Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-103947
Tsiviilasi
Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võla nõudes hagi hind 8563,22 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Lennuabi esindajad [email protected]);
OÜ
(registrikood:
14065010,
e-post:
Hageja esindaja: Nele Mals (Mals&Mals OÜ, registrikood: 12849462, e-post: [email protected]); Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood: 12264460, asukoht: Lennujaama tee 13, Lasnamäe, Tallinn, Harju maakond, 11101); Kostja esindaja: vandeadvokaat Kai Villemson , vandeadvokaat Timo Kullerkupp (Advokaadibüroo RASK, asukoht: Rotermanni tn 8, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10111, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood: 12264460) hageja Lennuabi OÜ (registrikood: 14065010) kasuks välja 8 466,63 (kaheksa tuhat nelisada kuuskümmend kuus eurot ja 63 senti) eurot, millest 7200 eurot on põhinõue, 753,63 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis ja 480 eurot on võla sissenõudmise kulu.
3.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood: 12264460) hageja Lennuabi OÜ (registrikood: 14065010) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates kohtulahendi
tegemisele järgnevast päevast 29.12.2023 põhinõudelt 7200 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood: 12264460) hageja Lennuabi OÜ (registrikood: 14065010) kasuks menetluskuludena välja 1525 eurot, millest 700 eurot on kulu riigilõivule ja 825 eurot kulu õigusabile.
3.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood: 12264460) hageja Lennuabi OÜ (registrikood: 14065010) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1525 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu hagi võlgnevuse 7805,61 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt reisisid A. V., F. V., E. S., M. K., A. A., V. R., R. R., K. K., M. V., M. V., M. V. ja M. V. 27.12.2022 kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinnast Hurgadasse. Lennu vahemaa oli 3647 km. Lend pidi väljuma 27.12.2022 kell 11:00, väljus aga hilinemisega 27.12.2022 kell 11:38, kuid pöördus tagasi Tallinnasse. Seejärel pidi lend uuesti väljuma 27.12.2022 kell 15:00, kuid väljus 16:48 ning saabus sihtkohta 21:31. Lend hilines enam kui 4,5 tundi ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikli 7 c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 12 reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.
2.Kostja oli maksekäsu kiirmenetluses kompromissina nõus tasuma kokku hüvitise 7331,75 eurot, mille kostja soovis tasuda 30 päeva jooksul kompromissi kinnitamisest alates. Kuigi hageja oli kompromissiga nõus, kostja kokkulepet ei allkirjastanud.
3.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et lend hilines 4,5 tundi. EU 261/2004 määruse artikli 7 c) alusel saavad reisijad hüvitist 600 eurot kõikide muude kui punktides a (kuni 1500 km) või b (üle 1500 km) nimetatud lendude puhul. Tallinn – Hurgada lennu vahemaa on 3647 km. Lend pidi väljuma 27.12.2022 kell 11:00, väljus aga hilinemisega 27.12.2022 kell 11:38, kuid pöördus tagasi
Tallinnasse. Seejärel pidi lend uuesti väljuma 27.12.2022 kell 15:00, kuid väljus 16:48 ning saabus sihtkohta 21:31. Seega hilines ainuüksi lennu väljumise aeg 4,5 tundi.
4.Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Erakorralised on sellised asjaolud, mis ei ole lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema kontrolli alt.
5.Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 27.12.2022 lennu XXX hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaksid hüvitise maksmise artikli 7 c alusel. Seega on hagejal 12 loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004 artikli 7 c) järgi hüvitist kokku summas 7200 eurot (600 eurot reisija kohta).
6.Hageja viitas VÕS § 113 lõigetele 1 ja 2. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist hüvitise summalt 600 eurolt alates kostjale hüvitise tasumise nõude esitamisele järgnevast päevast. A. V., F. V. ja E. S. teatasid nõudest summas 1800 eurot 02.01.2023, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 1800 euro suuruselt kahjusummalt alates 03.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.03.2022 40,39 eurot. M. K. ja A. A. teatasid nõudest summas 1200 eurot 25.01.2023, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 1200 euro suuruselt kahjusummalt alates 26.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.03.2022 18,99 eurot. V. R., R. R. ja K. K. teatasid nõudest summas 1800 eurot 25.01.2023, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 1800 euro suuruselt kahjusummalt alates 26.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.03.2022 28,26 eurot. M. V., M. V., M. V. ja M. V. teatasid nõudest summas 2400 eurot 25.01.2023, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 2400 euro suuruselt kahjusummalt alates 26.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.03.2022 37,97 eurot. Kogumis on sissenõutavaks muutunud viivise nõue 125,61 eurot.
