Revensen OÜ hagi I. R. vastu põhivõla 34 sendi, intressi, viivise, lepingu sissenõudmiskulude saamiseks
Tsiviilasja hind
5940 eurot 84 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja: I. R. (isikukood xxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
3226 euro hooldustasu ja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista I. R. Revensen OÜ kasuks välja 31. märtsi 2022 laenulepingust nr Y220331038 tulenev võlgnevus 1093 eurot 52 senti (s.o põhivõlg 914 eurot 49 senti, intress 79 eurot 55 senti, lepingu hooldustasu 43 eurot 80 senti, sissenõudmiskulud 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 45 eurot 68 senti).
3.Mõista I. R. Revensen OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (914 eurolt 49 sendilt) alates 11. juulist 2023 kuni põhivõla tasumiseni määras 24% aastas.
4.Mõista I. R. Revensen OÜ kasuks välja 25. mai 2022 laenulepingust nr Y220524074 tulenev võlgnevus 2700 eurot 70 senti (s.o põhivõlg 2311 eurot 85 senti, intress 178 eurot 52 senti, lepingu hooldustasu 97 eurot 50 senti, sissenõudmiskulud 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 97 eurot 83 senti).
5.Mõista I. R. Revensen OÜ kasuks välja välja viivis põhivõlalt (2311 eurolt 85 sendilt) alates 11. juulist 2023 kuni põhivõla tasumiseni määras 24% aastas.
6.Mõista I. R. Revensen OÜ kasuks välja 28. juuni 2022 laenulepingust nr Y220623024 tulenev võlgnevus 1102 eurot 94 senti (s.o põhivõlg 934 eurot 83 senti, intress 74 eurot 57 senti, lepingu hooldustasu 39 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 39 eurot 54 senti).
7.Mõista I. R. Revensen OÜ kasuks välja välja viivis põhivõlalt (934 eurolt 83 sendilt) alates
11.juulist 2023 kuni põhivõla tasumiseni määras 24% aastas.
8.Jätta rahuldamata Revensen OÜ nõuded 45 euro ulatuses.
9.Jätta menetluskulud I. R. kanda.
10.Mõista I. R. OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 1125 eurot.
11.Mõista I. R. Revensen OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1125 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Revensen OÜ (hageja) esitas 6. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. R. (kostjalt) 6165 euro 73 sendi saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses
2.Hageja esitas 10. juulil 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 31. märtsi 2022 laenulepingust nr Y220331038 põhivõlgnevus 914 eurot 49 senti, intress 79 eurot 55 senti, lepingu hooldustasu 43 eurot 80 senti, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 45 eurot 68 senti ja viivis põhinõudelt (914 eurolt 49 sendilt) alates 11. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas. Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja 25. mai 2022 laenulepingust nr Y220524074 tulenev põhivõlgnevus 2311 eurot 85 senti, intress 178 eurot 52 senti, lepingu hooldustasu 97 eurot 50 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 97 eurot 83 senti ja viivis põhinõudelt (2311 eurolt 85 sendilt) alates 11. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 28. juuni 2022 laenulepingust nr Y220623024 tulenev põhivõlgnevus 934 eurot 83 senti, intress 74 eurot 57 senti, lepingu hooldustasu 39 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 39 eurot 54 senti ning viivis põhinõudelt (934 eurolt 83 sendilt) alates 11. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Ühisraha OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja)
31.märtsil 2022 laenulepingu nr Y220331038 (edaspidi leping I). Lepingu I alusel võttis kostja
