2-25-114208/6 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Elisa Eesti AS ja kostja vahel oli sõlmitud 22.01.2024.a. Elisa Eesti AS Osamaksetega vara müügileping nr xxxx. Kostja ostis 22.01.2024.a. seadme xxxx (3rd generation) Lightning juhtmega laadimiskarp maksumusega 219,00 eurot, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 9,125 eurot kuus. Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Elisa Eesti arveldusperioodi pikkus üks kalendrikuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodile järgneval päeval. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx summas 224,5 eurot (sh viivis 5,85 eurot). Elisa Eesti teenuste üldtingimuste punkti 7.4.1. kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus leping, sellest Klienti teavitades, ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Elisa Eesti ütles lepingu üles 26.04.2024.a., kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Müügilepingu kohaselt tuli kostjal tasuda seadme eest 24 kuud, igakuise osamaksega 9,125 eurot tasumise tähtajaga vastavalt 21.01.2026.a. Kostjal tuleb seadme eest tasuda 219,00 eurot. Elisa Eesti AS nõuab kostjalt viivist põhinõudelt alates 29.08.2025.a. kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,065% tasumata summalt päevas. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 286,55 eurot, millest 219,00 eurot on põhivõlg ja 67,55 eurot on viivis. Hageja palub mõista kostjalt N.H hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 219 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 67,55 eurot ning viivis põhinõudelt alates 29.08.2025.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100 eurot ja hageja õigusabikulud 85 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Hagi asjaoludest nähtuvalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel oli sõlmitud 22.01.2024.a. Elisa Eesti AS osamaksetega vara müügileping nr 16758087, millega kostja ostis seadme xxxx (3rd generation) Lightning juhtmega laadimiskarp maksumusega 219,00 eurot, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 9,125 eurot kuus. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx. Osamaksetega müügilepingule ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr, st krediidikulukuse määraks 0%. Seega kohus ei kontrolli hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra ning ühtlasi kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise tarbijakrediidilepinguga, mille puhul kohus kontrollib vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 100 eurot ja esindustasu 85 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, summas 85 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega (osamaksetega vara müügilepingust tulenev võlgnevus). Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud summas 85 eurot. Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 205 eurot (100+85+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (205 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks 3