Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-5312
Kohtuasi
ARKAADIA HALDUSE AS-i hagi Tallinn, Mäe tn 2, Mäe tn 2a, Mäe tn 2b korteriühistu vastu põhivõlgnevuse, kahjuhüvitise ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.10.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Mäe tn 2, Mäe tn 2a, Mäe tn 2b korteriühistu apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja ARKAADIA HALDUSE AS (registrikood 10257154), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Veiko Viisileht ja Annika Klettenberg Kostja Tallinn, Mäe tn 2, Mäe tn 2a, Mäe tn 2b korteriühistu (registrikood 80547793), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Meris Velling ja Liisa Linna
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Tallinn, Mäe tn 2, Mäe tn 2a, Mäe tn 2b korteriühistu apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 30.10.2023 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Tallinn, Mäe tn 2, Mäe tn 2a, Mäe tn 2b korteriühistu kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-23-5312 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.ARKAADIA HALDUSE AS (hageja) esitas 06.04.2023 Harju Maakohtule Mäe tn 2, Mäe tn 2a, Mäe tn 2b korteriühistu (kostja, korteriühistu) vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1380,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 64,45 eurot ja kahjuhüvitise 1419,20 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlalt 1380,48 eurolt viivis 0,07% päevas ning kahjuhüvitiselt 1419,20 eurot viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.05.2018 tähtajatu hoolduslepingu nr T201822. Lepingu üldtingimuste p 1 kohaselt oli lepingu objektiks hageja poolt omanikele hooldusobjekti (eluhooned aadressil Mäe tn 2, 2a ja 2b Tallinnas) hooldamiseks, haldamiseks ja majandamiseks teenuste osutamine vastavalt lisaks olevale hinnapakkumiselespetsifikatsioonile. Korteriühistul tuli tasuda igakuiselt hooldustasu 749 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja juhatuse liige edastas 20.11.2022 hagejale e-kirja teel teavituse, mille kohaselt võeti korteriühistu virtuaalsel üldkoosolekul vastu otsus lõpetada leping seniste teenuseosutajatega, sh hagejaga, ning otsustati valida järgmiseks teenuseosutajaks alates 01.01.2023 Stell Eesti AS. Hageja esindaja kinnitas 22.11.2022 e-kirjaga, et on kätte saanud kostja teavituse leping lõpetada ning selgitas, et hageja on valmis lepingu lõpetama 20.02.2023 seisuga vastavalt lepingu p-s 6.2 sätestatule. Hoolimata hageja selgitustest, et lepingu lõpetamisest tuleb teavitada kolm kuud ette, nõudis kostja, et hageja lõpetaks teenuse osutamise (sh lõpetaks koostöö teiste hageja poolt kasutatud teenuseosutajatega), annaks kõik korteriühistuga seonduvad võtmed ja dokumendid üle uuele teenuseosutajale ning lõpetaks lepingu alusel teenuste osutamise kostjale 31.12.2022 seisuga. Hageja täitis kostja nõude, sest teenuse osutamise jätkamine lepingu korralise lõppemise tähtajani (s.o 20.02.2023) oleks muutunud võimatuks. Kostjal ei olnud mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, sest hageja ei rikkunud lepingut. Lepingu kohaselt polnud hageja kohustus Mäe tn 2b soojussõlmes asuva diiselgeneraatori hoolduse teostamine või selle ümberpaigutamine sobivamasse kohta. Isegi kui hageja oleks lepingut rikkunud, siis ei määranud kostja hagejale täiendavat tähtaega kohustuse rikkumise lõpetamiseks ega hoiatanud hagejat lepingu erakorralise ülesütlemise eest. Arvestades, et leping lõppes korralise ülesütlemisega 20.02.2023, tuleb kostjal vastavalt lepingu p-dele 4.1–4.3 tasuda tasumata arved 2023. a jaanuarikuu eest summas 738,48 eurot ning ajavahemiku 01.02–20.02.2023 eest summas 642 eurot. Seega on kostja põhivõlg hageja ees 1380,48 eurot. Lepingu p 4.3 kohaselt arvete eest tasu mittetähtaegsel laekumisel kohustub kostja maksma hageja nõudmisel viivist 0,07% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. Arve nr L001019268 summas 898,80 eurot järgne viivis ühe päeva ehk 16.01.2023 eest on 0,63 eurot. Hageja luges arve nr L001019268 osaliseks tasumiseks 17.01.2023 laekumise summas 160,32 eurot. Viivis ajavahemiku 17.01.2023–06.04.2023 eest summalt 738,48 eurot on 41,35 eurot. 01.02.2023 arve nr L001019651 summas 642 eurot lepingujärgne viivis ajavahemiku 16.02.202–06.04.2023 eest on 22,47 eurot. Kokku on hageja viivisenõue kostja vastu 06.04.2023 seisuga 64,45 eurot.