7.Hageja palus kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 7200 eurolt protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 480 eurot (12 reisijat x 40 eurot). Hageja viitas VÕS § 1131 lõikele 1.
8.Hagi täienduses selgitas hageja viivise arvestust. Kogumis on hagiavalduse esitamise ajaks 21.03.2022 sissenõutavaks muutunud viivise summa 125,82 eurot. Hageja palus põhinõudelt 7200 eurolt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates 22.03.2023 seadusjärgses määras. Samuti palus hageja välja mõista võla sissenõudmise kuluna 40 eurot iga reisija kohta ehk kogumis 480 eurot.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Nõuded on hagejale loovutatud, sest reisijad on allkirjastanud nõude loovutamise aktid ja väljendanud selgelt soovi nõue loovutada. Hageja viitas VÕS § 164 lõikele 1 ja lõikele 2. Hageja esitas tema esindaja allkirjastatud nõude loovutamise aktid.
10.Hageja viitas VÕS §-le 170. Oluline on, et reisijad on allkirjastanud dokumendi, millega nad loovutasid nõuded hagejale. Hageja on lisanud Lennuabi OÜ esindaja allkirjastatud lepingud. Nõude loovutus oli kehtiv võlgniku suhtes nii hagiavalduse esitamise ajal kui käesoleva vastuse edastamise ajal. Kostja viited nõudeõiguse puudumisele on pahatahtlikud.
11.Lisaks nõude loovutamise lepingutele on kliendid xxx keskkonnas registreerudes väljastanud hagejale eraldiseisvad volikirjad, millega nad on andnud hagejale õiguse nõuda ja saada klientide asemel lennufirmalt hüvitisi. Hageja ei tee ühtegi toimingut hüvitise nõudmiseks enne, kui klient on volikirja allkirjastanud. Kõnealust dokumenti nimetatakse volikirjaks pelgalt seetõttu, et lennufirmad enamasti ei aktsepteeri nõude loovutamise akte kohtuvälises menetluses, vaid nõutakse volikirju. Tähtsust ei oma nõude loovutamise dokumendi allkirjastamise aeg. Nõude loovutamisest on kostjale teatatud ka kohtu kaudu maksekäsu kiirmenetluses ja hiljem hagimaterjalide kättetoimetamisega (VÕS § 170).
12.Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 21.03.2023 115,99 eurot. Hageja muutis viivisenõuet ja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena viivise alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni 21.03.2023 summas 115,99 eurot. Hageja osundas, et kostja ei ole vastuses esile toonud ühtegi põhjendust, et lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud.
13.16.10.2023 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väitega, et tõendatud ei ole reisijatel kinnitatud broneeringute olemasolu 27.12.2022 lennule XXX (Tallinn – Hurghada). Hageja esitas reisijate kinnitatud broneeringud. A. V.l, F. V.l ja E. S.l olid pardapassid broneeringu numbriga 21156. M. K.l ja A. A.l olid pardapassid broneeringu numbriga TN403828. V. R.l, R. R.l ja K. K.l oli broneering nr 21311. M. V.il ja M. V.il olid broneering nr TN400943. M. V.il ja M. V.il oli broneering nr TN400944.
14.Kohtuväliselt ei ole kostja esitanud küsimusi broneeringute numbrite kohta. Kostjal on ligipääs reisijate nimekirjale, milles tal on võimalik kontrollida reisijate olemasolu 27.12.2022 lennule XXX reisijate nimekirjas kas nime või broneeringu numbri alusel.
15.Ebaõige on kostja väide, et M. ja M. V.i vanematel ei olnud õigust allkirjastada oma alaealiste laste eest nõude loovutamise lepinguid. Kostja vastuväited on pahatahtlikud. Kostja näol on tegu lennuettevõtjaga, kes omab ja peab omama informatsiooni reisijate andmete kohta ja nende andmete kohta, mis on vajalikud hüvitise maksmiseks. Alaealiste reisijate nõuded on loovutanud M. V., mitte M. V. on, nagu väidab kostja. Alaealised lapsed saavad reisida koos lapsevanemaga või koos notariaalselt volitatud esindajaga. Alaealise lapse nõuet saab loovutada üksnes lapsevanem või eestkostja.
