Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mustamäe tee 16) lepinguline esindaja AV
hagi
XX vastu
võlgnevuse
Kostja: XX (isikukood: x; elukoht hagiavalduses: x x x, x x, x x, x x; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud 16.12.2023 avalikult [teadaanne number 2166540]) Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi XX vastu.
Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.
Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a
Tsiviilasi nr 2-22-146685 EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGI ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.01.12.2022 OK Incure OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1780,47 euro saamiseks. Kohus tegi 05.12.2022 makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 09.01.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.01.2023 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuda täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitada kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist.
2.OK Incure OÜ esitas 31.01.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX vastu põhivõlgnevuse 1382,60 euro, intressi 203,84 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 207,22 euro ja sissenõudekulude 65 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 315,00 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt IPF Digital AS (kreeditor) ja kostja sõlmisid 24.10.2019 krediidilepingu nr x, mille kohaselt võimaldas IPF DIGITAL AS kostjale krediiti limiidiga 1100,00 eurot, intressimääras 45,96% aastas, krediidi kulukuse määraga 57,98% aastas. 16.11.2020 krediidilimiidi suurendamise lepinguga 4933659, tõsteti kostja krediidilimiiti 1300,00 euroni, intressimääras 47,88% aastas, krediidi kulukuse määraga 60,96% aastas. 19.01.2021 krediidilimiidi suurendamise lepinguga 4976385, tõsteti kostja krediidilimiiti 1400,00 euroni, intressimääras 47,16% aastas, krediidi kulukuse määraga 59,84% aastas. Kokku on kostja kasutanud perioodil 24.10.2019 – 24.03.2022 krediiti summas 3040,42 eurot. Kostja poolt on lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimakseid kokku 3092,13 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1657,82 eurot ja intressi katteks 1434,31 eurot. Viimane tagasimakse on tehtud 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-146685 22.06.2022. Kuna kostja minimaalse kuumakse võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses 15.07.2022, 15.08.2022, 15.09.2022 miimimum osamakse tasumisega, loeti leping krediidiandja poolt ülesöelduks 07.10.2022 seisuga ning antud nõue loovutati hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 315 eurot ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohtu nõudel hageja 18.04.2023 selgitas, et krediidiandja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet ning selleks ei pea alati tingimata kasutama konto väljavõtet, kui muu kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. IPF Digital AS on Finantsinspektsooni järelevalve all tegutsev krediidiandja. Sektoris, kus väljastatavad krediidisummad igakordsel laenamisel on nö väikesed ja kus tarbijad eeldavad kiireid otsuseid, ei saa eeldada samal tasemel krediidivõimelisuse hindamist nagu seda on nt kodulaenude puhul. Krediidiandjatele on jäetud kaalutlusruum krediidivõimelisuse hindamise sisemise korra kehtestamiseks. Nii lepingu sõlmimisel kui muutmistel esitas kostja taotluses oma sissetulekuks 1100 eurot ning kohustusteks kokku 400 eurot. Veendumaks krediidi sobivuses ja jõukohasuses kostja jaoks, kogus Credit24 lepingu sõlmimisel krediidivõimelisuse hindamiseks lisaks andmeid Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, peale mida tehti krediidiandaja poolt tehti kasutatav vaba raha jäägi arvutus. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Ka kostja maksekäitumine alates 24.10.2019 sõlmitud lepingust näitab, et krediidiandaja hindas kostja krediidivõimelisust õigesti, kuna kostja tasus igakuiseid arveid tähtaegselt, jäädes võlgnevusse arvete tasumisega alates juulist 2022.
3.Pärnu Maakohus võttis 21.07.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 2166540). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 30.11.2023. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 16.12.2023 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 02.01.2023 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).
6.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud krediidiandjaga 24.10.2019 sõlmitud krediidilepingust nr x tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja krediidilepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-146685 lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
8.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Laenuandja lähtus kostjale krediidi andmisel kostja poolt täidetud taotluses esitatud andmetest, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt ning sellest, et krediidi andmise hetkel ei olnud kostjal maksehäireid. Kohus juhib tähelepanu, et kohtupraktika kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest, et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Hindamaks õigesti laenuvõtja maksevõimet pidi laenuandja lisaks kohustuste olemasolule täpsustama ka krediidivõtja kulutusi, mida samuti tehtud ei ole. Kohtu hinnangul jättis laenuandja täitmata kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud andmeid ja seega kostja krediidivõimekust. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja intressi- ja sissenõudmiskulud.
9.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg 6 sätestatud tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-146685 tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Viimati nimetatud asjaolusid ei ole hageja kohtule esitanud.
10.Kuna laenuandjal ei olnud õigust küsida intressi suuremas ulatuses kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ning see oli alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni määras 0% aastas, tuleb osamaksetel tasutud intress lugeda põhiosa tasumise makseteks. Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud perioodil 24.10.2019 – 24.03.2022 krediiti kokku summas 3040,42 eurot. Kostja poolt on lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimakseid kokku 3092,13 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1657,82 eurot ja intressi katteks 1434,31 eurot. Eelmärgitust tulenevalt ületavad tasutud maksed saadud krediidisummat, mistõttu hageja nõue põhivõlgnevuse 1382,60 eurot väljamõistmiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata.
11.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hageja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetlluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.