3.Hageja edastas 20.03.2023 kostjale kohtuvälise nõudekirja. Hageja on kostja tegevuse tõttu (arvete tasumata jätmine) kandnud varalist kahju õigusabikulude näol, mis olid vajalikud oma
2-23-5312 õiguste kohtuväliseks kaitsmiseks ning kostja suhtes kohtuvälise nõude esitamiseks. Hageja nõuab kostjalt varalist kahju 1419,20 eurot ja sellelt summalt viivist. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja esitas hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 20.11.2022, millega lõpetas lepingu 31.12.2022. Kostja tahe oli öelda leping üles erakorraliselt ning see nähtub nii 20.11.2022 avaldusest kui ka hilisemast kirjavahetusest. 20.11.2022 avalduses on kostja juhatus andnud selgesõnaliselt teada, et üldkoosolek on otsustanud lepingu lõpetada ning alates 01.01.2023 asub teenust osutama Stell Eesti AS, st leping lõpetatakse ühepoolselt alates 31.12.2022 ilma lepingus ettenähtud korralise lõpetamise tähtaega järgimata, mis tähendab, et kostja soovis lepingu lõpetada erakorraliselt. 20.11.2022 edastas kostja juhatus hagejale 20.11.2022 üldkoosoleku hääletustulemuste protokolli, mille lisast nähtus, et leping öeldakse üles teenusega rahuolematuse tõttu, st lepingu mittenõuetekohase täitmise ehk lepingu rikkumiste tõttu. Hagejale pidi olema arusaadav, et kostja tahe on öelda leping üles erakorraliselt. Täpsema, digitaalselt allkirjastatud teate koos vajalike põhjenduste ja dokumentidega esitas kostja hagejale 28.11.2022. Isegi kui asuda seisukohale, et 20.11.2022 kirjaga ütles kostja lepingu üles korraliselt, on kostja öelnud lepingu üles erakorraliselt 28.11.2022 hagejale saadetud digitaalselt allkirjastatud põhjendatud avaldusega. Hageja ei vastanud kostja 28.11.2022 saadetud teatele kuni teates märgitud lepingu erakorralise lõppemise kuupäevani (31.12.2022). Seega järeldas kostja, et hagejal polnud ühtegi vastuväidet, et leping lõppeb erakorraliselt 31.12.2022. Kostja selgitas hagejale lepingu erakorralist lõppemist nii jaanuaris kui ka veebruaris esitatud arvete saatmise järel kokku kolmes kirjas. Ainus hageja vastus viimati nimetatud kirjadele saabus 07.01.2023, milles hageja samuti ei vaidlustanud lepingu erakorralist lõppemist, vaid selgitas enda nägemust lepingu olukorrast ja palus arved koheselt tasuda. Hageja esitatud nõue käib perioodi kohta, kui leping enam ei kehtinud ja hageja kostjale teenust ei osutanud. Hageja andis kõik korteriühistuga seonduvad võtmed ja dokumendid ehk valduse üle uuele teenuseosutajale vahetult lepingu erakorralise lõppemise kuupäeva (31.12.2022) järel. Järelikult loobus hageja teenuse osutamisest teadlikult ehk nõustus lepingu lõppemisega 31.12.2022. Isegi kui hüpoteetiliselt lugeda lepingu lõpuks 20.02.2023, siis faktiliselt ei osutanud hageja kostjale alates 01.01.2023 enam teenust. Lepingutasu sõltus otseselt teenuse osutamisest. Lepingu tingimustes ei ole kokku lepitud leppetrahvis ega selles, et kostjal tuleb teenuse eest tasuda ka olukorras, kus hageja kostjale teenust mistahes põhjusel ei osuta.
6.Kostjal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda, kuna hageja rikkus lepingut. Hageja lepinguliste kohustuste hulka kuulus tehnosüsteemide hooldus vastavalt lepingu lisas toodud teenuste kirjeldusele. Lepingus on eraldi välja toodud, et hageja kohustuste hulka kuulub muuhulgas drenaažipumplate hooldus ja elektrisüsteemi hooldus. Drenaažipumplate hooldus eeldas ka teisaldatava generaatori töökorras olemise tagamist, sest pumbad koos generaatori ja muude paigaldistega moodustavad ühtse tehnosüsteemi. Ilma töökorras generaatorita drenaažipumpla avariiolukorras (nt elektrikatkestus) ei töötaks. Generaatori hoolduse käigus ilmnes oluline puudus – ebasobivad hoiustamistingimused. Ebasobivad (väga valed) hoiustamistingimused põhjustavad generaatoris rikke, mistõttu ei ole generaatori ohutus ja töökorras olek tagatud. Generaatori tõrgeteta funktsioneerimise seisukohalt on ebasobivad hoiustamistingimused oluline puudus, mille hageja pidi vastavalt lepingule tehnosüsteemide hoolduse teostamisel kõrvaldama (või organiseerima selle kõrvaldamise) generaatori ümberpaigutamisega sobivatesse hoiustamistingimustesse. Vastavalt lepingule kuulus hageja ülesannete hulka käidujuhtimine ehk elektriseadmete hooldus, mis hõlmab ka generaatori
2-23-5312 hooldust. Hageja lepinguline kohustus oli tagada ka hoone heaperemehelik majandamine, millise kohustuse täitmine eeldas, et hageja oleks taganud elektrigeneraatori ebasobivatest tingimustest ümberpaigutamise. Kuni kohtuvaidluseni on mõlemad pooled pidanud generaatorile sobivate hoiustamistingimuste tagamist hageja lepinguliseks kohustuseks. Lepingu täitmise käigus ei vaielnud hageja vastu enda kohustusele tagada generaatorile sobivad hoiustamistingimused selle töökorra tagamiseks. Hageja oli kohustatud tegelema generaatori ümberpaigutamiseks tulenevalt lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
