lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-138887/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 29.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-138887/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3109
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-23-138887

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2023.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagi Ž. I. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

2321, 20 eurot, lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

OK Incure OÜ (RK 11542046, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja:

A.-L.

V. (e -post: [email protected])

Kostja:

Ž. I. (IK xxx, elukoht: xxx)

anne-

RESOLUTSIOON

OK Incure OÜ hagi Ž. I. vastu rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista Ž. I.lt OK Incure OÜ kasuks 1630 (üks tuhat kuussada kolmkümmend) eurot 69 senti.

Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUE

1.Hageja OK Incure OÜ esitas 26.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ž. I.lt 2519,08 euro saamiseks. Kohus tegi 03.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 07.11.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 07.11.2023.a. määrusega hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – põhjendatud hagiavalduse esitamiseks. Hageja esitas Viru Maakohtule 18.11.2023 hagiavalduse Ž. I. vastu põhivõlgnevuse 1662,34 euro, intressi 300,88 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 307,98 euro ja võla sissenõudmiskulu 50 euro nõudes. 20.11.2023.a. jättis maakohus uuesti hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – - täpsustamiseks, milliste osamaksetega oli tarbija viivituses, mida krediidiandja on pidanud ülesütlemise aluseks. - kas ja kuidas on järgitud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). - sissenõudmiskulude osas selgitada millal, kuhu ja mil viisil on kostjale meeldetuletuskirju saadetud; kas ja millise lepingupunkti alusel on kostjaga kokku lepitud sissenõudmiskulude hüvitamises ning kas hageja jääb juba esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude juurde või soovib seda muuta. Ka muude makseviivitusega tekkinud kulude osas tuleb välja tuua, millal ja mil viisil (nt telefoninumber, e-post) hageja kostjaga kontakti võttis ja suhtles seonduvalt võlanõuete selgitamise ning vastuväidetele vastamisega.
2.Viru Maakohtule 18.11.2023.a. esitatud hagiavalduses ja 08.12.2023.a. esitatud täpsustuses palub OK Incure OÜ kostjalt Ž. I.lt hageja kasuks välja mõista: - krediidilepingust nr #1144742524 tulenev põhivõlg 1662, 34 eurot; - intress 300,88 eurot, - viivis 307,98 eurot ja - sissenõudmiskulu 50 eurot. Menetluskulud (riigilõiv 350 eurot) palub hageja jätta kostja kanda. 2.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ž. I. ja ESTO AS 22.10.2020 krediidilepingu #5810591775 krediidilimiidiga 2 000 eurot, intressimääraga 40.9 %, krediidi kulukuse määraga 59.28 % aastas. Lepingu tingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma kord kuus 15. kuupäevaks 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on kasutanud krediidilepingu alusel saadavat krediidilimiiti summas 3 404 eurot. Tagasimakseid on teostatud vastavalt alljärgnevale arvestusele krediidikonto lepingu puhul summas 1 440,78 eurot. Kuna kostja oli täielikult viivituses enamgi kui kolme üksteisele järgneva makse tasumisega, oli krediidiandajal lepingu teenustingimuste punkti VII alapunkti 4.4.2 alusel õigus leping üles öelda. Krediidiandja edastas kostjale 15.08.2022 lepingu lõpetamise teate.

2.2 30.11.2022 on teavitatud kostjat, et krediidiandja on loovutanud sõlmitud laenulepingust tuleneva võlanõude omandiõiguse OK Incure OÜ-le. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Kohtueelses menetluses on kostja tasunud kohustuse katteks 518 eurot. 2.3 Kostja krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus nõude loovutamise seisuga oli 1 963,22 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud kohustuse katteks 518 eurot, siis hageja palub kostjalt välja mõista 1 662,34 eurot. 2.4 Hageja palub kostjalt välja mõista krediidilepingust tulenev tasumata intress lepingujärgses määras 40,90 % lepingu ülesütlemise seisuga 15.08.2022 kokku summas 300,88 eurot. 2.5 Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 (krediidiga seotud kulud) kaasnevad maksetega hilinemisega viivised. Viivisemääraks on intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit pluss 8% (sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem). Võttes arvesse sätestatud tingimusi, siis palub hageja kostjalt välja mõista viivis intressiga võrdses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 16.08.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 17.11.2023 summas 307,98 eurot (arvestusega võlaperiood 01.07.2023-17.11.2023, viivisemäär aastas 40,9%, viivitatud päevi 140 2.6 Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.3 (kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid - võlamenetleja töö, tasulised päringud ja edastanud nõudekirja nii posti kui ka e-posti teel, teavitatud kohustusest SMS-ga, helistatud, kuid tulemusteta, kostjale on edastatud pretensioone ning hagihoiatusi, kuid edutult. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. 2.7 Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitab hageja, et krediidiandja tuvastas kliendi sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (800 EUR) ja AS-lt Pensionikeskus (306.30 EUR) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (70 EUR) kohta. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline.

