E T hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
E T (isikukood xxx, viibimiskoht: xxx)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaat Robert Sprengk, riigi õigusabi korras, Advokaadibüroo LMP, e-post: [email protected]
Kostja:
Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu, aadress: Ülesõidu 1, Jõhvi, e-post: [email protected] AR
Kostja esindaja:
RESOLUTSIOON
Jätta E T hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Riigi õigusabikulud jätta riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
E T esitas Viru Maakohtule vandeadvokaadi vahendusel (riigi õigusabi korras) hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu varalise ja mittevaralise kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt hagejale määrati 07.03.2018. a Viru Vangla arsti poolt ravimi Xxx manustamine kuni 30.05.2018. a Nimetatud asjaolu on tõendatud tervisekaardi väljavõttega ( ravilugu nr 416). Hageja on lühinägelik. 07.03.2018. a määrati Viru Vangla arsti poolt nägemine järgmiselt: OD= -5,5, OS= -5,5. Nimetatud asjaolu on tõendatud tervisekaardi väljavõttega ( ravilugu nr 416). Hagejal vähendati 21.03.2018. a Viru Vangla arsti poolt ravimi Xxx manustamise doosi kuni 10.05.2018. a. Nimetatud asjaolu on tõendatud tervisekaardi väljavõttega (ravilugu nr 421). Hagejale määrati Viru Vangla arsti poolt 15.05.2018. a ravimi Xxx manustamine kuni 01.06.2018. a. Nimetatud asjaolu on tõendatud tervisekaardi väljavõttega (haigusjuht A2634). Hagejale jätkati ravimi Xxx manustamist ka pärast 01.06.2018. a, kuigi arsti poolt ravim määratud kuni 01.06.2018. a. Hageja avastas nimetatud asjaolu alles 08.08.2018. a ja tegi selle kohta 15.08.2018. a päringu Viru Vanglale. Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja päringuga Viru Vanglale. Viru Vangla vastas hageja päringule 05.09.2018. a ning vabandas hageja ees tekkinud ebameeldivuste tõttu, kuid Viru Vangla ei osanud vastata, miks anti hagejale manustamiseks ravimit Xxxt ka pärast 01.06.2018. a. Nimetatud asjaolu on tõendatud Viru Vangla vastusega. 05.12.2018. a määrati hagejal Viru Vangla arsti poolt nägemisteravus OD= -6,6 ja OS= -7,5 ning 03.07.2019. a määrati hagejal nägemisteravus OD=-6,25 ja OS= -7,25. Nimetatud asjaolud on tõendatud tervisekaardi väljavõttega (haigusjuhud A17030 ja A11336). Ravimi Xxx infolehe kohaselt põhjustab ravim nägemisteravuse vähenemist. Nimetatud asjaolu on tõendatud ravimi Xxx infolehega. Hageja esitas 02.10.2018. a Viru Vanglale päringu, milles teatas, et ta on tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta ravimit Xxxt ning tal on tekkinud mitmed terviseprobleemid: silmanägemine läks halvemaks, probleemid psüühikaga, seedimisega seotud probleemid, probleemid nahaga. Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja päringuga Viru Vanglale. Viru Vangla vastas nimetatud päringule 18.10.2018. a ja teatas, et sellised
kõrvalmõjud võivad ravimi Xxx manustamine põhjustada. Nimetatud asjaolu on tõendatud Viru Vangla vastusega. Hagejale anti seega Viru Vanglas alates 01.06.2018. a kuni vähemalt 08.08.2018. a manustamiseks ravimit Xxx ilma arsti ettekirjutuseta. Viru Vangla on oma vastusega hagejale nimetatud asjaolu kinnitanud. Hagejal silmanägemine halvenes ravimi Xxx manustamise ajal ühest silmast vähemalt -1 dioptri võrra ja teisest silmas vähemalt -1,5 võrra. Nimetatud asjaolu on põhjustatud ilmselt ravimi Xxx manustamisest ja selle manustamisest ilma arsti ettekirjutuseta. Hageja silmade ravi maksab vähemalt 2 400 eurot. Nimetatud asjaolu on tõendatud xxx hinnakirjaga, mille kohaselt kahe silma laseroperatsioon maksab 2 400 eurot.