7.Lepingu erakorralist ülesütlemist õigustas oluline rikkumine VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4 mõistes. Kostjalt ei saanud mõistlikult eeldada lepingu täitmise jätkamist, kui hageja korduvalt ja järjepidevalt ei suutnud elamu haldamisel tekkinud kriitilisi probleeme mõistlikult või mõistliku aja jooksul lahendada. Generaatori ümberpaigutamise vastu oli korteriühistu juhatusel eriline huvi, sest (i) ebasobivate hoiustamistingimuste tõttu oli generaatori karburaator juba korra ummistunud, mille väljavahetamise vajaduse tõttu tuli kostjal tasuda kallist hooldustasu. Kostja juhatus soovis vältida edasisi kõrgeid hoolduskulusid; ja (ii) ebasobivates tingimustes generaatori hoiustamine seadis ohtu generaatori töökorras oleku (ummistunud karburaatoriga generaatori mootor ei tööta), mis omakorda tähendas, et avariiolukorras ei oleks drenaažipumpla toiminud. Arvestades, et hageja ei suutnud 6 kuu jooksul alates 2022. a märtsist generaatori hoiustamistingimustega seotud probleemi vaatamata kostja juhatuse korduvatele pöördumistele lahendada, ei olnud kostjal 2022. a novembris, mil leping erakorraliselt lõpetati, mõistlikku põhjust eeldada, et hageja võiks edaspidi oma lepingulisi kohustusi mõistlikult täita. Septembris sai kostja juhatusele selgeks, et hageja ei lahenda generaatori ebasobivate hoiustamistingimustega seotud probleemi, mistõttu asus juhatus otsima uusi teenusepakkujaid. Kostja võttis vastu otsuse öelda leping üles ning teavitas lepingu ülesütlemisest hagejat ligikaudu kuu aja jooksul arvates lepingu ülesütlemise põhjuse avaldumisest. Samal päeval otsuse vastuvõtmisega, s. o. 20.11.2022, teavitas juhatus hagejat lepingu lõpetamisest. Kostjal ei olnud kohustust määrata hagejale täiendavat tähtaega. Kostja andis hagejale generaatori hoiustamistingimuste probleemi lahendamiseks piisavalt (ligikaudu 6 kuud) aega, pöördudes vahemikus märts–juuli korduvalt majahalduri ja hageja tehnikaosakonna poole ning jäädes probleemi lahendust ootama veel ka 25. augustist alates. Lisaks ei ole VÕS § 196 lg 3 teise lause järgi kohustust määrata täiendavat tähtaega, kui lepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks on VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 toodud asjaolu. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 30.10.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1380,48 eurot, kahjuhüvitise 1419,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 64,45 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja viivise määraga 0,07% päevas põhivõlalt 1380,48 eurot hageja kasuks alates 07.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning viivise kahjuhüvitiselt, s.o 1419,20 eurolt, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.04.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Maakohus võttis asja materjalide juurde hageja 23.10.2023 seisukoha ja selle lisad. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-le 2.
9.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 24.05.2018 tähtajatu hoolduslepingu nr T201822 (hooldusleping). 20.11.2022 edastas kostja hagejale e-kirjaga teavituse, mille kohaselt võeti korteriühistu üldkoosolekul vastu otsus lõpetada hooldusleping ning valida järgmiseks teenuseosutajaks alates 01.01.2023 Stell Eesti AS. Hageja esindaja kinnitas 22.11.2022 e-kirjaga ülesütlemisavalduse kättesaamist ning
2-23-5312 selgitas, et on valmis vastavalt lepingule selle lõpetama 20.02.2023 seisuga. 22.11.2022 e-kirjaga teavitas kostja hagejat, et soovib lepingu lõpetada erakorraliselt 31.12.2022. 28.11.2022 edastas kostja hagejale e-kirjaga allkirjastatud teate koos põhjendustega lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, lugedes, et leping lõpeb 31.12.2022. Pooled vaidlevad küsimustes, kas leping öeldi üles korraliselt või erakorraliselt ning millal leping lõppes.
10.Kostja saatis hagejale 20.11.2022 e-kirja lepingu lõpetamiseks ja hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud, mida tõendab hageja 22.11.2022 e-kiri. Seega on täidetud 20.11.2022 ülesütlemisavaldusega formaalsed eeldused lepingu lõppemiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-21-14 p-s 11 selgitanud, et ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Kostja seaduslik esindaja saatis 20.11.2022 hagejale e-kirja teemaga „Lepingu lõpetamine“, milles andis teada, et korteriühistu äsja lõppenud üldkoosolekul võeti vastu otsus lõpetada leping seniste teenuseosutajatega (hageja, Hooldusmeister OÜ ja Koristuspartner OÜ) ning valida järgmiseks teenuseosutajaks alates 01.01.2023 Stell Eesti AS. Maakohus leidis, et kostja 20.11.2022 e-kirjas tehtud tahteavaldust tuleb lugeda lepingu korraliseks ülesütlemiseks. 