteravusega seonduvad kõrvaltoimed avalduvadki, siis on tegemist ravi lõpetamisel taanduva nähtusega. Hageja jätab arvestamata ning tal ei ole ka etteheiteid selles osas, et ravim Lyrica määrati talle juba varasemalt ning poole suuremas koguses, seega oleksid võimalikud kõrvaltoimed avaldunud ka sel ajal, kui hageja välja toodud dokumenteerimisprobleemi ei esinenud. Hageja ei ole vanglale ette heitnud peale Lyrica manustamise ajavahemikul 2. juunist kuni
8.augustini 2018 muid ravitoiminguid. Hageja on olnud aastaid süstiv narkomaan, sh on ta süstinud fentanüüli. Fentanüül on teadaolevalt narkootikum, mis kahjustab nägemist. Eluliselt on palju usutavam, et tema nägemisprobleemide mõjutajaks võib pidada pigem tema sõltuvuskäitumist. Igal juhul on põhjendamatu hageja nõue, et kostja peaks hüvitama kogu korrigeeriva operatsiooni maksumuse. Põhjendamatult suur on samuti mittevaralise kahju nõue.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis 26. oktoobri 2022 otsusega hagi rahuldamata ja riigi õigusabikulud riigi kanda. Maakohus selgitas, et hagejale tervishoiuteenuse osutamine vanglas on nähtav hageja tervisekaardi andmetest. Sealhulgas nähtuvad tervisekaardist hageja kaebused.
15.septembri 2021 ekspertiisiakti nr 21E-AOK0011 põhjenduste kohaselt tervise infosüsteemi andmetel on hagejal diagnoositud lühinägelikkus astigmatismiga, mis on tavaliselt lapsepõlves või noorukieas avalduv püsiva iseloomuga nägemishäire ja on korrigeeritav prillide või kontaktläätsede abil. Tervise infosüsteemi andmete põhjal tuvastati hagejal 5. detsembril 2018 nägemisteravuse langus võrreldes 7. märtsi 2018. a tehtud kontrolliga. Ravimi Lyrica (pregabaliin) üheks kõrvaltoimeks võib olla ähmane nägemine, diploopia (topeltnägemine), nägemisvälja defektid, nägemisteravuse langus, silmade ärritus ja valgustundlikkuse muutused. Lyrica kõrvaltoimena tekkinud nägemishäired on ajutise iseloomuga ja peaks mööduma ravimi kasutamise lõpetamise järgselt. Terviseinfos puuduvad andmed selle kohta, et hagejal oleks ajavahemikul 2. juunist kuni 8. augustini 2018 pöördunud meedikute poole kaebustega, mis võinuks tuleneda Lyrica kõrvaltoimetest. Seega lühinägelikkuse süvenemist ei saa seostada Lyrica tarvitamisega ajavahemikul 2. juunist kuni 8. augustini 2018. Lisaks lühinägelikkusele on hagejal diagnoositud traumajärgse ajukahjustuse sündroom, ärrituvus ja viha, uinumise ja une säilitamise häired, täpsustamata ärevushäire, isiksus- ja käitumishäire; anamneesis pikaajaline polünarkomaania. Haigustunnustest on tal esinenud emotsionaalne labiilsus, kiire ärrituvus ja väsimine, düsfooria, demonstratiivsus, keskendumine oma üleelamistele. Hagejal on olnud pidevalt psühhiaatri jälgimisel ja saanud ravi, millega on seisund stabiliseerunud. Eelnevat arvesse võttes tulenevad nimetatud haigusnähud isikule pandud psühhiaatrilistest diagnoosidest ja terviseinfo põhjal puudub alus arvata, et tegemist on Lyrica kõrvaltoimetega. Eksperdiarvamuse kohaselt tervise infosüsteemi andmetest ei nähtu, et ravimi Lyrica manustamine (hommikuti 75 mg) ajavahemikul 2. juunist kuni 8. augustini 2018 oleks põhjustanud hagejale terviseseisundi halvenemise või selle püsiva kahjustuse, samuti ei nähtu
