Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Renovum OÜ esitas 16.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 8000,00 euro saamiseks. Kohus tegi 21.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 22.11.2023 aadressil xxx. Võlgnik A G esitas 22.11.2023 nõudele e-kirjaga vastuväite. Pärnu Maakohtu 30.11.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

01.12.2023 määrusega jättis kohus hagi käiguta kohustades hagejat esitama nõuetele vastava põhjendatud hagiavalduse 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Kohus luges 01.12.2023 puuduste kõrvaldamise määruse hagejale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kirja saatmisega hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses avaldatud aadressile - xxx. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkinud, et avaldaja menetlusposti aadressiks on xxx. Kohus luges menetlusdokumendi hagejale kättetoimetatuks 01.12.2023. Seega oli hagejal õigus esitada nõuetekohane hagi hiljemalt 15.12.2023.a. Hageja ei ole tähtaegselt ega ka hiljem hagiavaldust esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg-tele 9 ja 10 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 487 lg 1 esimesele lausele kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Hagejale on 01.12.2023 puuduste kõrvaldamise määrus kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kõnesolev säte näeb ette, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg 3 p 2 täpsustab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Kohus luges menetlusdokumendi hagejale kättetoimetatuks 01.12.2023, mistõttu oli hagejal õigus nõuetekohane hagi esitada hiljemalt 15.12.2023.a. Hageja ei ole tähtaegselt ega ka hiljem hagiavaldust esitanud. Kohus leiab, et eelnimetatud tähtaeg oli piisav selleks, et hageja uuel esindajal oli võimalus end aegsasti asja materjalide ning seisuga kurssi viia. Kohtu hinnangul ei vasta maksekäsu kiirmenetluse raames esitatud avaldus TsMS 38. peatükis (TsMS §§ 334-340) ning TsMS §-s 363 hagiavalduse kohta sätestatud vormi- ja sisunõuetele. Lisaks ei ole TsMS 147 lg 5 kohaselt hagilt tasutud täiendavat riigilõivu. Kuna hageja ei ole nõuetekohast hagiavaldust õigel ajal esitanud, siis keeldub kohus selle menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 487 lg 3 koosmõju alusel. TsMS § 372 lg 4 teisest lausest tuleneb, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9)

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Antud juhul ei nähtu toimiku materjalidest, et kostja oleks menetluses kulusid kandnud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille suurust saaks kohus rahaliselt kindlaks määrata. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse (TsMS § 372 lg 5). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.