2.Hageja taotleb kostjatelt raviteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju ja mittevaralise hüvitamist. Hagejale tekitatud varaline kahju on 2 400 eurot, mis seisneb silmaoperatsiooni maksumuses. Hageja on seisukohal, et mittevaralise kahju osas tuleb välja mõista õiglane hüvitis, milleks on 3 000 eurot.
3.Hagejale ilma arsti ettekirjutuseta ravimite manustamise jätkamine tõi kaasa hageja tervise halvenemise. Hageja tunneb hirmu oma tervise pärast ning hagejal on kartus, et silmanägemine võib veelgi halveneda. Lisaks silmanägemise halvenemisele tekkisid ka muud terviseprobleemid, nagu probleemid nahaga, seedimisega ning psüühikaprobleemid süvenesid. Ravimite manustamise jätkamine pärast arsti ettekirjutuse lõppemist on oluliselt mõjutanud hageja elukvaliteeti, tuues kaasa psüühilise heaolu languse. Kostja said hagejale kahju tekkimise ära hoida, kuid ei teinud seda. Ravimite andmine hagejale sõltus ainult kostjast. Kostja ei teatanud ka hagejale, et ravimid on antud ilma arsti ettekirjutuseta.
4.Hagejale oli ravimi Xxx manustamine ette nähtud kuni 01.06.2018. a, kuid kostja andis hagejale nimetatud ravimit edasi ka pärast 01.06.2018. a ja seda vähemalt kuni 08.08.2018. a. Meditsiinilist põhjust hagejale pärast 01.06.2018 ravimite andmiseks ei olnud, seega osutas kostja hagejale vale ravi. Hagejale tervishoiuteenuse osutajaks 2018. aastal oli kostja. Valede ravimite manustamise korral on tegemist ilmse raviveaga. VÕS § 770 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja vastutab ravivigade eest. Kostja poolt osutatud tervishoiuteenus ei vastanud VÕS § 762 ette nähtud arstiteaduse üldisele tasemele, kuna hagejale anti ravimit, milleks ei olnud meditsiinilist näidustust.
5.Kostja tegevus tervishoiuteenuse lepingu täitmise rikkumisel on süüline. Eelkõige seetõttu, et kostja sai mõjutada hageja ravi. Kui kostja oleks osutanud arstiteaduse üldisele tasemele vastavat ravi, poleks hageja elukvaliteet langenud ja tervislik seisund halvemaks läinud. Ühtegi asjaolu, miks kostja hageja haiguste käiku mõjutada ei saanud, ei esinenud.
6.Kostja poolne raviteenuse osutamine ei vastanud arstiteaduse üldisele tasemele ning seda ei osutatud tavaliselt oodatava hoolega. Hagejal on silmanägemine halvenenud. Hagejal on hirm, et tema tervis enam ei paranegi. Hageja elukvaliteet on halvenenud. Hageja on seisukohal, et tehtud on oluline raviviga. Kostja on oluliselt halvendanud hageja elukvaliteeti. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud seetõttu hüvitama hagejale põhjustatud mittevaralise kahju. Hageja on seisukohal, et mõistliku rahasumma on 3 000 eurot.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista.