laenu 1000 eurot intressiga 24% aastas. Kostja kohustus tagastama laenu graafiku alusel 60 kuu jooksul (põhiosa, intress ja lepingu hooldustasu kokku 37 eurot 77 senti kuus). Kokku kohustus kostja tasuma 2316 eurot 20 senti. Lepingu sõlmimisel oli Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%. Lepingu I krediidi kulukuse määr on 50,39%. Esialgne võlausaldaja maksis kostjale 31. märtsil 2022 laenusumma välja. Kokku on kostja tasunud 345 eurot 92 senti. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale korduvalt tasuta ning tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks, samuti saatis 19. märtsil 2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. 27. aprillil 2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta. Kostja ja esialgne võlausaldaja sõlmisid 25. mail 2022 laenulepingu nr Y220524074 (edaspidi leping II). Lepingu II alusel võttis kostja laenu 2500 eurot intressiga 24% aastas. Kostja kohustus tagastama laenu graafiku alusel 60 kuu jooksul (põhiosa, intress ja lepingu hooldustasu kokku 94 eurot 42 senti kuus). Kokku kohustus kostja tasuma 5790 eurot 20 senti. Lepingu sõlmimisel oli Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%. Lepingu II krediidi kulukuse määr on 50,39%. Esialgne võlausaldaja maksis kostjale 25. mail 2022 laenusumma välja. Kokku on kostja tasunud 726 eurot 39 senti. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale korduvalt tasuta ning tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks, samuti saatis 15. aprillil 2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. 8. mail 2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta. Samuti sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja 28. juunil 2022 laenulepingu nr Y220623024 (edaspidi leping III). Lepingu III alusel võttis kostja laenu 1000 eurot intressiga 24% aastas. Kostja Kostja kohustus tagastama laenu graafiku alusel 60 kuu jooksul (põhiosa, intress ja lepingu hooldustasu kokku 37 eurot 77 senti kuus). Kokku kohustus kostja tasuma 2316 eurot 20 senti. Lepingu sõlmimisel oli Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%. Lepingu II krediidi kulukuse määr on 50,39%. Esialgne võlausaldaja maksis kostjale 28. juunil 2022 laenusumma välja. Kokku on kostja tasunud 262 eurot 34 senti. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale korduvalt tasuta ning tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks, samuti saatis 15. aprillil 2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. 8. mail 2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingutest I - III tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgsele võlausaldajale esitatud konto väljavõtetelt on näha, et kostja sattus makseraskustesse, sõlmides korduvalt uusi lepinguid võlgnevuste katteks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kolmest laenulepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
6.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja esialgse võlausaldaja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev laenuandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 pd 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
7.Esmalt analüüsib kohus lepingut I (dtl 42 – 44 ja üldtingimused dtl 48- 50). Kohus märgib, et hagiavaldusele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 45 – 47) ei ole seotud lepinguga I, kuivõrd selle on laenusummaks märgitud 5000 eurot. Lepinguga I võttis kostja 1000 euro suuruse laenu, ning kohustus tagastama laenu graafiku alusel kokku summas 2316 eurot 20 senti (osamakse 37 eurot 77 senti x 60 kuud + lepingutasu 50 eurot).
8.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu I p 1.11 on krediidi kulukuse määr 50,39%. Lepingu sõlmimise ajal (31. märtsil 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%). Seega ei ületa lepingu I järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
9.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on laenu väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
10.Hageja on hagiavalduse p-s 59 selgitanud, et esimese laenutaotluse esitamise ajal (31. märtsil 2022) oli kostja konto väljavõtete kohaselt (dtl 128) tema keskmiseks sissetulekuks 3300 eurot, keskmisteks kohustusteks 1273 eurot ja majapidamiskuludeks 400 eurot. Makseregistri järgi ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid. Laenulepingu I järgse kuumakse suurus oli 37 eurot 77 senti. Pärast laenu väljastamist olid kostja kohustused kokku 1710 eurot 33 senti (1273 + 400 + 37,77) ning reservi jäi 1589 eurot 23 senti (3300 – 1710,33). Hagiavaldusele on lisatud ka esialgse võlausaldaja otsus laenu väljastamise kohta (dtl 129 - 131).
