Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-124918

2-23-124918 põhinõudelt 377,45 eurot viivis määraga 36,80% aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. - Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 26.10.2023 määrusega menetlusse. Kostjale on hagimaterjalid ja 26.10.2023 määrus kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 alusel kostja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile saatmisega 06.12.2023. Menetlusdokumendid on loetud kättetoimetatuks 12.12.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (27.12.2023) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. -Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi, lepingu hooldustasu ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 377,45 eurot, intressi 44,09 eurot, lepingu hooldustasu 5,58 ja seisuga 19.10.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 294,24 eurot. - Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude ja viivise nõue, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, on osaliselt õiguslikult põhjendamata ja need nõuded saab rahuldada osaliselt. - 30.06.2021, 30.07.2021 ja 30.08.2021 meeldetuletusekirjad on saadetud kostjale eraldi laenulepingu järgsete osamaksete täitmisega viivitamise tõttu. Seega on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud summas 15 eurot. Maksegraafiku järgi tuli laenu osamakseid teha iga kuu 22. kuupäevaks. Seega 07.09.2021 ülesütlemishoiatus ei ole tehtud uue maksegraafiku järgse kohustusega hilinemise tõttu, mistõttu ei ole selle eest hüvitise nõudmine VÕS § 1132 lg 1 ja laenulepingu p 7.6 alusel põhjendatud. Kohus on seisukohal, et laenulepingu ülesütlemise avaldust ei saa käsitleda meeldetuletuskirjana VÕS § 1132 lg 1 tähenduses. Meeldetuletuskirja eesmärk on tuletada võlgnikule meelde oma kohustust oma eelnev võlg ära maksta. Eelnevat arvestades jätab kohus rahuldamata 07.09.2021 ülesütlemise hoiatuse ja 06.10.2021 laenulepingu ülesütlemise teatega seotud hageja sissenõudmiskulude nõude summas 20 eurot. - Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kostja ja Ühisraha OÜ vahel 22.02.2021 sõlmitud laenulepingus nr Y210220033 kokku lepitud viivisemääras 36,80% aastas, mis on kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. - Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. - Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

2-23-124918 - Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. - Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. - TsMS § 163 lõige 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Viidatud sättest tulenevalt jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jättis rahuldamata sissenõudmiskulude nõude summas 20 eurot ja edasiulatuva viivise nõude põhinõuet ületavas osas. Hagi esitamiseks oli hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 294,24. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.o alates 20.10.2023 kuni 04.01.2024) summas 29,30 eurot. Hageja edasiulatuva viivise nõude rahuldamata jätmisest osas, milles see ületab põhivõlgnevust ja TsMS § 133 lg 2 tulenevalt jäi hageja edasiulatuva viivise nõue rahuldamata summas 84,99 eurot( edasiulatuva viivise nõue hagiavalduse kohaselt 138,90 eurot – (377,45-294,24-29,30). Seega jäi hagi rahuldamata summas 104,99 eurot, mis vastab ümardatult 11,73%-le hageja nõudest ning selles ulatuses jäävad menetluskulud hageja kanda. - Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtukuludeks menetluses tasutud riigilõiv 245 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 4842 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 360 eurot (km-ta). Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3 tundi, tunnitasuga 120 eurot/h. Kohus, arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, leiab et tasu õigusabi eest nõutud summas on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot tunnis on põhjendatud. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud 2 tunni ulatuses. Hagi ei ole õiguslikult keerukas, nõude aluseks on üks laenuleping ning koos hagiavaldusega kohtule esitatud tõendite hulk on minimaalne. Kohtu hinnangul on tegemist piisavalt standardse hagiavaldusega, milliste koostamine on hageja lepingulise esindaja majandustegevuse igapäevane osa ning analoogse hagiavalduse koostamine ei ole väga ajamahukas. Kohtu hinnangul ei kulu analoogse hagi koostamisele, sh alusdokumentide komplekteerimisele ja analüüsile, enam kui kaks tundi. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 505 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 240 eurot (2 tundi * 120 eurot) lepingulise esindaja tasu hagimenetluses. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 88,27% ulatuses ehk summas 445,76 eurot.

2-23-124918 -TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. -Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. - Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.