4.Kostja vastuse kohaselt hageja tervisedokumentides puudub ühetine ja selgestimõistetav viide selle kohta, et hagejale oleks kõneksoleval perioodil ravim Xxx arsti poolt määratud. Siiski ei saa nõustuda sellega, et ravimi manustamine oleks toimunud ilma vangla meditsiinipersonali teadmata ja kontrollita. Kostja esitab hageja vanglas peetava tervisekaardi väljavõtte terviku (kahes osas), millest nähtub, et hagejale määrati ravim Xxx esmakordselt 20.12.2017. a (RVL 388, alustatud 11.07.2017. a, dr xxx, tervisekaardi I osa), annuseks oli 150mg hommikuti. 07.03.2018. a on ravi pikendatud (RVL 416, dr Xxx). 21.03.2017. a on psühhiaatri (dr xxx) ja vaimse tervise õe (xxx) meeskonnatöö otsusena asutud hagejale väljastatavat annust vähendama (RVL 421) ning uueks annuseks oli 75mg hommikuti. 15.05.2018. a on psühhiaatri poolt ravi pikendatud kuni 01.06.2018. a (haigusjuht nr A2699 2018, ravikaardi II osa). 18.07.2018. a on hagejal toimunud vaimse tervise õe xxx vastuvõtt, kus hageja on ise kirjeldanud, et „saab Xxxt 75 mg H-l. Varem sai 150 mg, siis soovis doosi langetada. Ütleb, et seda on siiski vähe, kuna päeval on närviline“ (haigusjuht nr A7429 2018). Tegemist oli sama tervishoiutöötajaga, kes osales 21.03.2018. a hageja ravi korrigeerimises. Kuna hageja soovis ise saada ravimit Xxx ja seda suuremas koguses, kui talle anti, määrati talle psühhiaatri konsultatsioon, mis toimus 08.08.2018. a (haigusjuht nr A6211 2018). Antud konsultatsioonil on psühhiaater sedastanud, et toimunud ravi (sh siis ka 02.06- 08.08.2018. a antud ravimi Xxx) foonil oli hageja psüühiline seisund kontrolli all ning doktor määras edasise ravi, kus ravimit Xxx enam ei olnud.
5.Kostja ei pea põhjendatuks hageja väidet, et ravim Xxx põhjustab kõrvaltoimena vältimatult nägemiskahjustusi. Hageja on esitanud oma väite põhistamiseks ravimi patsiendiinfo lehe. Kostja leiab, et hageja jätab tähelepanuta, et esmalt ei ole ravimi kõrvaltoimete saabumine absoluutse kindlusega ning millegagi ei ole tõendatud see, et hageja nägemisteravuse muutus on seotud ravimi Xxx manustamisega, seda enam ainult veidi rohkem kui kahe kuu (02.0608.08.08.2018. a) jooksul ja minimaalse lähedases annuses (75mg hommikuti). Teiseks jätab hageja tähelepanuta, et samas infolehes on välja toodud, et kui nägemisteravusega seonduvad kõrvaltoimed avalduvadki, siis on tegemist ravi lõpetamisel taanduva nähtusega. Hageja jätab arvestamata ning tal ei ole ka etteheiteid selles osas, et ravim Xxx määrati talle juba varasemalt ning poole suuremas koguses, seega oleksid võimalikud kõrvaltoimed avaldunud ka sel ajal, kui hageja välja toodud dokumenteerimisprobleemi ei esinenud.
6.Iga inimese nägemisteravus ning selle muutus ajas on üldteadaolevalt personaalne. Kostja seisukohalt on oluline seegi, et hageja nägemisteravuse muutust võivad objektiivselt mõjutada
mitmed muudki ning eluliselt oluliselt usutavamad tegurid. Kostja rõhutab, et hageja ei ole vanglale ette heitnud peale Xxx manustamise ajavahemikul 02.06-08.08.2018. a muid ravitoiminguid. Hageja on olnud aastaid süstiv narkomaan, tema tarvitatud narkootikumide spekter on olnud väga lai, sh on ta süstinud fentanüüli. Antud asjaolu nähtub nii tervisekaardi väljavõtetelt kui ka hageja suhtes tehtud süüdimõistvatest kohtuotsustest. Ka praegu karistuse kandmise aluseks olevas ühes kohtuasja 1-16-3585 episoodis oli hageja fentanüüli mõju all. Hagejal on olnud korduvalt narkootikumide tarvitamise üledoose, muuhulgas on sama, 20.11.2015. a päeva juhtumit kirjeldatud digiloo väljavõttes nr xxx. Fentanüül on teadaolevalt narkootikum, mis kahjustab inimorganismi väga laialdaselt, sh nägemist. Arvestades, et hageja on olnud süstiv narkomaan väga pikka aega, siis on eluliselt palju usutavam, et tema nägemisprobleemide mõjutajaks võib pidada pigem tema sõltuvuskäitumist.
7.Hagejal on terviseprobleeme hulganisti, mille raviks on vajalikud erinevad ravimpreparaadid. Mitmed neist võivad omada paraku võimalikke kõrvalmõjusid, sh nägemist puudutavaid. Kostja esitab käesolevaga hagejale määratud ravimite xxx ja xxx infolehed, kust nähtub, et ka need ravimid võivad nägemisteravust mõjutada.