11.Kostja on tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuivõrd kostja väljavõtetest nähtuvalt on kostja sattunud raskustesse. Kostja lisatud konto väljavõte (dtl 197 – 198) hõlmab perioodi 9. märtsist 2021 kuni 23. detsembrini 2022 ning sellel on kajastatud esialgse võlausaldaja tehtud laenude väljamaksed ning kostja tagasimaksed samale võlausaldajale. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on saanud samalt võlausaldajalt ka varem laenu – 9. märtsil 2021 summas 970 eurot ning 25. veebruaril 2022 summas 950 eurot. Lepingu I alusel on kostja saanud 31. märtsil 2022 laenu summas 950 eurot. Kohus märgib, et ei saa arvestada pärast 31. märtsi 2022 toimunud tehinguid, kuivõrd neid andmeid ei saanud esialgne võlausaldaja laenu andmisel kontrollida.
12.Teine konto väljavõte (dtl 200 – 230) hõlmab perioodi 22. jaanuarist 2021 kuni 7. juulini 2021. Kohus nõustub kostjaga selles, et konto väljavõttelt nähtub 20 000 euro suurune laen (eelduslikult sõiduki ostuks, 22. jaanuari 2021 maksed), 3500 euro suurune laen Placet Group OÜ-lt (15. veebruari 2021 makse), 500 euro suurune laen BB Finance OÜ-lt (2. aprilli 2021 makse, samas ennetähtaegne tagastus 11. mail 2021), 1000 euro suurune krediit IPF Digital ASilt (11. mai 2021 makse), 1000 euro suurune laen Trustly Group AB-lt (5. juuli 2021 makse). Samas on esialgne võlausaldaja arvestanud kostja finantskohustuste igakuiseks suuruseks 1273 eurot (vt otsuse p 10). Kostja ei ole välja toonud, et tegelikult olid tema finantskohustused lepingu I sõlmimise ajal suuremad.
13.Arvestades kostja sissetulekut ning temal lasuvaid finantskohustusi, samuti asjaolu, et maksehäireregistrist nähtuvalt ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid ning puudusid ka ülalpeetavad, ei saa kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist esialgsele võlausaldajale ette heita.
14.Vaidlust ei ole selles, et kostja oli viivituses kolme makse tasumisega. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 19. märtsil 2023 krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 64 – 65), milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks ning hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud (VÕS § 416 lg 1) ning esialgsel võlausaldajal oli õigus krediidileping erakorraliselt üles öelda. Eelneva tõttu on hageja 914 euro 49 sendi suurune põhivõla nõue põhjendatud.
15.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hagi p-s 15 on hageja toonud välja intressi arvestuse. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud ning ka kohus peab põhjendatuks sellest lähtuda. Eelneva tõttu on hageja 79 euro 55 sendi suurune intressi nõue põhjendatud.
16.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu I p 1.10 ja üldtingimuste p 3.7 kohaselt on viivise määraks 24% aastas (0,067% päevas). Hagi p-s 17 on hageja toonud välja viivise arvestuse. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud ning ka kohus peab põhjendatuks sellest lähtuda. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise (10. juuli 2023) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 45 eurot 68 senti ning viivis põhivõlalt (914 eurolt 49 sendilt) alates 11. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas.
17.Lepingu I p 2 (maksegraafiku) kohaselt on lepingu hooldustasu 9 eurot kuus. Hagi p-s 16 on hageja toonud välja lepingu hooldustasu arvestuse (9 eurot x 4 kuud 26 päeva). Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 43 euro 80 sendi suurune lepingu hooldustasu.
18.VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale ühe tasulise meeldetuletuse (9. märtsil 2023; dtl 62 – 63). Sellele eelnesid ka tasuta meeldetuletused (dtl 53 – 62). Samuti saatis esialgne võlausaldaja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 64 – 65) ja teatise lepingu ülesütlemise kohta (dtl 66 – 67). Hageja sissenõudmiskulude nõudeks on kokku 25 eurot (üks meeldetuletus ja lepingu ülesütlemise hoiatus; 2 x 5 eurot, millele lisandub teatis laenulepingu ülesütlemise kohta, 15 eurot). Kohtu hinnangul ei saa laenulepingu ülesütlemise avaldus käsitleda meeldetuletuskirjana VÕS § 1132 lg 1 tähenduses. Meeldetuletuskirja eesmärk on tuletada võlgnikule meelde oma kohustust oma eelnev võlg ära maksta (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul jt. Tallinn 2016, lk 280). Ka siis, kui ülesütlemise avaldust saaks käsitleda meeldetuletuskirjana, ei saaks hageja nõuda selle eest hüvitist rohkem kui 5 eurot. Eelnevat arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt 10 euro suuruse sissenõudmiskulu tasumist (üks meeldetuletus+ ülesütlemise hoiatus, 2 x 5 eurot).