16.M. V.i ja M. V.i lapsevanemal M. V.il, kelle rahvastikuregistri väljavõttel on märgitud lastena M. V. ja M. V., oli õigus loovutada M. V.i ja M. V.i nõue hagejale. Mõlemad alaealised reisisid koos oma vanematega samal lennul. Õigus nõuet loovutada on ka alaealisel lapsel, kelle nimel on loovutamise õigus vanemal.
17.Ebaõige on kostja väide, et nõude loovutamiseks oli vajalik PKS § 188 lg 1 p 11 järgi kohtu eelnev nõusolek. Lapsevanemad on hagejale loovutanud nõuded tervikuna ilma neid vähendamata. M. V.i ja M. V.i vanemad täidavad seadusest tulenevat kohustust ja kasutavad hageja teenust selleks, et sisse nõuda õigel ajal eestkostetavale kuuluvad nõuded lennu hilinemise eest vastavalt EU 261/2004 määrus artikli 7 lõikele c). Kui vanemad ei kasutaks hageja teenust, jääks M. V.i ja M. V.i lennuhüvitised kostjalt sisse nõudmata. Nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei pidanud vanematel olema kohtu nõusolekut, kuivõrd nõude loovutamise lepinguga ei vähendatud
sissenõutavat summat ja vanemal tuleb lapse varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused (PKS § 132 lg 1), milleks on hageja tasu 30% nõudest.
18.Ükski reisija ei maksa hagejale ühtegi muud tasu peale tasu, mis arvestatakse maha tulemist. Kui nõude sissenõudmine ei õnnestu, puudub reisijal kohustus hagejale midagi maksta ja hageja kannab ise kõik kohtumenetluse ebaõnnestumisega seotud kulud. Kui lapsevanem peaks iga kord kui soovib sisse nõuda EU 261/2004 määrus artikkel 7 a, b või c alusel lapse nõuet pöörduma kohtusse, oleks see ebamõistlik. M. V.i ja M. V.i nõude loovutamise lepingud on kehtivad, kuivõrd need on allkirjastanud lapsevanem ja lapsevanemal ei pidanud olema oma alaealiselapse nõude loovutamiseks kohtu nõusolekult.
19.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulu riigilõivule 700 eurot ja kulud õigusabile 825 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 1525 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 8 tundi ja 15 minutit tunnitasuga 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
20.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mis koosneb 7 tunni ulatuses õigusabikuludest kogusummas 1 068,50 eurot. Kostja on esitanud kokku kompromissiga seotud ajakulu 57 minuti ulatuses, kuid ei esitanud hagejale kompromisslepingut. Kompromiss jäi sõlmimata kostjast tulenevatel asjaoludel.
21.Kostja kulutas lõpliku seisukoha ja vastuväidetele esitamisele 04.12.2023 enam kui 51 minutit. Sellel kuupäeval ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti. Menetluskulud esitas hageja 20.11.2023 ja vastuväide menetluskuludele esitati 21.12.2023. Kostja menetluskulude nimekiri esitati 18.12.2023. Hageja ei ole kunagi nö lõplikku seisukoha esitanud ja on vastu vaielnud üksnes hageja menetluskuludele. Kostja käitumine ja tegevus menetluses on arusaamatu.
KOSTJA VASTUVÄITED
22.Kostja vaidles hagile vastu. Reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Kostja viitas VÕS § 164 lõikele 1 ja § 167 lõikele 3. Hageja on esitanud nõuete loovutamise lepingud, milliseid ta ise ei ole allkirjastanud. Enamik nõude loovutamise lepingutest on allkirjastatud alles pärast avalduse esitamist maksekäsu kiirmenetluses 25.01.2023. Alaealiste reisijate M. V.i ja M. V.i nimel on lepingu allkirjastanud keegi M. V.. Hageja ei ole allkirjastanute esindusõigust lapse nimel lepingu sõlmimiseks tõendanud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses kinnitas hageja, et nõuded on loovutatud.
23.Kuivõrd hagiavalduse lisana esitatud nõude loovutamise lepinguid ei ole kehtivalt sõlmitud, ei ole hagejale üle läinud reisijate kõrvalnõuded, sh intressi ja sissenõudmiskulude nõuded. Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi volitust, mis tõendaks, et tal on õigus lennureisijate nimel lennuhüvitise nõue esitada. Kuna tõendatud ei ole hageja põhinõue, ei kuulu rahuldamisele põhinõudelt arvutatav viivisenõue ning sissenõudmiskulude nõue. Kostja palub kohtul jätta hageja hagiavaldus kostja vastu täies ulatuses rahuldamata.