8.Hageja nägemisteravus oli juba vanglasse saabudes oluliselt halvenenud. Ka hageja ise väidab, et tema nägemisteravuses toimus ainult täiendav negatiivne muutus. Seetõttu on igal juhul põhjendamatu hageja nõue, et kostja peaks hüvitama kogu korrigeeriva operatsiooni maksumuse. Põhjendamatult suur on samuti mittevaralise kahju nõue.
EKSPERTIIS
9.Kohtu 14.06.2021. a määrusega määrati kohtuarstlik ekspertiis.
10.Ekspertiisi teostasid kohtuarst-ekspert xxx, kohtuarst-ekspert xxx ja kohtuarst-ekspert xxx. Kohtule esitati 15.09.2021. a ekspertiisiakt nr xxx.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel (vangistusseaduse, VangS § 49 lg 1). Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 52 lg 2 ja 53 lg 1).
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.
14.VÕS § 762 sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.
15.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
16.VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 366 kohaselt võib hagis mittevaralise kahju hüvitamise nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
17.Hagejale tervishoiuteenuse osutamine vanglas on nähtav hageja tervisekaardi (I kd tl 27-37, 50-70, II kd tl 7-154) andmetest. Sealhulgas nähtuvad tervisekaardist patsiendi (hageja) kaebused. Tervisekaardi andmete kohaselt tarvitas E T narkootikume (heroiin, fentanüül) ning tal oli 4 üledoosi.
18.Ekspertiisiakti põhjenduste kohaselt tervise infosüsteemi andmetel on E Tl diagnoositud lühinägelikkus astigmatismiga, mis on tavaliselt lapsepõlves või noorukieas avalduv püsiva iseloomuga nägemishäire ja on korrigeeritav prillide või kontaktläätsede abil. Tervise infosüsteemi andmete põhjal tuvastati E Tl 05.12.2018. a nägemisteravuse langus võrreldes 07.03.2018. a tehtud kontrolliga. Ravimi Xxx (xxx) üheks kõrvaltoimeks võib olla ähmane nägemine, diploopia (topeltnägemine), nägemisvälja defektid, nägemisteravuse langus, silmade ärritus ja valgustundlikkuse muutused. Xxx kõrvaltoimena tekkinud nägemishäired on ajutise iseloomuga ja peaks mööduma ravimi kasutamise lõpetamise järgselt. Terviseinfos puuduvad andmed selle kohta, et E T oleks ajavahemikul 02.06.–08.08.2018. a pöördunud meedikute poole kaebustega, mis võinuks tuleneda Xxx kõrvaltoimetest. Seega lühinägelikkuse süvenemist ei saa seostada Xxx tarvitamisega ajavahemikul 02.06.–08.08.2018. a. Lisaks lühinägelikkusele on E Tl diagnoositud traumajärgse xxx, xxx ja xxx, xxx ja xxx häired, täpsustamata ärevushäire, isiksus- ja käitumishäire; anamneesis pikaajaline xxx. Haigustunnustest on tal esinenud xxx. E T on olnud pidevalt psühhiaatri jälgimisel ja saanud ravi, millega on seisund stabiliseerunud. Eelnevat arvesse võttes tulenevad nimetatud haigusnähud isikule pandud psühhiaatrilistest diagnoosidest ja terviseinfo põhjal puudub alus arvata, et tegemist on Xxx kõrvaltoimetega. Eksperdiarvamuse kohaselt tervise infosüsteemi andmetest ei nähtu, et ravimi Xxx manustamine (hommikuti 75 mg) ajavahemikul 02.0608.08.2018. a oleks põhjustanud E T terviseseisundi halvenemise või selle püsiva kahjustuse, samuti ei nähtu seost ajavahemikul 02.06-08.08.2018. a ravimi Xxx manustamise ja lühinägelikkuse süvenemise vahel.
19.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
20.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on põhjusliku seose puudumise tõttu põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja tugineb väidetava kahju osas ainult enda tõendamata ning subjektiivsetele hinnangutele.
21.Kuna hagejale on määratud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, jäävad riigi õigusabi kulud riigi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.