Hageja XX (isikukood x), lepinguline esindaja Ülle Aliorg (e-post x) Kostja YY (isikukood x)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista YYilt XXu kasuks põhivõlgnevus 21 300 eurot ja viivis 318,62 eurot perioodi 07.02.2023 – 30.03.2023 eest.
3.Välja mõista YYilt XXu kasuks viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.03.2023 põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud YYi kanda 90% ulatuses ja XXu kanda 10% ulatuses.
Välja mõista YYilt XXu kasuks menetluskulude katteks 1962,37 eurot.
4.3.YYi menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata nende puudumise tõttu.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
1.XXu (hageja) esitas 30.03.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 21 500 eurot, viivise perioodi 07.02.202330.03.2023 eest 2572,93 eurot, ning alates 30.03.2023 viivise võlaõigusseadus § 94 ja § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 18.03.2021 x notar SS büroos notariaalse volikirja. Hageja volitas notariaalse volikirjaga kostjat käsutama hagejale kuuluvat osa kinnistusregistriossa nr x kantud kinnisasjast, asukohaga x x, x x, x x (edaspidi ka kinnistu), st tegema kõiki tehinguid tema oma äranägemisel. Hagejale kuulus 1⁄2 kaasomandist ühisomandina koos AA. Muuhulgas volitas hageja kostjat andma korraldusi notarikontole hoiustatud raha käsutamiseks, võtma vastu hagejale väljamaksmisele kuuluvat raha; allkirjastama hageja eest, ning sooritama kõiki muid toimingud, mis on seoses ülesannete täitmisega. Volitus anti edasivolitamise õiguseta ja tähtajatult.
3.Kostja hageja esindajana sõlmis 05.04.2021 x notar SS notaribüroos kinnisasja mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (edaspidi ka müügileping). Müügilepingu kohaselt müüsid AA ja hageja, keda esindas kostja OÜ-le x endale kuuluva osa kinnistust hinnaga 55 000 eurot, mis kanti müügilepingu kohaselt kostja arvelduskontole. Hagejale kuuluv osa müügilepingujärgsest summast on 27 500 eurot (55 000/2). Kostja on hagejale kuuluvast summast hagejale kandnud korduvate nõudmiste järel 6000 eurot (17.06.2021 ja 03.02.2022).
4.24.01.2023 edastas hageja kostjale nõudekirja võlgnevuse ja viivise tasumiseks hiljemalt 06.02.2023. Kostja on kirja kätte saanud 25.01.2023. Kostja võlgnevust tasunud ei ole.
5.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale kandnud raha rohkem kui 6200 eurot. 17.06.2021 hageja poolt väidetavalt allkirjastatud dokumenti näeb hageja esimest korda. Hagejal nimetatud dokument puudub, ning raha hageja saanud ei ole, seega tuleb tõend jätta arvestamata. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on 4000 eurot raha välja võtnud 17.06.2021.
6.Asjakohatud on väited, et pooltel oli kokkulepe, et kostja kannab hagejale raha, kui hageja külastab iga-aastaselt tädi hauda. Kriminaalhooldaja ei saa anda soovitusi, kuidas peaks hageja andma kostjale kuuluvat raha. Asjasse puutumatud on notari poolt esitatud arved, kuhu on peale kirjutatud omakäeline tekst. Kostja vastus
7.Kostja ei tunnista nõuet ja palub jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja on hagejale üle kandnud 6200 eurot ja andnud 17.06.2021 sularahas 4000 eurot, ning lisaks andnud bussisõiduraha. Kostja on teinud kulutusi käsundi täitmiseks. Kostja on võtnud käsundi täitmiseks töölt vabaks neli päeva, mis teeb 200 eurot, ning kandnud kulusid seoses metsamüügiga. Kostjal ja hagejal oli kokkulepe, et kui hageja külastab iga-aastaselt tädi hauda, siis kannab kostja hagejale raha üle. Kostja võttis ühendust ka hageja kriminaalhooldajaga, kes soovitas kogu raha koheselt hagejale mitte üle kanda. Pooled ei olnud kokku leppinud, mis kuupäevaks tuleb raha üle kanda. Viivise nõue on põhjendamatu.