24.Kostja vaidles vastu ka viivisenõudele. Määrus ei näe ette tähtaega lennuhüvitise tasumiseks, mistõttu tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseadusest. Kostja viitas VÕS § 82 lõikele 3. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Hageja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja või reisijad on lennuhüvitise täitmise nõuded kostjale enne maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist esitanud. Seega ei ole hagejal õigust nõuda lennuhüvitiselt viivist alates nõudekirja esitamise ajast. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkel ei olnud hageja nõuete omanik, vaid sai nõuete omanikuks alles hiljem. Seega ei saa maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist pidada faktiliselt võlgnikule nõudest teavitamiseks.
25.18.09.2023 seisukohtades leidis kostja, et hageja peab tõendama, et reisijatel olid lennule kinnitatud broneeringud. Hageja ei ole seda tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud nõude loovutamise lepingu lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigust. PKS § 131 lg 1 teise lause kohaselt peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek. Kohtu nõusoleku nõue on kehtestatud lapse kaitseks. Kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on PKS § 189 lg 1 järgi tühine.
26.Lennuabi tasu nõude sissenõudmise eest on nõude loovutamise lepingu punkti 4 kohaselt 30% tulemist. Seega on tegemist tehinguga, millega lõppeb alaealiste reisijate nõudeõigus kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et alaealiste reisijate vanematel oli nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks kohtu eelnev nõusolek. Kuivõrd kohtu eelnevat nõusolekut ei ole taotletud, ei ole kontrollitud, kas nõude loovutamised on alaealiste huvides, kas nõude loovutamise lepingu allkirjastanud isikud omavad esindusõigust ning kas teine hooldusõiguslik vanem on tehingu tingimustega nõus.
27.Alaealiste nimel sõlmitud nõude loovutamise tehingud on tühised ning nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud. Kuivõrd nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal õigus nõude nende reisijate osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt seadusjärgsete sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist. Kui kohus leiab, et nõuded ei ole PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt lõppenud, on tegu olukorraga, kus nõuded on vähenenud, millisel juhul on eestkostjal vaja tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut. Lepingu punktide 3 ja 4 kohaselt saab hageja nõude sissenõudmise eest tasu 30% ulatuses välja makstud summast. Seega on alaealisel lapsel õigus saada nõude eest kuni 70% lennufirma poolt välja makstud summast. Lepinguga antakse hagejale õigus pidada nõude osas läbirääkimisi ja leppida tulemi suuruses kokku vastavalt oma paremale äranägemisele. See tähendab, et määrusega fikseeritud hüvitise summa, millele alaealisel reisijal võib olla nõudeõigus, võib väheneda teoreetiliselt nullini, olenevalt üksnes hageja äranägemisest.
28.Käesoleval juhul ei ole kohus andnud eelnevalt hinnangut, kas kokkulepitud tingimustel nõude loovutamine on alaealise lapse huvides. Alaealiste nimel sõlmitud nõude loovutamise tehingud on tühised ning nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud. Kuivõrd nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal õigus nõude nende reisijate osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt seadusjärgsete sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist. Kui kohus leiab, et lapse nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei ole kohtu nõusolekut vaja, ei ole hageja tõendanud allkirjastanute esindusõigust lapse nimel seesuguste lepingu sõlmimiseks. Nimelt on nõude
loovutamise lepingud on allkirjastanud keegi M. V. on. Samas ei ole ühtegi esindusõigust tõendavat dokumenti kohtumenetluses esitatud.
29.Kõik menetluskulud tuleb sõltumata nõude rahuldamise ulatusest jätta TsMS § 162 lg 4 alusel hageja kanda. Hageja kohtusse pöördumine olukorras, kus hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse, ilma et ta oleks nõuete omanikuks saanud, on selgelt pahauskne. Seega menetluskulude kandmine kostja poolt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostja ei saa nõustuda sellega, et nõue oli loovutatud juba nõude loovutamise lepingu allkirjastamisega üksnes reisijate poolt. Tegu oli ühepoolse tahteavaldusega.
