PlusPlus Capital AS hagi Sxxx Rxxxxxx vastu võla nõudes
Hagihind
466,26 eurot ja 718,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Sxxx Rxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxx vald,xxxxxxxxxxxxx maakond; lisaaadress:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vabariik; e-post: ; ).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
RESOLUTSIOON
1.Jätta PlusPlus Capital AS hagid Sxxx Rxxxxxxx vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud PlusPlus Capital AS kanda ning määrata, et kostjal rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.AS PlusPlus Capital esitas 11.05.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 26-28) Sxxx Rxxxxxxx vastu 476,34 euro nõudes. Kohus tegi 13.05.2023. a 1 (7)
võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 29.11.2023. a määrusega (dtl 22-23) kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis PlusPlus Capital AS nõude Sxxx Rxxxxxxx vastu 476,34 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS PlusPlus Capital esitas 11.05.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 5-7) Sxxx Rxxxxxxx vastu 616,68 euro nõudes. Kohus tegi 13.05.2023. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 29.11.2023. a määrusega (dtl 1-2) kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis PlusPlus Capital AS nõude Sxxx Rxxxxxxx vastu 616,68 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.PlusPlus Capital AS esitas 15.12.2023. a Tartu Maakohtule hagi (dtl 50-53) Sxxx Rxxxxxxx vastu võla nõudes (tsiviilasi nr 2-22-116632). Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 05.06.2021. a kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24881098. Esitatud asjaolude kohaselt omas hageja kostja vastu nõuet tulenevalt 07.07.2020. a sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr 24881098, mille alusel kostja võlgnes hagejale 408,09 eurot, lisanduvad viivised summas 31,49 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei suutnud võlgnevust tasuda, sõlmisid pooled 05.06.2021. a kompromisslepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus viiviste nõudest summas 1 euro ning võimaldas kostjal kohustuse kompromissisummas 438,58 eurot (408,58+30,49) tasuda osamaksetega. Summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja tasus kohustuse katteks 145,73 eurot, millest 10 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 135,73 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Kostjal on tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 272,36 eurot ja viivised summas 30,49 eurot. Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja lepingut nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 20.08.2021. a osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 21.08.2021. a määras 0,06% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise summa 78,77 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevust sisse nõudma. PlusPlus Baltic OÜ on kostjale saatnud kolm võlateatist, s.o 30.08.2021. a, 10.01 ja 18.04.2022. a. Tuginedes VÕS § 1132 lg 2 p -le 1 nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist summas 25 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Samal päeval, s.o 15.12.2023. a esitas PlusPlus Capital AS Tartu Maakohtule ka teise hagi (dtl 67-70) xxxxxRxxxxxxx vastu võla nõudes (tsiviilasi nr 2-22-116633). Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 05.06.2021. a kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24880552. Esitatud asjaolude kohaselt omas hageja kostja vastu nõuet tulenevalt 07.07.2020. a sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr 24880552, mille alusel kostja võlgnes hagejale 532,78 eurot, lisanduvad viivised summas 42,22 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei suutnud võlgnevust tasuda, sõlmisid pooled 05.06.2021. a kompromisslepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus viiviste nõudest summas 1 euro ning võimaldas kostjal kohustuse kompromissisummas 574 eurot (532,78+41,22) tasuda osamaksetega. Summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja tasus kohustuse katteks 110,30 eurot, millest 10 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 100,30 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Kostjal on tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 432,48 eurot ja viivised summas 41,22 eurot. Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja lepingut nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 20.08.2021. a osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 21.08.2021. a määras 0,06% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise summa 125,07 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus
2 (7)
Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevust sisse nõudma. PlusPlus Baltic OÜ on kostjale saatnud kolm võlateatist, s.o 30.08.2021. a, 10.01 ja 18.04.2022. a. Tuginedes VÕS § 1132 lg 2 p -le 1 nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist summas 25 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Kohus võttis mõlemad hagid 15.102.2023. a määrusega menetlusse. Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-22-116632 ja nr 2-22-116633 ühisesse menetlusse ning luges liidetud tsiviilasja numbriks 2-22-116632. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama (dtl 84-86; 88-90).
4.Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega toimetati kostjale isiklikult kätte 24.05.2023.a. Kostja hagiavaldusetele vastanud ei ole.