9.Hageja sõitis ise 17.06.2021 kohale x surnuaeda ja helistas veel, mis lilled võtta poest haudadele. Hageja ei oleks kohale tulnud, kui ei oleks raha saanud. Hageja teatas, et kirjutab
ükskõik, millele alla, kui vaid raha saab. Hageja väited, et ta ei mäleta, et ei saanud 4000 eurot sularahas, ei saa võtta tõsiselt. Sularaha oli kostjal kodus olemas. Hageja ise soovis sularahas, kuna muidu kohtutäitur võtab raha ära. 3000 eurot kandis kostja samal päeval hagejale ülekandega. Maakohtu põhjendused
10.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja see tuleb rahuldada osaliselt.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19 teine lõik). TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
12.Vaidluse lahendamiseks tuvastab kohus, kas kostjal on hagejale raha väljaandmise kohustus, kas raha väljaandmise kohustus on muutunud sissenõutavaks, milline on raha väljaandmise kohustuse suurus, kas viivise nõue on põhjendatud, ning seejärel määrab kindlaks menetluskulud.
13.Kohus on tuvastanud järgmised vaidluse lahendamise seisukohast olulised õiguslikud asjaolud: -
-
-
Hagejale kuulus ühisomandina 1⁄2 kaasomandist x kinnistust, asukohaga x x, x x, x x (edaspidi x kinnistu). Hageja volitas 18.03.2021 notariaalse volikirjaga kostjat käsutama hagejale kuuluvat osa kinnistusregistriossa nr x kantud x kinnisasjast, asukohaga x x, x x, x x, see tähendab tegema selle kinnisasjaga kõiki tehinguid kõigi tingimustega tema omal äranägemisel. Hageja volitas kostjat selleks esindama hagejat kõigis asutustes ja isikute ees; välja nõudma, saama ja esitama dokumente; esitama, muutma ja tagasi võtma avaldusi; sõlmima, muutma ja lõpetama lepinguid; andma korraldusi notarikontole hoiustatud raha käsutamiseks, vastu võtma hagejale väljamaksmisele kuuluva raha; hageja eest alla kirjutama, ning sooritama kõik muud toimingud, mis on seoses eelnimetatud ülesannete täitmisega, Volikiri anti edasivolitamise õiguseta ja tähtajatult (dtl 14-15). Kostja, müüjate AA ja hageja volitatud esindajana, sõlmis 05.04.2021 notariaalse kinnisasja mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse. Müügilepingu kohaselt müüsid müüjad ostjale 1⁄2 mõttelist osa x kinnistust hinnaga 55 000 eurot, milline summa kanti müüjate esindaja ehk kostja arveldusarvele (dtl 16-22). Kostja on hagejale teinud ülekandeid 6200 eurot (dtl 23). 24.01.2023 edastas hageja kostjale 17.01.2023 koostatud nõudekirja, milles hageja kohustas kostjat tasuma võlgnevuse ja viivise hiljemalt 06.02.2023. Kiri on kostjale kätte toimetatud 25.01.2023 (dtl 24-27). Kostja nõuet ei täitnud.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas ja kui palju võlgneb käsundisaaja käsundiandjale realiseeritud metsamaterjali eest ehk kas kostjal on raha väljaandmise kohustus ning kui tal see kohustus on, siis kui palju raha ta käsundiandjale võlgneb.
15.Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline suhe käsunduslepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käesolevalt on hageja 08.03.2021 notariaalse volikirjaga volitanud kostjat käsutama endale kuuluvat x kinnistu osa. Volikirjast nähtuvalt volitas hageja kostjat endale kuuluva x kinnistu osa käsutamiseks esindama hagejat kõigis asutustes ja isikute ees; välja nõudma, saama ja esitama dokumente; esitama, muutma ja tagasi võtma avaldusi; sõlmima, muutma ja lõpetama lepinguid; andma korraldusi notarikontole hoiustatud raha käsutamiseks, vastu võtma hagejale väljamaksmisele kuuluva raha; hageja eest alla kirjutama, ning sooritama kõik muud toimingud, mis on seoses eelnimetatud ülesannete täitmisega (dtl 14-15). Kohus loeb sellega tuvastatuks, et pooled sõlmisid notariaalselt tõestatud käsunduslepingu.