20.11.2022 e-kirjast ei nähtu kostja tahet öelda leping üles erakorraliselt. Kostja ei ole 20.11.2022 e-kirjas selgesõnaliselt öelnud, et tegemist on lepingu erakorralise ülesütlemisega, samuti ei ole kostja teinud hagejale etteheiteid lepingu rikkumise osas või toonud välja mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja on 28.11.2022 e-kirjas märkinud, et hagejale teadaolevalt ei esine elulisi asjaolusid, mis annaksid korteriühistule õiguse leping erakorraliselt üles öelda. Maakohus leidis, et eeltoodud e-kirjast nähtuvalt hageja ei teadnud kostja soovist öelda leping üles erakorraliselt. Ka 11.11.2022–20.11.2022 virtuaalse üldkoosoleku protokollist ega sellele lisatud detailsematest hääletustulemustest ei nähtu kostja tahet leping erakorraliselt üles öelda lepingurikkumise tõttu. Protokollist ei nähtu, et küsimus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oleks hääletusele pandud. Eelnimetatud protokollis on korteriomanikud vastanud üksnes küsimustele, kas nad on nõus, et ühistu vahetab alates 01.01.2023 välja senised teenuseosutajad, ning millise teenuseosutaja vastu senised teenuseosutajad välja vahetada. Üksnes teenuseosutajate väljavahetamise soovist ei saa järeldada lepingu rikkumist või soovi leping erakorraliselt üles öelda. Lisaks ei nähtu ka generaatori asukohaga seotud kirjavahetusest ega märtsis 2022. a peetud e-kirjavahetusest kostja soovi lepingu ülesütlemiseks, sh erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja ei ole eelviidatud kirjavahetustes heitnud hagejale ette lepingu rikkumist. Seega tuleb TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kostja 20.11.2022 e-kirjas esitatud tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavaldusse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kostja on hagejat 20.11.2022 ekirjaga üksnes teavitanud korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsusest lõpetada leping seniste teenuseosutajatega ning valida järgmiseks teenuseosutajaks alates 01.01.2023 Stell Eesti AS. Seejuures on kostja 20.11.2022 e-kirjas tänanud hagejat senise koostöö eest. Kostja ei ole 20.11.2022 e-kirjas esitanud hagejale ühtegi etteheidet ega viidet sellele, et tegemist on lepingu erakorralise lõpetamisega, seega võis tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik mõista, et tegemist on avaldusega, millega kostja lõpetas hagejaga sõlmitud hoolduslepingu korralise ülesütlemisega. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et lepingu erakorralise ülesütlemise tahet tuleb järeldada asjaolust, et kostja soovis lepingut lõpetada lepingus sätestatud etteteatamistähtaega järgimata. Antud juhul ei ole pooled 24.05.2018 hoolduslepingus kokku leppinud, et etteteatamistähtaja järgimata jätmise korral ülesütlemine ei kehti või sellest tuleks järeldada erakorralist ülesütlemist. 24.05.2018 hoolduslepingu p 6.2 kohaselt oli mõlemal poolel õigus lõpetada leping, teatades sellest teisele poolele kirjalikult kolm kuud ette. Seega lõppes leping pärast lepingu p-s 6.2 kokkulepitud etteteatamistähtaja möödumist 20.02.2023. Maakohus ei nõustunud ka kostja seisukohaga, et kostjal oli võimalik 20.11.2022 ülesütlemisavalduse saatmise ja hageja poolt kättesaamise järgselt selgitada
2-23-5312 täiendavates e-kirjades, et kostja soovis lepingu üles öelda erakorraliselt. Kostja 20.11.2022 ekirjast nähtub üksnes kostja korralise ülesütlemise soov ning selle sisust ei ole võimalik tuletada kostja soovi leping erakorraliselt üles öelda. Kostja 22.11.2022 ja 28.11.2022 e-kirjades tehtud avaldusi ja selgitusi ei saa lugeda kostja 20.11.2022 ülesütlemisavalduse osaks.
11.Kostja on alternatiivselt leidnud, et isegi kui asuda seisukohale, et 20.11.2022 kirjaga ütles kostja lepingu üles korraliselt, on kostja öelnud lepingu üles erakorraliselt 28.11.2022 hagejale saadetud digitaalselt allkirjastatud põhjendatud avaldusega. Riigikohus on lahendi nr 2-1719494 p-s 16 selgitanud, et lepingu korraline ülesütlemine ei välista sama lepingu ülesütlemist erakorraliselt. Seetõttu leidis maakohus, et kostjal oli õigus 28.11.2022 ülesütlemisavaldusega leping erakorraliselt üles öelda enne korralise ülesütlemise etteteatamistähtaja möödumist, kui täidetud on ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja saatnud hagejale 28.11.2022 e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud hoolduslepingu erakorralise ülesütlemise teate, mille kohaselt lõpetab kostja lepingu 31.12.2022. 28.11.2022 teatest nähtuvalt on ülesütlemise põhjus hageja tehnikaosakonna tegevusetus Mäe tn 2b soojussõlmes asuva generaatori suhtes, mis sai korteriühistu juhatuse jaoks teatavaks 30.03.2022 ja mis on põhjustanud ühistule reaalset kahju. 28.11.2022 teate kohaselt kuna hageja ei kõrvaldanud hoolimata korduvatest kirjalikest palvetest mõistliku aja jooksul kahju tekkimise ja ühtlasi jätkumise tingimusi, siis lepingu jätkumine annab senise asjaajamise tulemusel kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi ning see põhjustab kostjale kahju tulevikuski. Asjas puudub vaidlus, et kostja on 28.11.2022 saatnud hagejale erakorralise lepingu ülesütlemise avalduse ja hageja on selle kätte saanud.