MENETLUSE KÄIK

3.Ž. I.le toimetas kohus hagimaterjalid 13.12.2023.a. vanemate aadressile xxx (TsMS § 322 lg 1, § 326 lg 1) edasiandmiseks kostjale. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtu määratud tähtajal kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Tsiviilasja materjalide kohaselt Ž. I. ja ESTO AS sõlmisid 22.10.2020 .a tähtajatu krediidiliini lepingu (arvelduskrediidilepingu) nr #5810591775, krediidilimiidiga 2000 eurot; intressimääraga 40,9% aastas (0,11% päevas); intressiga võrdse viivisemääraga (välja arvatud juhul kui seadusjärgne määr on kõrgem), krediidi kulukuse määr 59,2% aastas (dtl 43-44, ESTO teenusetingimused dtl 35-42 ). Kostja on lepingu allkirjastanud digitaalselt (hagiavalduse lisa 1KIS-is). Hagiavalduse kohaselt on kostjale tehtud väljamakseid 3 404 eurot (dtl 27), tagasimakseid on kostja teinud 1 440,78 eurot (dtl 27). Kohtueelses menetluses on kostja tasunud kohustuse katteks 518 eurot. Kostja jäi tasumisega viivitusse enam kui kolmel kuul, krediidiandja saatis kostjale 15.08.2022 lepingu lõpetamise teate (dtl 48). 30.11.2022 teavitas hageja kostjat, et krediidiandja on loovutanud laenulepingust tuleneva võlanõude OK Incure OÜ-le (dtl 49-50). Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata.
6.Ž. I. füüsilise isikuna sõlmis lepingud tarbijana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12). Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele, kostja omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole.
7.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kumbki pool ei ole tühisusele tuginenud. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19).

Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1). 22.10.2020.a so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 60,27 % aastas. Kohus möönab, et lepingu nr #5810591775 järgne krediidikulukuse määr 59,28 % on piiripealne, kuid ei ületa kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, millest tulenevalt leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

8.VÕS § 4034 sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtte. Vastavalt VÕS § 403 4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole. Euroopa Kohus on nii tüüptingimuste direktiivi (Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 05.04.1993.a) kui ka tarbijakrediidi direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48EÜ, 23.04.2008) tõlgendades leidnud, et neis sätestatud tarbijat kaitsvad sätted lähtuvad eeldusest, et tarbija on suhetes ettevõtjaga nõrgemal positsioonil ja omab vähem teavet. Kohtuasjas OPR-Finance leidis Euroopa kohus, et kohtu kohustus omal algatusel kontrollida Euroopa Liidu õigusest tulenevate tarbijakrediidisätete rikkumist kohaldub ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollil (EKo 05.03.2020, S-679/18 OPR-Finance, p.20-23). 8.1 VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10) Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta must eluks otseslt mittevajalikust varast, tagades sellega, et leanuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014.a. otsus tsiviiasjas nr 3-2-1-169-13 p 21)

8.2 Tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Krediidiandja peab koguma teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause) Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). 8.3 Hageja selgitab, et krediidiandja tuvastas kliendi sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (800 EUR) (dtl 62) ja AS-lt Pensionikeskus (306.30 EUR) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (70 EUR) kohta. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Kohus on olemasolevatele andmetele ja hageja antud selgitustele tuginedes seisukohal, et krediidiandja ei ole käesoleval juhul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, laenuandja ei ole maksvõime hindamisel küsinud / analüüsinud laenutaotleja pangakonto väljavõtet, seega ei ole laenuandja kogunud ega võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud VÕS 4034 lg 6 toodut, mistõttu loeb kohus pooltevahelise tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 94 järgse intressimäära. Riigikohus on märkinud, et kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (vt Riigikohtu 24.11.2023.a. lahend tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 24).

9.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva

viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10). Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kui suure summa krediidiandja kostjale laenas ning kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. Samuti see, kas ja millal on pooltevaheline laenuleping üles öeldud.