30.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 1068,50 eurot. Samuti palus kostja välja mõista hagejalt viivise menetluskuludelt. Kostja kulud on ilma käibemaksuta. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hagi esitamine ei vajanud õiguslikku analüüsi. Kuna kohus kompromissläbirääkimistes ei osalenud, tuleb sellega seotud kulud jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
32.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja opereeris 27.12.2022 Tallinnas kell 11.00 väljuma pidanud lendu Hurghadasse, mis hilines kokku 4,5 tundi. Pooled ei vaidle selle üle, et Tallinnast Hurghadasse on 3647 km, mistõttu oleks kostjal tulnud EU määruse 261/2004 artikli 7 alapunkti c) järgi tasuda igale reisijale hüvitist 600 eurot. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et reisi hilinemine oleks seotud mistahes erakorraliste asjaoludega, milliste eest kostja ei vastuta.
33.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagiavalduses märgitud reisijad on nõuetekohaselt hagejale oma hüvitise nõuded loovutanud ning kas kostjal tuleb hagejale välja maksta reisijatele tasumisele kuuluv hüvitis, viivis ning võla sissenõudmise kulu.
34.Hageja leidis, et ta on nõuetekohaselt tõendanud nõuete loovutamise. Nõuete loovutamise lepingud on allkirjastanud kõik reisijad, samuti hageja esindaja. Kahe alaealise reisija eest on nõuded loovutanud nende lapsevanem ning selliseks nõude loovutamiseks ei olnud kohtu eelnev nõusolek vajalik, sest hüvitisi ei vähendatud nende loovutamisel.
35.Kostja väitis algselt hagile vastu vaieldes, et kuna kohtule esitatud nõuete loovutamise lepingud on allkirjastanud ainult hageja, ei ole nõudeid loovutatud. Menetluse kestel asus kostja väitma, et hageja ei ole tõendanud hagis märgitud reisijate registreerumist lennule ning kahe alaealise nõude loovutamiseks oleks vajalik olnud kohtu eelnev nõusolek.
36.Kohus osundab, et TsMS § 394 lg 2 p 2 järgi oleks kostjal tulnud esitada kõik sisulised vastuväited hageja nõudele oma esimeses kirjalikus vastuses hagile. Kostja asus menetluse käigus aga alles uusi vastuväiteid otsima, millisel viisil ei ole kostja menetluses heauskselt käitunud. Kohus selgitas kostjale 18.08.2023 pöördumises (toimiku lk 80), et viimasel tuleb
oma vastuväiteid nõudele täiendavalt põhistada. Kohus osundas, et kostja ei ole esitanud nõudele sisulisi vastuväiteid.
37.Kohus ühtlasi selgitas, et seadus ei näe ette vorminõudeid nõude loovutamisele ning nõuetest loovutamisest on kostjat teavitatud. Kostja väited, milliste kohaselt ei ole reisijad oma nõudeid hagejale nõuetekohaselt loovutanud, on alusetud.
38.Hageja esitas kohtule nõude loovutamise lepingud, millised olid sõlmitud reisijate A. V., A. A., E. S., F. V., K. K., M. V.i, M. V.i, M. V.i, M. K., M. V.i, R. R. ja V. R. (toimiku lk 7-29). Hagiavaldusele algselt lisatud nõuete loovutamise lepingud olid allkirjastatud pärast seda, kui avaldaja pöördus kohtu poole maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, kuid enne hagiavalduse esitamist. Hagiavaldusele lisatud lepingud olid allkirjastatud üksnes reisijate poolt. Kuivõrd kostja vaidlustas ühepoolselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingute kehtivuse, esitas hageja samad lepingud koos hageja esindaja allkirjadega (toimiku lk 57-80).
39.Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud tõendid vaieldamatult nõuete loovutamise. Tähtsust ei oma asjaolu, millal on reisijad nõuete loovutamise lepingud allkirjastanud või millal allkirjastas kohtule esitatud lepingud hageja esindaja.
40.VÕS § 164 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Reisija hüvitise nõuet ei ole seaduse kohaselt keelatud loovutada ning seadus ei näe sellisele loovutusele ette kohustuslikke vorminõudeid. Seetõttu on ekslik kostja järeldus, et kehtivaks nõude loovutuseks pidi tingimata olemas olema mõlema poole allkirjastatud leping ning allkirjad oleks tulnud dokumendile lisada tingimata enne maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse pöördumist.
41.VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Eeltoodust lähtuvalt oli nõude loovutamine hageja suhtes toimunud ajal, mil teda teavitati nõude loovutamisest. Kuna hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest maksekäsu kiirmenetluse avalduses, oli sellega nõude loovutamine kostja kui võlgniku suhtes toimunud. Kostja vastuväited nõude loovutamise kehtivusele on otsitud ega ole kooskõlas kehtiva seaduse ja kohtule esitatud tõenditega.