12.Hoolduslepingu üldtingimuste p 1 kohaselt oli lepingu objektiks hooldaja poolt omanikele hooldusobjekti hooldamiseks, haldamiseks ja majandamiseks teenuste osutamine vastavalt lisaks olevale hinnapakkumisele-spetsifikatsioonile. Lepingule lisatud teenuste kirjelduse kohaselt oli lepingu osaks tehnosüsteemide hooldus, mille eesmärk on tagada olemasolevate süsteemide tõrgeteta töö ja minimiseerida avariide oht. Teenuste kirjelduse kohaselt teostab hageja ise kütte-, vee, elektri- ja konstruktsioonide hooldust. Teenused, mida ise ei teostata, ei vahendata, vaid lepingute sõlmimise korraldab haldur otse korteriühistu nimel (nt lifti hooldus). Pakkumises pakutud teenus sisaldab muuhulgas drenaažipumplate hooldust ja elektrisüsteemi hooldust. Kuna kostja tugineb hageja kohustuse rikkumisele, on kostjal TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kohustus tõendada lepingu rikkumist. Kostja on asunud seisukohale, et hageja rikkus oluliselt lepingut VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4 tähenduses, kuna hageja korduvalt ja järjepidevalt ei suutnud elamu haldamisel tekkinud kriitilisi probleeme mõistlikult või mõistliku aja jooksul lahendada. Kostja on välja toonud, et hageja ei suutnud alates märtsist 2022 kuue kuu jooksul generaatori ümberpaigutamise probleemi lahendada. Maakohtu hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud tõendeid, et generaatori ümberpaigutamine oli seoses tehnosüsteemide hooldusega hagejale 24.05.2018 hoolduslepingust tulenev kohustus. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et drenaažipumpla või elektrisüsteemi hooldus eeldas ka teisaldatava generaatori ümberpaigutamist. Kostja on 13.10.2023 menetlusdokumendi sisulise osa p-s 15 kinnitanud, et teisaldatav generaator ei ole ehitustehniliselt keldris asuva drenaažipumplaga ühendatud ning see ühendatakse avariiolukorras välisseinal olevate klemmidega, et tagada drenaažipumpla töö avariiolukorras. Maakohtu hinnangul ei nähtu ka elektripaigaldise ehituskirjelduse p-s 3.4.1 toodud kirjeldusest, et teisaldatav generaator oleks drenaažisüsteemi või elektrisüsteemi osa, st et pumplad koos generaatori ja muude paigaldistega moodustavad ühtse tehnosüsteemi. Maakohus leidis, et üksnes asjaolu, et generaatorit sai kasutada ka drenaažipumpla avariitoitena, ei tee sellest drenaažipumpla ühtset osa. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja kohustuseks oli elektrisüsteemi hoolduse käigus hooldada ka elektrisüsteemist eraldi seisvaid elektriseadmeid, sh generaatorit. Seega ei tulene generaatori ümberpaigutamise kohustus hagejale
2-23-5312 drenaažipumpla või elektrisüsteemi hoolduse osana. Maakohtu hinnangul ei esine antud juhul olulist lepingu rikkumist VÕS § 116 lg 2 p 2 tähenduses, kuna kostja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, et generaatori ümberpaigutamise kohustus oli 24.05.2018 hoolduslepingus kokkulepitud hageja kohustus, sh ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks generaatori ümberpaigaldamine selline hageja kohustus, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Võttes arvesse, et hooldusleping sõlmiti 24.05.2018 ja kostja avaldas soovi generaatori ümberpaigutamiseks kilbiruumi alles 30.03.2022 e-kirjas, ei ole maakohtu hinnangul tõendatud, et kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu oli generaatori ümberpaigutamine. Samuti ei esine olulist lepingu rikkumist VÕS § 116 lg 2 p 4 mõttes, kuna kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, et hageja ei oleks täinud hoolduslepingust tulenevaid kohustusi ka edaspidi. Kostja on 28.11.2022 ülesütlemisavalduses märkinud, et hageja tehnikaosakonna tegevusetus Mäe tn 2b soojussõlmes asuva generaatori suhtes on põhjustanud ühistule reaalset kahju. Maakohtu hinnangul ei ole kostja antud väidet tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on oluliselt rikkunud 24.05.2018 hoolduslepingust tulenevaid kohustusi ega ole korduvalt ja järjepidevalt suutnud elamu haldamisel tekkinud kriitilisi probleeme mõistlikult või mõistliku aja jooksul lahendada. Generaatoriga seotud poolte e-kirjavahetusest nähtub, et majahaldur on hageja esindajana kostja generaatori asukohaga seotud päringutele vastanud ja esitanud selgitusi ning pakkunud omalt poolt kostjale välja lahenduse paigaldada generaator garaaži, kuid kostja liikmed ei olnud lahendusega nõus. Poolte kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks keeldunud hoolduslepingust tulenevaid kohustusi tulevikus täitmast. Samuti ei nõustunud maakohus kostja tõendamata väitega, et kuna kostja sõlmis uue lepingu kallima teenusepakkujaga, sai lepingu lõppemise põhjuseks olla üksnes hagejapoolne lepingu rikkumine. Seetõttu leidis maakohus, et hageja poolne lepingu rikkumine ei ole tõendatud. 28.11.2022 ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused ei olnud seega täidetud ja kostja 28.11.2022 erakorralise ülesütlemisavalduse alusel 24.05.2018 hooldusleping ei lõppenud.