19.VÕS § 164 lg 1 alusel oli esialgsel võlausaldajal õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust I tulenevad nõuded hagejale (dtl 68). Lepingust I tulenevad nõuded on kokku (põhivõlg 914 eurot 49 senti, intress 79 eurot 55 senti, lepingu hooldustasu 43 eurot 80 senti, sissenõudmiskulud 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 45
eurot 68 senti). Sellele lisandub viivis põhinõudelt (914 eurolt 49 sendilt) alates 11. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas.
20.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõudeid tulenevalt lepingust II (dtl 73 – 75, üldtingimused dtl 79 – 81). Kohus märgib, et hagiavaldusele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 76 – 78) ei ole seotud lepinguga II, kuivõrd selle on laenusummaks märgitud 10 000 eurot. Selle lepinguga võttis kostja 2500 euro suuruse laenu. Kostja kohustus tagastama laenu graafiku alusel kokku 5790 eurot 20 senti (osamakse 94 eurot 42 senti x 60 kuud + lepingutasu 125 eurot).
21.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu II p 1.11 kohaselt on krediidi kulukuse määr 50,39%. Lepingu sõlmimise ajal (25. mail 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%). Seega ei ületa laenulepingu II järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
22.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on laenu väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
23.Hageja on hagiavalduse p-s 60 selgitanud, et teise laenutaotluse esitamise ajal (24. mail 2022) oli kostja konto väljavõtete järgi tema sissetulek 3477 eurot, kohustused 2196 eurot ja majandamiskulud 400 eurot (dtl 133). Makseregistri järgi ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid
(dtl 134). Lepingu II järgse kuumakse suurus oli 94 eurot 42 senti. Pärast laenu väljastamist olid kostja kohustused kokku 2690 eurot 42 senti (2196 + 400 + 94,42) ning reservi jäi 786 eurot 58 senti (3477 – 2690,42). Hagiavaldusele on lisatud ka esialgse võlausaldaja otsus laenu väljastamise kohta (dtl 135 – 136).
24.Kostja on tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuivõrd kostja väljavõtetest nähtuvalt on kostja sattunud raskustesse. Kohus märgib, et kostja vastusele lisatud konto väljavõte (dtl 197 – 198) hõlmab perioodi alates 9. märtsist 2021 kuni 23. detsembrini 2022 ning sellel on kajastatud esialgse võlausaldaja tehtud laenude väljamaksed ning kostja tagasimaksed samale võlausaldajale. Arvestades seda, et leping II sõlmiti
25.mail 2022, sai esialgne võlausaldaja laenu andmisel arvestada üksnes enne seda kuupäeva toimunud tehinguid – s.t kuni 25. maini 2022 toimunud tehingud. Enne 25. maid 2022 on kostja saanud esialgselt võlausaldajalt laenu 9. märtsil 2021 summas 970 eurot, 25. veebruaril 2022 summas 950 ning 31. märtsil 2022 laenu summas 950 eurot (lepingu I alusel).
25.Teine konto väljavõte (dtl 200 – 230) hõlmab perioodi 22. jaanuarist 2021 kuni 7. juulini 2021. Kohus nõustub kostjaga selles, et konto väljavõttelt nähtub 20 000 euro suurune laen (eelduslikult sõiduki ostuks, 22. jaanuari 2021 maksed), 3500 euro suurune laen Placet Group OÜ-lt (15. veebruari 2021 makse), 500 euro suurune laen BB Finance OÜ-lt (2. aprilli 2021 makse, samas ennetähtaegne tagastus 11. mail 2021), 1000 euro suurune krediit IPF Digital ASilt (11. mai 2021 makse), 1000 euro suurune laen Trustly Group AB-lt (5. juuli 2021 makse). Samas on esialgne võlausaldaja arvestanud kostja finantskohustuste igakuiseks suuruseks 2690 eurot 42 senti, mis peaks hõlmama nii p-s 24 kui ka käesolevas punktis nimetatud kohustusi. Kostja ei ole välja toonud, et tegelikult olid tema finantskohustused lepingu II sõlmimise ajal suuremad.