5.29.09.2023. a kirjaga (dtl 97-99) täitis kohus selgitamiskohustust ning andis hagejale tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
6.Hageja esitas 17.10.2023. a kohtule täiendavad seisukohad (dtl 101-103). Hageja selgitab, et kostja sõlmis Swedbank AS-ga krediitkaardilepingu nr 19-130675-KX 05.10.2018. a ning laenuleping nr 19-012946-VL sõlmiti poolte vahel 09.02.2019. a. Tulenevalt asjaolust, et kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, on kohustused muutunud sissenõutavaks. Nõuded on loovutatud hagejale. Hageja sõlmis kostjaga 05.06.2021. a kompromisslepingud/võlatunnistused nr 24881098 ja nr 24880552. Swedbank AS selgitas puutuvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega, et maksehäireregistri alusel ei olnud kostjal lepingute sõlmimise seisuga ühtegi võlgnevust. Kostja töötasu laekus Swedbank AS-i ning töötasu suurus ja pangale teadaolnud kostja kohustused vastasid laenukohustuse võtmise tingimustele. Kostja oli võimeline tasuma krediitkaardi (kasutatud summa) tagasimakseid ja laenulepingu osamakseid summas 56,41 eurot. Pank ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nõude loovutamisel anti hagejale üle kõik krediiditoimikud, kuid hageja ei ole neid peale kompromisslepingute sõlmimist säilitanud. Hageja hinnangul on tegemist deklaratiivsete võlatunnistustega ning hagejal ei ole seega ka kohustust tõendada esialgsest lepingust tekkinud võlgade kujunemist ega ka koosseisu. Kostja on lepingute sõlmimisega võla koosseisu tunnustanud, loobunud võlatunnistuste andmisega vastuväidetest võlgnevuste osas ning peab kohustustest vabanemiseks ja hagide rahuldamata jätmiseks ise tõendama, et tal ei ole täitmata kohustusi või need kohustused on lõppenud. Kostjale on sõlmitud kokkulepetega osutatud teenust VÕS § 408 lg 3 mõistes - vähendatud on intresse, viiviste kohustuste suurust ning kohustused on võimaldatud tasuda osamaksetega. Krediidi kulukuse määra märkimata jätmine ega ka muude võlaõigusseaduses toodud andmete märkimata jätmine kompromisslepingutesse ei ole muutund lepinguid tühisteks. Lepingud lõppesid kostja poolse rikkumise tõttu. Hageja nõue kostja vastu oli sissenõutav enne kompromissilepingute sõlmimist ning kompromissilepingute sõlmimisega võimaldas hageja kostjal täita kohustused maksegraafiku alusel, millega sisuliselt loodi kestvuslepingud. Pooled leppisid kokku ka kestvuslepingute ülesütlemise tingimustes ja korras. Kuna kestvuslepingute ülesütlemise tingimusi ja korda reguleerivad normid on dispositiivsed, võib nendest normidest kõrvale kalduda. Lepingute nr 24881098 ja 24880552 punktides 3.1 ja 3.3 ei ole ka tühised tüüptingimused. Arvestades, et tegemist on kompromisslepingutega, mille eesmärgiks oli võimaldada kostjal tasuda juba olemasolevad võlgnevused täiendava tähtaja jooksul ja lepingute lõpetamine oli seotud osamaksete korduva tasumata jätmisega, ei ole lepingute nr 24881098 ja nr 24880552 punktides 3.1 ja 3.3 sätestatud lepingu lõpetamise tingimused kostjat ebamõistlikult kahjustavad ning on seega kehtivad. Kostja rikkus lepinguid nr 24881098 ja nr 24880552 sellega, et jättis tasumata 20.07.2021. a ja 20.08.2021. a osamaksed. Hagejal oli lepingute nr 24881098 ja nr 24880552 p-de 3.1. ja 3 (7)
3.3.alusel seega õigus lugeda lepingud üles öelduks ja kompromissisumma VÕS § 195 lg 5, § 189 lg 1 ja § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks muutunuks hiljemalt 21.08.2021. a osamaksete tähtaja möödumisest. Nõue on tõendatud ning tuleb vastavalt hagiavaldustele ka rahuldada.
7.Kohus andis 06.11.2023. a hagejale veelkord tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks (dtl 115-116).
8.Hageja selgitas 17.11.2023. a seisukohas järgmist. 07.07.2020. a ja 05.06.2021. a sõlmitud kompromisslepingud on samad ning käsitlevad samu nõudeid, mis on esitatud hagiavalduses. Kuna kostja 07.07.2020. a sõlmitud lepingute täitmisega viivitas, siis pöördus ta hageja poole lepingute ümbersõlmimiseks. Hageja tuli kostjale vastu ning sõlmis uued lepingud uute maksetähtpäevadega. Peale uute lepingute sõlmimist 07.07.2020. a lepinguid ei säilitatud. Hageja ei nõustu, et tegemist on tarbijakrediidilepingu muutmise kokkulepetega. Tarbijakrediidilepingud olid erakorraliselt üles öeldud ja seega ka lõppenud ning hageja esitas kostjale nõude täielikult sissenõutavaks muutnud kohustuse osas. Seega ei muutnud hageja kostja poolt Swedbank AS-iga sõlmitud lepinguid, vaid sõlmis eraldiseisva tasumise kokkuleppe sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmiseks. Hageja ei andnud kostjale laenu. Hageja tuli kostjale vastu ja võimaldas sissenõutavaks muutunud kohustust täitma asuda maksegraafikuga ehk sisuliselt ajatas kohustuse täitmist, kuigi oleks võinud pöörduda koheselt haginõudega kohtusse. Hageja jääb hagiavalduses toodu juurde ning palub hagi rahuldada.