seost ajavahemikul 2. juunist kuni 8. augustini 2018 ravimi Lyrica manustamise ja lühinägelikkuse süvenemise vahel. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et hagi on põhjusliku seose puudumise tõttu põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja tugineb väidetava kahju osas ainult enda tõendamata ning subjektiivsetele hinnangutele. Kuna hagejale on määratud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, jäävad riigi õigusabi kulud riigi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt taotles hageja hagiavalduses asja läbi vaatamist kohtuistungil, aga maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Hageja on seisukohal, et maakohus rikkus sellega ärakuulamise põhimõtet. Maakohus on asja lahendamisel tuginenud eksperdi arvamusele, aga ei ole ekspertiisiakti hagejale tutvumiseks esitanud. Seega oli maakohtu otsus hagejale üllatuslik. Hagejal ei olnud võimalik esitada eksperdiarvamusele vastuväiteid ega taotleda eksperdi kutsumist kohtuistungile ja küsitleda eksperti eksperdiarvamuse osas. Tegemist on menetlusõigusnormi olulise rikkumisega. Ülalnimetatud rikkumisi pole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja hageja taotleb seetõttu apellatsioonimenetluses asja lahendamist kirjalikus menetluses. Samuti leiab hageja, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ja eelmenetluse läbiviimist reguleerivaid menetlusnorme. Kuna apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole eelmenetluse uuesti läbiviimine, siis tuleks asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et kohus jättis arvestamata hageja taotluse asjas istungi korraldamiseks. Oluline on aga siinkohal see, et hageja ei ole apellatsioonkaebuse suulist arutamist vajalikuks pidanud. Hageja poolt välja toodud minetus maakohtu menetluses ei olnud selline, mis oleks toonud kaasa ebaõige kohtulahendi.
6.Ringkonnakohus tegi hagejale 15. novembril 2023 kohtute infosüsteemis nähtavaks Viru Maakohtule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 15. septembril 2021 esitatud ekspertiisiakti nr 21E-AOK0011 ja andis hagejale tähtaja, et hageja saaks esitada taotlused, sh ärakuulamise taotluse ja küsimused eksperdile, mis tal jäid maakohtule esitamata. Hageja ringkonnakohtule ühtegi taotlust ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, jõudis seisukohale, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Apellatsioonkaebuses märkis hageja selgelt, et taotleb apellatsioonimenetluses asja lahendamist kirjalikus menetluses. Hageja leidis, et tema arvates saab ringkonnakohus küll
esitada hagejale ekspertiisiakti tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks ning korraldada hageja ärakuulamiseks ning eksperdi küsitlemiseks kohtuistungi, kuid see ei ole piisav hageja õiguste kaitseks ning kuna apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole eelmenetluse uuesti läbiviimine, siis tuleks asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kuid ei nõustu sellega, et rikkumist ei saa apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
10.Asja materjalidest ei nähtu, miks on maakohus jätnud hageja esitatud istungi taotluse rahuldamata ja istungi korraldamata. Maakohus on asja lahendanud kirjalikus menetluses ja ei ole sellest menetlusosalisi eelnevalt teavitanud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi tegemist on menetlusnormide rikkumisega, on need käesolevas asjas apellatsiooniastmes kõrvaldatavad.