26.Arvestades kostja sissetulekut ning temal lasuvaid finantskohustusi, samuti asjaolu, et maksehäireregistrist nähtuvalt ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid ning puudusid ka ülalpeetavad, ei saa kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist esialgsele võlausaldajale ette heita.
27.Vaidlust ei ole selles, et kostja oli viivituses kolme makse tasumisega (viimane makse toimus
20.veebruaril 2023). Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 14. aprillil 2023 krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 95 – 96), milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks ning hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud (VÕS § 416 lg 1) ning esialgsel võlausaldajal oli õigus krediidileping erakorraliselt üles öelda. Eelneva tõttu on hageja 2311 euro 85 sendi suurune põhivõla nõue põhjendatud.
28.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hagi p-s 34 on hageja toonud välja intressi arvestuse. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud ning ka kohus peab põhjendatuks sellest lähtuda. Eelneva tõttu on hageja 178 euro 52 sendi suurune intressi nõue põhjendatud.
29.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu II p 1.10 kohaselt on viivise määraks 24% aastas (0,067% päevas). Hagi p-s 36 on hageja toonud välja viivise arvestuse. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud ning ka kohus peab põhjendatuks sellest lähtuda. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise (10. juuli 2023) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 97 eurot 83 senti ning viivis põhivõlalt (2311 eurolt 85 sendilt) alates 11. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas.
30.Lepingu II p 2 (maksegraafiku) kohaselt on lepingu hooldustasu 22 eurot 50 senti kuus. Hagi p-s 35 on hageja toonud välja lepingu hooldustasu arvestuse (4 kuud 10 päeva). Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 97 euro 50 sendi suurune lepingu hooldustasu.
31.VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale kaks tasulist meeldetuletust (8. märtsil 2023 ja 5. aprillil 2023; dtl 93 – 94). Sellele eelnesid ka tasuta meeldetuletused (dtl 90– 92). Samuti saatis esialgne võlausaldaja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 95 – 96). Hageja sissenõudmiskulude nõudeks on kokku 30 eurot (kaks meeldetuletust ja lepingu ülesütlemise hoiatus; 3 x 5 eurot, millele lisandub teatis laenulepingu ülesütlemise kohta, 15 eurot). Kohtu hinnangul ei saa laenulepingu ülesütlemise avaldus käsitleda meeldetuletuskirjana VÕS § 1132 lg 1 tähenduses. Meeldetuletuskirja eesmärk on tuletada võlgnikule meelde oma kohustust oma eelnev võlg ära maksta (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul jt. Tallinn 2016, lk 280). Ka siis, kui ülesütlemise avaldust saaks käsitleda meeldetuletuskirjana, ei saaks hageja nõuda selle eest hüvitist rohkem kui 5 eurot. Eelnevat arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt 15 euro suuruse sissenõudmiskulu tasumist (kaks meeldetuletus + ülesütlemise hoiatus, 3 x 5 eurot).
32.VÕS § 164 lg 1 alusel oli esialgsel võlausaldajal õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust II tulenevad nõuded hagejale (dtl 99). Lepingust II tulenevad nõuded on kokku 2700 eurot 70 senti (põhivõlg 2311 eurot 85 senti, intress 178 eurot 52 senti, lepingu hooldustasu 97 eurot 50 senti, sissenõudmiskulud 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 97 eurot 83 senti). Sellele lisandub viivis põhinõudelt (2311 eurolt 85 sendilt) alates 11. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas.