42.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kahe alaealise reisija ehk M. V.i ja M. V.i eest sõlmis nõuete loovutamise lepingud nende vanem M. V.. Hageja esitas ka väljavõtte rahvastikuregistrist (toimiku lk 102-103), mille kohaselt on M. V.i lapsed M. V. ja M. V.. M. V.il on laste suhtes täielik isikuhooldusõigus. Ekslik on kostja järeldus, et kuna nõuete loovutamise lepingute punkti 4 järgi tuli nõuete loovutajatel maksta hagejale tema teenuse eest tasu, mille suurus oli 30% tulemist, oleks nõude loovutamine saanud seaduslikult toimuda vaid kohtu eelneval nõusolekul.
43.Kohus nõustub hageja väitega, et tegu ei ole nõude loovutamisel selle vähendamisega. Lepingus märgitud viisil lepiti kokku majandus- ja kutsetegevuses teenuse eest makstava tasuga. VÕS § 28 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Seadusest ei tulene nõuet, et lapsevanemal on õigus sõlmida oma lapse eest tasuliste teenuste saamiseks lepinguid vaid kohtu eelneval nõusolekul.
44.PKS § 116 lg 2 näeb muuhulgas ette, et vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Seejuures eeldatakse PKS § 120 lg 7 järgi, et kui vanem esindab last iseseisvalt, on tal olemas teise vanema nõusolek. Sellise eelduse kehtivust ei ole kostja ümber lükanud ühelegi tõendile või asjaolule tuginedes. PKS § 188 lg 1 p 11 järgi on kohtu eelnev nõusolek vajalik sellise tehingu tegemiseks, mis lõpetab või vähendab nõuet. Antud juhul ei nähtu kummastki alaealise hüvitise õiguse loovutamise lepingust, et nõuet oleks vähendatud. Lepingu järgi tuli nõude loovutamisel maksta tasu, mille võis seaduslikult tasaarvestada nõude sissenõudmise tulemusena saadava hüvitisega.
45.Vastuseks kostja menetluse käigus esitatud uutele vastuväidetele tõendas hageja reisijate pardakaartide ja elektrooniliste piletitega reisijate registreerumist vaidlusalusele lennule (toimiku lk 90-99). Vaidlus puudub selle üle, et lend hilines üle 4,5 tunni. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrusega nr 261/2004 on kehtestatud ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta. Viidatud määruse artikli 5 lõike 3 järgi ei ole lennuettevõtja kohustatud tasuma artikli 7 kohast hüvitist, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Nende asjaolude olemasolule ei kostja viidanud ega neid asjaolusid tõendanud. Eeltoodust lähtudes kuulub hageja põhinõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks lennu hilinemise eest kogumis välja mõista hüvitis summas 7200 eurot.
46.Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue ja võla sissenõudmise kulu nõue. Hageja palus kostjalt välja mõista seadusjärgses määras sissenõutavaks muutuva viivise alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni 21.03.2023 summas 115,99 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras kuni kohtulahendi tegemiseni ning edaspidi kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Kohtulahendi tegemise päevaks 28.12.2023 on täiendavalt sissenõutavaks muutunud viiviseks 637,64 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 753,63 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast 29.12.2023 põhinõudelt 7200 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
47.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 480 eurot. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmise kulu nõue kuulub rahuldamisele, sest hagejal oli õigus nõuda kostjalt viivist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitisena 480 eurot.
48.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab,
et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
49.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulu riigilõivule 700 eurot ja kulud õigusabile 825 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 1525 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 8 tundi ja 15 minutit tunnitasuga 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kostja vaidles menetluskuludele vastu ja leidis, et hageja nõue on pahauskne, mistõttu tuleb kulud hageja kanda jätta. Kohus nende kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja nõue oli põhjendatud ning õigusabi osutamine vajalik. Alusetu on kostja etteheide, et hagiavalduse koostamine ei vajanud õigusteadmisi. Kostja on nõudele vastu vaielnud, venitades menetlust ja suurendades seeläbi hageja menetluskulusid. Hageja esindaja tunnitasu suurus ning õigusabi osutamiseks kulunud aeg on mõistlik, arvestades vaidluse sisu ja mahtu. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1525 eurot, millest 700 eurot on kulu riigilõivule ja 825 eurot kulu õigusabile. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1525 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.