11.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ei ole hagejale 15. septembri 2021 ekspertiisiakti nr 21E-AOK0011 tutvumiseks esitanud ja hageja ei saanud selle osas maakohtule seisukohti esitada. Kuna maakohus tugines otsust tehes ekspertiisiaktile, on ekspertiisiaktis märgitust tehtud kokkuvõtte maakohtu otsuses ja maakohus hindas ekspertiisiakti tõendina. Seega oli hagejal juba apellatsioonkaebuses võimalik esitada sisulised vastuväited ekspertiisiaktile. Hageja piirdus menetlusnormide rikkumisele viitamisega ja sisulisi vastuväiteid maakohtu põhjendustele ei esitanud. Ringkonnakohus tegi ekspertiisiakti nr 21E-AOK0011 kohtute infosüsteemis hagejale nähtvaks ja selgitas, et kui hageja soovib pärast ekspertiisiaktiga tutvumist esitada ringkonnakohtule taotlusi, siis tuleb need esitada hiljemalt 30. novembriks 2023. Hageja ei soovinud asja läbivaatamist ringkonnakohtu istungil ega esitanud ühtegi taotlust ka ekspertiisiaktiga seoses. Kuna hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväited ekspertiisiaktile ja ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda eksperdi järeldustes, ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamine põhjendatud.
12.Ringkonnakohus saab maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks siis, kui tegemist oleks õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumisega (TsMS § 656 lg 1 p 1). Hagejat esindanud advokaat esitas pärast kohtuotsuse kättesaamist esimese menetlusdokumendina menetluskulude nimekirja, vastuväidet TsMS § 333 lg 1 järgi hageja esindaja maakohtule ei esitanud. Apellatsioonkaebuses tugines hageja ärakuulamise õiguse rikkumisele, kuid samas ei soovinud, et ringkonnakohus vaataks asja läbi kohtuistungil ja ei esitanud ka vastuväiteid eksperdi järelduste osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on taganud hagejale võimaluse esitada asjaolusid ja tõendeid, kuna hagejale on edastatud kostja vastus hagile ja hagejal oli võimalus esitada vastuväited hagi vastusele. Maakohus määras kohtuarstliku ekspertiisi 14. juuli 2021 määrusega. Kohus määras eksperdile esitatavad küsimused lähtudes kostja poolt kohtule esitatud küsimustest ja hageja seisukohtadest kostja taotlusele. Asjaolu, et maakohus jättis
15.septembril 2021 kohtule esitatud ekspertiisakti hagejale edastamata, on muidugi kahetusväärne. Samas vaidlust ei ole selles, et hagejal ei oleks võimalust tutvuda tema tervisekaardi väljavõttega, kus on näha hageja ravilugu. Hageja on teadlik enda tervisest ja selle kohta koostatud dokumentidest. VÕS § 770 lg-st 3 tuleneb, et tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu peab üldjuhul tõendama patsient. Hageja tugines VÕS § 770 lg-st 4 tulenevale erandile ja leidis, et kostja tõendamiskoormis on tõendada, et tervishoiuteenuse lepingu rikkumise ja hageja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kostja sellele vastu ei vaielnud ja kostja taotlusel määrati ekspertiis. Eksperdiarvamuse kohaselt tervise infosüsteemi andmetest ei nähtu, et ravimi Lyrica manustamine (hommikuti 75 mg) ajavahemikul 02.06-08.08.2018. a oleks põhjustanud E.T. terviseseisundi halvenemise või selle püsiva kahjustuse, samuti ei nähtu seost ajavahemikul 02.06-08.08.2018. a ravimi Lyrica manustamise ja lühinägelikkuse süvenemise vahel. Eksperdi
järeldused ei tõenda hageja väiteid. Maakohus on otsust põhjendanud kooskõlas TsMS § 442 lõikega 8. Seega võtab ringkonnakohus maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud TsMS § 652 lg 1 p-i 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks ja ei hinda TsMS § 652 lõike 5 alusel tõendeid uuesti. Maakohus on otsust tehes asjakohaselt tuginenud 15. septembri 2021 ekspertiisiaktile nr 21E-AOK0011.
13.Hageja leiab, et maakohus on rikkunud ka selgitamiskohustust, aga ei ole seda enda väidet põhistanud. Hagejat esindas vandeadvokaat, kellelt saab eeldada, et ta põhjendab kaebust ja esitab asjakohased taotlused. Üksnes põhistamata väide, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kuna hagejale on määratud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, jääb hageja esindajakulu riigi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.