33.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõudeid tulenevalt lepingust III (dtl 100 – 102; üldtingimused dtl 106 – 108). Selle lepinguga võttis kostja 1000 euro suuruse laenu. Kostja kohustus tagastama laenu graafiku alusel kokku 2316 eurot 20 senti (osamakse 37 eurot 77 senti x 60 kuud + lepingutasu 50 eurot). Kohus märgib, et hagiavaldusele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 103 – 105) ei ole seotud lepinguga III, kuivõrd selle on laenusummaks märgitud 10 000 eurot.
34.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu III p 1.11 kohaselt on krediidi kulukuse määr 50,39%. Lepingu sõlmimise ajal (28. juunil 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%). Seega ei ületa laenulepingu III järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
35.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on laenu väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
35.Hageja on hagiavalduse p-s 61 selgitanud, et kolmanda laenutaotluse esitamise ajal (23. juunil 2022) oli kostja konto väljavõtete järgi tema sissetulek 3218 eurot, kohustused 2147 eurot 13 senti ja majandamiskulud 350 eurot (dtl 138). Makseregistri järgi ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid (dtl 139). Lepingu III järgse kuumakse suurus oli 37 eurot 77 senti. Pärast laenu väljastamist olid kostja kohustused kokku 2534 eurot 90 senti (2147,13 + 350 + 37,77) ning reservi jäi 683 eurot 10 senti (3218 – 2534,90). Hagiavaldusele on lisatud ka esialgse võlausaldaja otsus laenu väljastamise kohta (dtl 140 – 141).
37.Kostja on tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuivõrd kostja väljavõtetest nähtuvalt on kostja sattunud raskustesse. Kohus märgib, et kostja vastusele lisatud konto väljavõte (dtl 197 – 198) hõlmab perioodi alates 9. märtsist 2021 kuni 23. detsembrini 2022 ning sellel on kajastatud esialgse võlausaldaja tehtud laenude väljamaksed ning kostja tagasimaksed samale võlausaldajale. Arvestades seda, et leping III sõlmiti 28. juunil 2022, sai esialgne võlausaldaja laenu andmisel arvestada üksnes enne seda kuupäeva toimunud tehinguid – s.t kuni 28. juunini 2022 toimunud tehingud. Enne 28. juunit 2022 on kostja saanud esialgselt võlausaldajalt laenu 9. märtsil 2021 summas 970 eurot, 25. veebruaril 2022 summas 950, 31. märtsil 2022 summas 950 eurot (lepingu I alusel) ja 25. mail 2022 summas 2375 eurot (lepingu II alusel).
38.Teine konto väljavõte (dtl 200 – 230) hõlmab perioodi 22. jaanuarist 2021 kuni 7. juulini 2021. Kohus nõustub kostjaga selles, et konto väljavõttelt nähtub 20 000 euro suurune laen (eelduslikult sõiduki ostuks, 22. jaanuari 2021 maksed), 3500 euro suurune laen Placet Group OÜ-lt (15. veebruari 2021 makse), 500 euro suurune laen BB Finance OÜ-lt (2. aprilli 2021 makse, samas ennetähtaegne tagastus 11. mail 2021), 1000 euro suurune krediit IPF Digital ASilt (11. mai 2021 makse), 1000 euro suurune laen Trustly Group AB-lt (5. juuli 2021 makse). Samas on esialgne võlausaldaja arvestanud kostja finantskohustuste igakuiseks suuruseks 2534 eurot 90 senti, mis peaks hõlmama nii p-s 37 kui ka käesolevas punktis nimetatud kohustusi. Kostja ei ole välja toonud, et tegelikult olid tema finantskohustused lepingu III sõlmimise ajal suuremad.
39.Arvestades kostja sissetulekut ning temal lasuvaid finantskohustusi, samuti asjaolu, et maksehäireregistrist nähtuvalt ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid ning puudusid ka ülalpeetavad, ei saa kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist esialgsele võlausaldajale ette heita.