9.Kohus andis 28.11.2023. a pooltele tähtaja soovi korral lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus määras, et teeb lahendi avalikult teatavaks 28.12.2023. a.
KOHTU SEISUKOHT
10.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldused ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata tuginedes TsMS § 407 lg-le 6.
11.Hageja esitatud andmete (dtl 101) pinnalt saab järeldada, et kostja ja Swedbank AS vahel on 05.10.2018. a sõlmitud krediitkaardileping nr 19-130675-KX ning 09.02.2019. a sõlmisid pooled laenulepingu nr 19-012946-VL. 05.10.2018. a sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust (dtl 104-105) nähtub, et Sxxx Rxxxxxxxxx võimaldati toimivat krediidilimiiti 300 eurot kuus. Kohaldus krediidi kulukuse määr 23,680% ning maksimaalne krediidilimiidi kogukulu on 330,65 eurot (dtl 106). Krediidi tagastamise tähtaeg 1 aasta, seejuures debiteerib pank üks kord kuus kokkulepitud kuupäeval kuutasu ja intressi. 09.02.2019. a sõlmitud laenulepingu nr 19-012946-VL (dtl 108-113) alusel sai Sten Reimets laenu summas 550 eurot. Kohaldus krediidi kulukuse määr 24,290% aastas ning krediidi kogukulu 620,46 eurot. Igakuine tagasimakse 56,41 eurot. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti.
4 (7)
Seega saab asuda seisukohale, et kostja ja Swedbank AS vahel 05.10.2018. a ja 09.02.2019. a sõlmitud lepingute näol on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõistes. Hagiavalduste kohaselt on nõuete aluseks aga kostjaga 05.06.2021. a sõlmitud kompromisslepingud/võlatunnistused nr 24881098 ja nr 24880552. Võlatunnistuse nr 24881098 (dtl 54-56) kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma maksegraafiku alusel igakuiselt 55,75 eurot (esimene osamakse 58,86 eurot ja viimane osamakse 55,22 eurot). Tasumata kohustuse jääk 448,58 eurot, sh kompromissisumma 438,58 eurot ning lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kokkuleppele kohaldub viivise määr 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Võlatunnistuse nr 24880552 (dtl 71-73) kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma maksegraafiku alusel igakuiselt 79,23 eurot (esimene osamakse 80,22 eurot ja viimane osamakse 28,40 eurot). Tasumata kohustuse jääk 584 eurot, sh kompromissisumma 574 eurot ning lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kokkuleppele kohaldub viivise määr 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja on hagiavaldustes viidanud VÕS § 578 lg-le 1. Samale sättele on tuginetud ka 05.06.2021. a kompromisslepingutes/võlatunnistustes nr 24881098 ja nr 24880552. 17.10.2023. a seisukohas on hageja viidatud dokumendid kvalifitseerinud deklaratiivseteks võlatunnistusteks VÕS § 30 lg 1 mõttes. Käesoleva asja lahendamisel on oluline, et 05.06.2021. a kompromisslepingutest/võlatunnistustest nr 24881098 ja nr 24880552 nähtub omakorda, et hageja omas kostja vastu nõuet tulenevalt 07.07.2020. a sõlmitud kompromisslepingutest/võlatunnistustest nr 24881098 ja nr 24880552. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmistele 07.07.2020. a sõlmitud kompromisslepinguid/võlatunnistusi esitanud. Dokumentide mitteesitamist on hageja põhistanud asjaoluga, et peale 05.06.2021. a lepingute sõlmimist 07.07.2020. a lepinguid ei säilitatud. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõude aluseks olevate asjaolude kohta täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitanud ei ole. Seega puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et 07.07.2020. a võlatunnistuste alussuhteks olid just kostja ja Swedbank AS vahel 09.02.2019. a ja 05.10.2018. a sõlmitud lepingud.