13.Maakohus märkis täiendavalt, et kuivõrd kostja on 22.11.2022 e-kirjas esitatud ülesütlemisavalduses tuginenud samadele rikkumistele (kahju tekkimine tegevusetuse tõttu generaatori ümberpaigutamisel), mis 28.11.2022 ülesütlemisavalduses, siis ka kostja 22.11.2022 ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused ei olnud täidetud ja kostja 22.11.2022 ülesütlemisavalduse alusel 24.05.2018 hooldusleping ei lõppenud. Põhjendamatud on ka kostja väited, et hageja käitumisest järeldub nõustumus lõpetada leping tähtajaga 31.12.2022. Hageja 22.11.2022 e-kirjast ja 28.11.2022 e-kirjast nähtub selgelt, et hageja ei nõustunud lepingu erakorralise ülesütlemisega ning luges lepingu lõpetatuks korralise ülesütlemisavalduse alusel 20.02.2023. Kostja on lisaks esitanud vastuväite, et hageja ei ole õigust tasule pärast 31.12.2022, kuna hageja reaalselt teenust ei osutanud. Samas soovis kostja ise 20.11.2022 avalduses, et hageja annaks hiljemalt 30.12.2022 või 02.01.2023 üle kõik asjakohased võtmed ja dokumendid. Samuti avaldas kostja soovi hageja valduses olevate füüsiliste esemete viivitamatult üleandmiseks ja raamatupidamise dokumentide üleandmiseks hiljemalt 15.01.2023 kostja poolt hagejale saadetud 01.01.2023 e-kirjas. Seega on hageja tegutsenud üksnes lähtuvalt kostja nõudmistest, kuid kostja ei ole seetõttu vabanenud hoolduslepingu üldtingimuste p-st 4.1 tulenevast kohustusest tasuda hagejale igakuist hooldustasu kuni lepingu lõppemiseni, s.o kuni 20.02.2023.
14.Hagiavalduse kohaselt oli hooldustasu suurus 749 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hooldustasu suuruse osas. Hageja nõuab kostjalt 03.01.2023 arve nr L001019268 tasumist maksmata osas summas 738,48 eurot ja 01.02.2023 arve nr L001019651 tasumist summas 642 eurot. Maakohus leidis, et hagejal on põhjendatud nõuda kostjalt hooldusteenuse osutamise eest võlgnevust 1380,48 eurot (738,48 + 642) ning see tuleb kostjalt välja mõista. Kuna kostja on oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal
2-23-5312 õigus kostjalt nõuda viivist, mis on hoolduslepingu üldtingimuste p 4.3 kohaselt 0,07% võlgnetavast summast iga päeva eest. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 64,45 eurot ja viivis põhinõudelt summas 1380,48 eurot 0,07% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 07.04.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
15.Hageja nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 1419,20 eurot. Advokaadibüroo LINKLaw OÜ on hagejale osutanud 7,4 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi maksumusega 1028,80 eurot (ilma käibemaksuta) ja 2,8 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi maksumusega 390,40 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud tunnihindadega 170 eurot ja 190 eurot, mis on maakohtu hinnangul mõistlikud tunnitasud. Samuti pidas maakohus põhjendatuks kohtueelselt tehtud õigusabitoimingute mahtu kokku 10,2 tunni ulatuses, mis on seotud asjaolude analüüsiga, nõudekirja esitamisega ja kostja kohtueelse vastusega tutvumisega. Maakohus leidis, et hageja kohtueelsed õigusabikulud on tõendatud ja põhjendatud. Maakohus rahuldas hageja nõude kahju hüvitamiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1419,20 eurot (1028,80 + 390,40). Kuna kostja on hagejale kahju tekitanud, siis on hagejal õigus kostjalt nõuda kahjuhüvitiselt summas 1419,20 eurot viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, mis on 07.04.2023, kuni kohustuse kohase täitmiseni.
16.Hageja esitas 23.10.2023 taotluse võtta asja materjalide hulka 23.10.2023 seisukoht ning sellele lisatud tõendid. Hageja on selgitanud, et on esitanud täiendava seisukoha ja tõendid pärast kohtu poolt määratud 13.10.2023 tähtaega lõplike seisukohtade esitamiseks, kuna kostja ei ole esitanud oma positsiooni toetavaid tõendeid ja vastuväiteid nii vara kui võimalik, vaid on asunud hagejat vahetult enne kohtuotsust üllatama mahuka menetlusdokumendi ja uute tõenditega lõplike seisukohtade esitamise tähtaja viimasel päeval. Maakohus leidis, et hagejal oli antud juhul mõjuv põhjus TsMS § 331 lg 1 tähenduses seisukoha ja tõendite esitamiseks pärast kohtu poolt määratud lõplike seisukohtade ja tõendite esitamise tähtaega, kuna kostja esitas täiendavad vastuväited ja uued tõendid alles tähtaja viimasel päeval, s.o 13.10.2023. Seega ei olnud hagejal võimalik neile varasemalt vastata. Hageja 23.10.2023 seisukoht ja sellele lisatud tõendid on asjakohased ning võivad omada käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust, mistõttu rahuldas maakohus hageja taotluse ja võttis hageja 23.10.2023 seisukoha ning sellele lisatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde. Apellatsioonkaebus
17.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi terves ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palub jätta hageja 23.10.2023 tõendid asja materjalide juurde võtmata või alternatiivselt määrata kostjale tähtaeg hageja 23.10.2023 seisukohale ja tõenditele vastuse esitamiseks.
18.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vaidlustatud otsuses kinnitanud, et asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja on hoolduslepingu öelnud erakorraliselt üles 28.11.2022 avaldusega ning seetõttu ei mõjuta asja sisulise lahenduse tulemust maakohtu järeldused, et korteriühistu juhatuse liikme 20.11.2022 avaldust ei saa pidada lepingu erakorralise ülesütlemise avalduseks.
19.Sellegipoolest tuleks ringkonnakohtul hinnata kostja 20.11.2022 esitatud avalduse õiguslikku olemust. Kostja jääb seisukohale, et 20.11.2022 avalduses sisaldus kostja tahe öelda hooldusleping üles erakorraliselt, mis järeldub nii avalduses märgitud lepingu ülesütlemise tähtajast, avalduse esitamisega samal päeval hagejale esitatud korteriühistu üldkoosoleku
2-23-5312 hääletustulemuste protokollist, milles nähtub, et lepingu lõpetamise otsus põhines hageja poolsetel hoolduslepingu rikkumistel, ning avaldusele järgnenud kirjavahetusest, milles korteriühistu juhatus on täiendavate selgitustega kinnitanud enda tahet öelda hooldusleping üles erakorraliselt.
20.Täidetud on lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused ja maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 116 lg-d 2 ja 4. Hageja lepinguline kohustus hõlmas elektrigeneraatori ebasobivatest hoiustamistingimustest ümberpaigutamist õigetesse tingimustesse ning kostja on selle kohustuse olemasolu tõendanud. Kohustuse olemasolu kinnitab mh asjaolu, et generaator sisaldub elamu põhiprojekti elektripaigaldiste nimekirjas, samuti asjaolu, et hageja tellis iseseisvalt generaatori hoolduse 23.11.2021, mida hageja kostjaga eraldi ei kooskõlastanud. Hageja on tunnistanud, et generaatori hooldus kuulus tema lepinguliste kohustuse hulka.
21.Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited, et kohustus tegeleda generaatori sobivatesse hoiustamistingimustesse ümberpaigutamisega, tuleneb ka lepingu olemusest ja eesmärgist (VÕS § 23 lg 1 p 1) ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (§ 23 lg 1 p 4). Hageja jättis enda käitumisega korteriühistule arusaama, et lepingust tulenevalt tegeleb hageja generaatorile sobiva asukoha leidmisega ja selle ümberpaigutamisega.
22.Generaatori sobivatesse hoiustamistingimustesse ümberpaigutamine oli eelduseks, et korteriühistul säiliks huvi jätkata hoolduslepingu täitmist. Korteriühistu juhatus väljendas lepingu lõpetamise eelselt korduvalt, kuivõrd oluline on korteriühistu jaoks, et generaator saaks võimalikult kiiresti ebasobivatest tingimustest ümber paigutatud, sest jätkuv hoiustamine soojussõlmes toob kaasa täiendavad kulud, mida korteriühistu ei ole valmis edaspidi kandma. Korteriühistule täiendavate kulude tekitamisega rikkus hageja lepingust tulenevat kohustust tagada hoone heaperemehelik majandamine. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus panna korteriühistule kohustus säilitada huvi teenuse tellimise vastu haldusettevõttelt, kes ei taga elamu heaperemehelikku majandamist ning kes tegeleb probleemide lahendamisega sedavõrd suure viivitusega, et korteriühistul tuleb taluda kahju tekkimise riski.
23.Kostja andis korralduse generaatori ümberpaigutamiseks koheselt, kui sai generaatori mittesobivatest hoiustamistingimustest teada. Lisaks ei teavitanud hageja korteriühistu juhatust, et 23.11.2021 teostatud hooldus-remondi käigus selgus, et generaatorit hoiustatakse seda kahjustavates väga valedes tingimustes ning see tuleks ümber paigutada. Korteriühistu juhatusel ei olnud ega saanudki olla võimalust võtta vastu otsuseid generaatoriga seotud probleemi lahendamiseks, kui hageja elamu haldajana juhatust probleemist ei informeerinud.
24.Arvestades lepingu lõpetamisega seotud asjaolusid, oli kostjal mõistlik põhjus eeldada, et hageja ei täida lepingut ka edaspidi. Vahemikus märts–juuli pöördus korteriühistu juhatus korduvalt majahalduri ja hageja tehnikaosakonna poole generaatoriga seotud probleemi lahendamiseks. Korteriühistu juhatusele oli septembri lõpuks ilmne, et hageja generaatoriga seotud probleeme ei lahenda. Kostja oli oodanud hageja tegutsemist kuus kuud, tuletades generaatoriga seotud probleemi korduvalt meelde ning pakkudes välja omapoolseid võimalikke lahendusi. Maakohtu seisukoht, justkui kostja keeldus pakutud lahendusest põhjendamatult ning ei teinud hagejaga sobiva lahenduse leidmiseks koostööd, ei vasta tegelikkusele. Generaatorile sobiva asukoha leidmiseks näitas korteriühistu juhatus üles järjepidevat initsiatiivi ja koostöövalmidust. Erinevalt maakohtu seisukohast on kostja tõendanud, et generaatori valedes tingimustes hoiustamisega on tekkinud kahju. Valed hoiustamistingimused on põhjustanud korteriühistule kahju generaatori remondikulude näol. Generaatori jätkuval hoiustamisel seda kahjustavates tingimustes jätkus ka kahju tekkimine.
2-23-5312
25.Hageja 23.10.2023 esitatud sisuline seisukoht ja tõendid tuleb jätta vastu võtmata. Maakohus ei määranud kostjale hageja 12.06.2023 seisukohale vastamise tähtaega. Menetluse kulgu arvestades esitas kostja enda seisukohad mõistliku aja jooksul. Kuni kohtu 02.10.2023 määruseni ei olnud kostjale teada, kuidas menetlus maakohtus jätkub, sest alles 20.09.2023 uuris kohus hagejalt, kas viimane on valmis jätkama asja lahendamist kirjalikus menetluses. Eelkirjeldatud menetluslikus olukorras ei saanud kostjalt mõistlikult eeldada, et ta esitaks omaalgatuslikult enne kohtu 02.10.2023 määrust vastuse hageja 12.06.2023 menetlusdokumendile. Esitades enda seisukohad kohtu määratud viimasel päeval ei ole kostja ebamõistlikult venitanud või menetlusõigust kuritarvitanud. 13.10.2023 kostja seisukoha ja tõendite vastuvõtmine ja menetlemine ei riku poolte võrdsuse põhimõtet. Poolte võrdsuse põhimõtet rikub vastupidiselt hageja 23.10.2023 seisukoha ja tõendite menetlusse võtmine. Arvestades, et hageja on esitanud oma menetlusdokumendi ja tõendid pärast eelmenetluse lõppu, ei saanud kostja esitada hageja menetlusdokumendile ja tõenditele ega maakohtu tegevusele seisukohta ja tõendite vastuvõtmisele vastuväiteid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel (koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1) menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
27.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 1380,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 64,45 eurot ja edasiulatuv viivis määras 0,07% päevas põhivõlalt, kahjuhüvitis 1419,20 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrass. Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
28.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
29.Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Üldise edasikaebamise korra märkimine ei ole võrdsustatav loa andmisega TsMS § 442 lg 10 tähenduses (vt nt RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).
30.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
2-23-5312
31.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
32.Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile. Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
33.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus on vaidlustatud otsuses kinnitanud, et asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja on hoolduslepingu öelnud erakorraliselt üles 28.11.2022 avaldusega. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtub selgelt, et kostja viidatud otsuse p-s 32 kontrollis maakohus 28.11.2022 ülesütlemise formaalseid eeldusi ja järgmistes punktides materiaalseid eeldusi, jõudes p-s 36 järeldusele, et 28.11.2022 ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused ei olnud täidetud ja kostja 28.11.2022 erakorralise ülesütlemisavalduse alusel 24.05.2018 hooldusleping ei lõppenud 31.12.2022.
34.Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega 20.11.2022 kostja ülesütlemisavalduse tõlgendamise kohta. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Maakohus analüüsis asjas esitatud tõendeid ja jõudis põhjendatult järeldusele, et hageja ei saanud ega ka pidanud aru saama kostja saadetud üldkoosoleku protokollist, avalduses märgitud ülesütlemise tähtajast ega avaldusele järgnenud kirjavahetusest, et kostja soovis 20.11.2022 öelda lepingu üles erakorraliselt. Samuti leidis maakohus, et 20.11.2022 e-kirja saamisel võis tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik mõista, et tegemist on avaldusega, millega kostja lõpetas hagejaga sõlmitud hoolduslepingu korralise ülesütlemisega. Kuigi kostja leiab apellatsioonkaebuses, et mõistlikult ei saa eeldada, et õigusteadmisteta isikud kasutaksid omavahelistes suhetes korrektseid õiguslikke termineid ning et 20.11.2022 avalduses oleks pidanud viitama sõnaselgelt lepingu ülesütlemisele erakorraliselt, ei ole kostja viidanud 20.11.2022 e-kirjas ühelegi lepingurikkumisele ning liiatigi on hagejat tänanud senise koostöö eest. Maakohus ei ole leidnud, et 20.11.2022 e-kirjaga ei öeldud lepingut üles erakorraliselt üksnes seetõttu, et selles ei kasutatud korrektseid õiguslikke termineid. Maakohus on hinnanud ülesütlemisavalduse sisu ja ka üldkoosoleku kokkuvõtet koos hääletustulemustega.
35.Kostja leiab apellatsioonkaebuses endiselt, et erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud, kuivõrd hageja rikkus lepingut. Kolleegiumi arvates on lepingu ülesütlemiste kohta tehtud maakohtu järeldused seadusega kooskõlas ja loogilised. Maakohus leidis tõenditele tuginedes põhjendatult, et generaatori ebasobivatest hoiustamistingimustest
2-23-5312 ümberpaigutamine õigetesse tingimustesse ei olnud lepingu järgi hageja kohustus. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja väidetud asjaolu, et hageja oli generaatorile hoolduse tellinud ja tegelenud kostja palvel ka generaatori hoiustamistingimuste probleemiga, alust vastupidiselt maakohtu põhjendustele järeldada, et pooled olid selles kohustuses lepingus kokku leppinud. Kostja väidetud asjaolu, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt peaks hagejale olema lepingust kohustusi, milles pooled sõnaselgelt kokku leppinud pole, ei luba samuti asuda teistsugusele seisukohale kui maakohus.
36.Kostja toob apellatsioonkaebuses iseenesest põhjendatult esile, et maakohus oleks pidanud määrama kostjale tähtaja hageja 23.10.2023 seisukohale vastamiseks ja tõendite vastuvõtmise osas seisukoha esitamiseks. Samas ei ole see rikkumine toonud kolleegiumi hinnangul kaasa ebaõiget lahendit. Kostjal oli võimalik oma seisukohad hageja 23.10.2023 dokumentide osas esitada apellatsioonkaebuses. Kaebusest aga ei nähtu asjaolusid ega põhjendusi, kuidas oleks hageja 23.10.2023 seisukoha ja tõendite vastu võtmata jätmisel või kostjale tähtaja määramisel maakohus pidanud asuma asja lahenduse osas teistsugustele järeldustele.
37.Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.
38.Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel.
39.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
40.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
41.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.