40.Vaidlust ei ole selles, et kostja oli viivituses kolme makse tasumisega (viimane makse toimus
20.veebruaril 2023). Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 15. aprillil 2023 krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 122 – 123), milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks ning hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud (VÕS § 416 lg 1) ning esialgsel võlausaldajal oli õigus krediidileping erakorraliselt üles öelda. Eelneva tõttu on hageja 934 euro 83 sendi suurune põhivõla nõue põhjendatud.
41.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hagi p-s 53 on hageja toonud välja intressi arvestuse. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud ning ka kohus peab põhjendatuks sellest lähtuda. Eelneva tõttu on hageja 74 euro 57 sendi suurune intressi nõue põhjendatud.
42.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Lepingu III p 1.10 kohaselt on viivise määraks 24% aastas (0,067% päevas). Hagi p-s 55 on hageja toonud välja viivise arvestuse. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud ning ka kohus peab põhjendatuks sellest lähtuda. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise (10. juuli 2023) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 39 eurot 54 senti ning viivis põhivõlalt (934 eurolt 83 sendilt) alates 11. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas.
43.Lepingu III p 2 (maksegraafiku) kohaselt on lepingu hooldustasu 9 eurot kuus. Hagi p-s 54 on hageja toonud välja lepingu hooldustasu arvestuse (4 kuud 10 päeva). Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 39 euro suurune lepingu hooldustasu.
44.VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale kaks tasulist meeldetuletust (8. märtsil 2023 ja 5. aprillil 2023; dtl 120 – 121). Sellele eelnesid ka tasuta meeldetuletused (dtl 117 – 119). Samuti saatis esialgne võlausaldaja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 122 – 123). Hageja sissenõudmiskulude nõudeks on kokku 30 eurot (kaks meeldetuletust ja lepingu ülesütlemise hoiatus; 3 x 5 eurot, millele lisandub teatis laenulepingu ülesütlemise kohta, 15 eurot). Kohtu hinnangul ei saa laenulepingu ülesütlemise avaldust käsitleda meeldetuletuskirjana VÕS § 1132 lg 1 tähenduses. Meeldetuletuskirja eesmärk on tuletada võlgnikule meelde oma kohustust oma eelnev võlg ära maksta (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul jt. Tallinn 2016, lk 280). Ka siis, kui ülesütlemise avaldust saaks käsitleda meeldetuletuskirjana, ei saaks hageja nõuda selle eest hüvitist rohkem kui 5 eurot. Eelnevat arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt 15 euro suuruse sissenõudmiskulu tasumist (kaks meeldetuletus + ülesütlemise hoiatus, 3 x 5 eurot).
45.VÕS § 164 lg 1 alusel oli esialgsel võlausaldajal õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust III tulenevad nõuded hagejale (dtl 126). Lepingust III tulenevad nõuded on kokku 1102 eurot 94 senti (põhivõlg 934 eurot 83 senti, intress 74 eurot 57 senti, lepingu hooldustasu 39 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 39 eurot 54 senti). Sellele lisandub viivis põhinõudelt (934 eurolt 83 sendilt) alates
11.juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas.
46.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades seda, et kohus rahuldab hagi 99% ulatuses (hageja nõuded olid kokku 4942 eurot 16 senti, kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4897 eurot 16 senti), peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.
47.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1125 eurot (riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 510 eurot). Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.
48.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt loeb kohus maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.
49.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (koos käibemaksuga). Selline tunnitasu on kohtu hinnangul mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud. Kuigi tegemist oli õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi), tulenesid hageja nõuded kolmest laenulepingust. Seega tuli hageja lepingulisel esindajal kirjeldada hagiavalduses kolme laenulepinguga seotud asjaolusid. Lisaks sellele esitas kostja ka omapoolsed vastuväited, mille osas on hageja esitanud ka seisukoha. Eelneva tõttu on hageja lepingulise esindaja ajakulu (4 h 15 min) põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
50.Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 1125 eurot (riigilõiv 595 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot + lepingulise esindaja kulud 510 eurot). Need menetluskulud tuleb kostjalt hageja kasuks ka välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1125 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.