12.TsMS § 487 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 26-28) kohaselt on põhinõuded kokku 359,17 eurot ning kõrvalnõuded 117,17 eurot, kokku 476,34 eurot. Nõude aluseks on märgitud kompromissleping/võlatunnistus nr 24881098 kuupäevaga 05.06.2021. a. Samas nähtub viidatud kompromisslepingust/võlatunnistusest, et kompromissisumma on 438,58 eurot (sh põhinõue 408,09 eurot ja viivitusintress 30,49 eurot). Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis SxxxxRxxxxxxx vastu suunatud nõude summas 476,34 eurot üle Tartu Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses (dtl 22-23). Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks PlusPlus Capital AS ja Sxxx Rxxxxxxx vahel 05.06.2021. a sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus nr 24881098. Dokumendi kohaselt tuli kostjal tasuda kompromissisumma 438,58 eurot (408,09+30,49), lisandub lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja tasus hagejale kohustuse täitmiseks 145,73 eurot, millest 10 5 (7)
eurot arvestati lepingu sõlmimise tasu katteks ning 135,73 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega hagiavalduses esitatud nõue erineb maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudest võlga iseloomustavate andmete poolest. Hageja ei ole maksekäsu kiirmenetluses 05.06.2021. a kompromisslepingus/võlatunnistuses nr 24881098 toodud kompromissisummale, s.o 438,58 eurot tuginenud. Märkimisväärne on, et põhinõude suurus on järjest suurenenud (maksekäsu kiirmenetluse avalduses on see olnud 359,17 eurot), ehkki põhinõude suurus ei saa ajas suureneda, suureneda saavad üksnes kõrvalnõuded. Sarnane on olukord ka 05.06.2021. a sõlmitud kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24880552 puhul. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 5-7) kohaselt on põhinõuded kokku 462,48 eurot ning kõrvalnõuded 154,20 eurot, kokku 616,68 eurot. Nõude aluseks on märgitud kompromissleping/võlatunnistus nr 24880552 kuupäevaga 05.06.2021. a. Samas nähtub viidatud kompromisslepingust/võlatunnistusest, et kompromissisumma on 574 eurot (sh põhinõue 532,78 eurot ja viivitusintress 42,22 eurot). Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Sxxx Rxxxxxxx vastu suunatud nõude summas 616,68 eurot üle Tartu Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses (dtl 1-2). Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks PlusPlus Capital AS ja Sxxx Rxxxxxxx vahel 05.06.2021. a sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus nr 24880552. Dokumendi kohaselt tuli kostjal tasuda kompromissisumma 574 eurot (532,78+41,22), lisandub lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja tasus hagejale kohustuse täitmiseks 110,30 eurot, millest 10 eurot arvestati lepingu sõlmimise tasu katteks ning 100,30 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Hagiavalduses esitatud nõue erineb maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudest võlga iseloomustavate andmete poolest. Hageja ei ole maksekäsu kiirmenetluses 05.06.2021. a kompromisslepingus/võlatunnistuses nr 24880552 toodud kompromissisummale, s.o 574 eurot tuginenud. Märkimisväärne on sellegi nõude puhul, et põhinõue on suurenenud (maksekäsu kiirmenetluses 462,48 eurot), ehkki põhinõue saaks suureneda üksnes täiendava laenu saamise korral.
13.Lisaks eelpool tuvastatud asjaoludele, et hagiavalduses esitatud nõue erineb maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudest ning esineb ebaselgus nõude aluskohustuse ja suuruse osas, ei nähtu kohtule esitatud võlatunnistusest ega ka muudest kohtule esitatud tõenditest, et võlatunnistuses oleks märgitud kõik VÕS §-s 404 sätestatud andmed, mh ei ole selles märgitud krediidi kulukuse määra (VÕS § 404 lg 2 p 2, § 4031 lg 1 p 9). Seega on võlatunnistus VÕS § 408 lg 1 kohaselt tühine. Kohtu hinnangul ei muuda võlatunnistust kehtivaks ka VÕS § 408 lg 2, kuna kostja ei ole võlatunnistuse alusel hagejalt tegelikult raha saanud. Mõlema kompromisslepingu/võlatunnistuse p. 2.3. järgi kinnitavad pooled, et lepingu tagajärjel nad loobuvad oma nõuetest (lõpetavad lepingu p.1.1. toodud võlasuhte) ning omandavad lepingu alusel uued õigused. VÕS § 421 järgi Käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Kohtule esitatud kompromisslepingute/võlatunnistustega on tarbijaks olev kostja loobunud oma õigustest, mis tulenevad tarbijakrediidilepingute regulatsioonist. Selline kokkulepe on VÕS § 421 järgi tühine ehk kohtule esitatud kompromissleping/võlatunnistusi ei saa pidada kehtivaks, need on tühised.
6 (7)
Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda võlatunnistuse alusel võlatunnistusel nimetatud summa ja hageja ei saa nõuda kohustuste täitmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hagiavalduste rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja menetluses osalenud ei ole, ei ole tal ka käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Seega puuduvad hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.