10.Lepingu nr # 5810591775 alusel sai kostja kasutada tähtajatult krediidilimiiti 2000 eurot. Kostja sai tema kasutusse antud krediidilimiiti korduvalt kasutada ja ka kasutas (st ka teostatud tagasimaksetest kogunenud vahendeid uuesti välja võtta), millest tulenevalt on hagejale tehtud laenuväljamakseid kogusummas 3404 eurot (dtl 27). Hageja esitatud arvestuse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 1440,78 eurot (dtl 27) ja kohtueelses menetluses 518 eurot (dtl 28). Hageja ei ole tõendanud 518 euro tagastamist, aga kuivõrd hageja seda ise kinnitab, loeb kohus, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 1440,78 + 518 = eurot. Leping kostjaga öeldi üles 15.08.2022 (dtl 48) VÕS § 94 järgne intressimäär alates lepingu sõlmimisest 22.10.2020 kuni lõppemiseni 15.08.2022 oli 0,00% aastas. Seega puudus kostjal kohustus tasuda intressi (intress oli 0,00%) Järelikult tuleb kostja tasutud maksed lugeda põhiosa katteks. Kostja krediidilimiit oli 2000 eurot, väljamakseid tehti kokku 3404 eurot (sh kostja sai kasutada uuesti enda tasutud tagasimakseid), tagasimakseid on kostja teinud kokku 1440,78 + 518 eurot, seega tasumata 3404-1440,78-518= 1445,22 eurot. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasimakseid tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101 lg 1 p 1, 6)
11.Tarbijakrediidileping öeldi üles 15.08.2022 (dtl 48) Viimase makse tasus kostja 26.04.2022 (dtl 27), lepingu lõpetamise teade saadeti kostjale 15.08.2022 (dtl 48) Kuivõrd kostjal lasus kohustus tasuda igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, siis oli kostja viivituses kolme järjestikuse kuu (mai-juuli) maksega (VÕS § 416 lg 1 nõue täidetud).

Vastavalt VÕS § 4034 lg 7 sätestatule ei võlgne tarbija muid tasusid.

12.1 Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 50 euro tasumist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral „ muid tasusid“ tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7 ls 2). Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus: Ringkonnakohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lisaks intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud tasude osas (VÕS § 4034 lg 7). Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu lahendid 17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-18-12417 p 11; Tallinna Ringkonnakohtu lahend 05.02.2020, 2-18-134930, p 10)

Hageja märgib, et on teinud mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid - võlamenetleja töö, tasulised päringud ja edastanud nõudekirja nii posti kui ka e-posti teel, teavitatud kohustusest SMS-ga, helistatud, kuid tulemusteta, kostjale on edastatud pretensioone ning hagihoiatusi, kuid edutult. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Aktiivne menetlus on kestnud perioodil 30.11.2022 kuni 31.08.2023, kus kostjale on edastatud korduvalt teavitusi, tehtud kõnesid, saadetud e-kirju ja SMS. Hageja pole millegagi eeltoodut tõendanud. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi kosthale väidetavalt saadetud nõudekirjadest või tõendanud muid kulusid (nt telefonikõned). Kohus on 08.11.2023.a hagi käiguta jätmise määruses märkinud, et hagejal tuleb selgitada millal, kuhu ja mil viisil on kostjale meeldetuletuskirju saadetud. Hagejal tuleb ka muude makseviivitusega tekkinud kulude osas välja tuua, millal ja mil viisil (nt telefoninumber, epost) hageja kostjaga kontakti võttis ja suhtles seonduvalt võlanõuete selgitamise ning vastuväidetele vastamisega. Hagis ei ole märgitud millal ja millised andmeid hageja töötles või otsis, kuhu päringuid tegi või kuidas andmete kontrollimine kulu põhjustas jne. (dtl 56). Kuivõrd sissenõudmiskulu on tõendamata, jätab kohus selles osas nõude rahuldamata. 12.2 VÕS § 4034 lõige 7 ütleb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võlgne tarbija muid tasusid. Viivist ei saa pidada tasuks kui selliseks. Viivis on raha maksmise kohustuse rikkumisega kaasnev tagajärg, viivis ei ole VÕS § 4034 lg 7 nimetatud muu tasu. Kohus on seisukohal, et kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine muudab VÕS § 4034 lõike 7 järgi intressi seadusjärgseks (0%-ks), siis muutub sellega üheaegselt ka viivisemäär (samuti seadusjärgseks). Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates ülesütlemisele järgnevast päevast ehk alates 16.08.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 17.11.2023.a Viivis ajavahemiku 16.08.2022-17.11.2023.a eest kujuneb 185,48 eurot (arvestusega võlaperiood 16.08.2022-31.12.2023, viivisemäär 8% aastas (0,021918% päevas), viivis päevas 0,316 eurot, viivitatud päevi 138, viivis 43,71 eurot; 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas ehk 0,028767% päevas = 0,415 eurot, viivitatud päevi 181, viivis 75,25 eurot; 01.07.2023-17.11.2023 12% aastas ehk 0,032877% päevas, viivis päevas 0,475141, päevi 140, viivis 66,51 eurot- 43,71+75,25+66,51= 185,47 eurot)

13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus OK Incure hagi Ž. I. vastu osaliselt, mõistab kostjalt välja hageja kasuks kokku 1630,69 eurot, millest põhinõue on 1445,22 eurot ja viivis 185,47 eurot.

Menetluskulude jaotus

14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus rahuldab hagi osaliselt. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja