Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud 1.Hagiavalduse kohaselt kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 21.09.2018 laenulepingu nr 2101819733, mille alusel sai kostja laenu summas 1800 eurot. 2.10.2018 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. 2101822877, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 58 eurot. 1.11.2018 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. 2101829426, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 192 eurot. 2.12.2018 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. 2101837343, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 0,00 eurot. 2.01.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. 2101844111, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 132 eurot. 2.02.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. 2101850987, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 36 eurot. 5.04.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. 2101866365, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 1725 eurot. 11.08.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. 2101993904, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 0,00 eurot. Kostja kohustus laenud tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Seega sai kostja laenulepingute alusel laenu summas 3943 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid summas 3457,03 eurot. Kuna kostjaga sõlmitud laenuleping(ud) on refinantseerimisleping(ud), millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, seega arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 485,97 eurot, intress 2895,85 eurot, lepingutasu 201,55 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 485,97 eurot ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 490 eurot ja hageja õigusabikulud 676 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud e-posti aadressil [email protected] 14.12.2023 ja loetud kättetoimetatuks vastavalt TsMS §-le 3141 lg 3 p 1 ja 2, kostja tähtaegselt vastanud ei ole;

Kohtu põhjendused 3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51, puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid lepingu nr 2101819733 ja refinantseerimislepingud nr 2101822877, 2101829426, 2101837343, 2101844111, 2101850987, 2101866365 ja 2101993904 (dtl 11, 14-15, 18-19, 22-23, 25-27, 30-31, 34-35, 38-41), mille alusel sai kostja laenu 3943 eurot (dtl 13, 16, 20, 28, 32, 36). Kostja on tagasimakseid teinud kokku 3457,03 eurot (tl 17, 21, 24, 29, 33, 37), krediidiandja ütles lepingu üles 25.11.2020 (dtl 42). Nõue on loovutatud hagejale 10.03.2021 (dtl 56). 5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 25.11.2020. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu summas 3943 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). 15.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu summas 3943 eurot. Kostja on teostanud makseid summas 3457,03 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 485,97 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.