16.Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas kostjal on hagejale raha väljaandmise kohustus. Hageja toob hagiavalduses esile, et kostja on kohustatud hagejale üle andma kostjale kuulunud x kinnistu müügist saadud kostjale kuuluva raha. Kostja väitel leppisid pooled kokku, et kostja annab hagejale raha siis, kui hageja käib iga-aastaselt tädi haual.
16.1.Käsundisaaja peab kõik käsundi täitmise käigus saadu käsundiandjale välja andma (VÕS § 626 lg 1). Väljaandmise kohustus hõlmab käsundi täitmisel tegelikult saadut. Kohtu hinnangul tuleb käsundisaaja kohustus käsundiandjale x kinnistu müügist saadud raha väljaandmiseks otseselt poolte vahel sõlmitud vastastikusest käsunduslepingust. Kostjale antud volikirjast nähtub, et kostja oli õigustatud hageja nimel raha vastu võtma, kuid kuskilt ei tulene, et kostjal oli õigus raha endale jätta. Asjaolu, et kostja pidi raha hagejale välja andma nähtub ka asjaolust, et kostja on hagejale teinud ülekandeid perioodil 03.05.2021 – 03.02.2022 (dtl 23), ehk kostjal oli ka endal arusaam, et raha kuulub hagejale. Kostja väited, et kostja pidi hagejale andma raha, kui hageja käib iga-aastaselt tädi haual on asjakohatud ja tõendamata. Antud asjas ei päde ka kostja väide, et kriminaalhooldaja sõnul ei tohtinud hagejale kogu raha koheselt anda. Kriminaalhooldaja ei ole pooleks hageja ja kostja vahelises suhtes, ning kriminaalhooldajal ei ole õigust öelda, kuidas hageja peaks endale kuuluvat raha saama ja käsutama. Kohus tuvastab, et kostjal on käsundi täitmise käigus saadu välja andmise kohustus hagejale.
17.Järgmisena tuvastab kohus, kas raha väljaandmise kohustus on muutunud sissenõutavaks.
17.1.Raha väljaandmise kohustus muutub sissenõutavaks, kas tähtpäeva või sündmuse saabumisega, kui selle kaudu on määratud kohustuse täitmise aeg, või siis mõistliku aja möödumisel ajast, mil käsundiandjal on õigus raha ülekandmist nõuda, juhul kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud (VÕS § 626 lg 1, § 82).
17.2.Käesoleval juhul ei ole kohustuse täitmise aega kindlaks määratud. Volikirjast nähtuvalt anti volikiri tähtajatult (dtl 14-15). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja, AA ja hageja esindaja, müüs neile kuulunud ühisomandi 1⁄2 kaasomandist x kinnistust 05.04.2021 hinnaga 55 000 eurot, mis kanti kostja arveldusarvele. Hageja edastas kostjale 24.01.2023 17.01.2023 koostatud raha väljaandmise nõude, milles kohustas võlgnevuse ja viivise tasuma hiljemalt 06.02.2023. Kostja on nõude kätte saanud 25.01.2023 (dtl 24-27). Kohtu hinnangul muutus tasu seega sissenõutavaks 07.02.2023. Järelikult on kostja poolt raha väljaandmise kohustus muutunud sissenõutavaks.
18.Seejärel tuleb kindlaks teha, millises summas raha saamiseks hageja on õigustatud.
18.1.Hagejale kuulus ühisomandina 1⁄2 kaasomandist x kinnistust. Nimetatud osa müüdi hinnaga 55 000 euroga (dtl 18). Seega on hagejale kuuluv osa 27 500 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et perioodil 03.05.2021 – 03.02.2022 on kostja hagejale kandnud 6200 eurot. Tõendamata on kostja väide, et kostja andis hagejale sularahas 17.06.2021 4000 eurot. Kohus selgitas 06.09.2023 määrusega, et hageja on vaidlustanud 17.06.2021
dokumendi ehtsuse TsMS § 277 mõttes, ning andis kostjale võimaluse tõendada, et kinnitus on ehtne. Kohus märkis, et kostjal on võimalik eelkõige taotleda, et kohus määraks tõendi ehtsuse tuvastamiseks käekirjaekspertiisi. Kohus selgitas ka, et juhul kui kostja ei taotle käekirjaekspertiisi ega esita muid tõendeid dokumendi ehtsuse tõendamiseks, võib kohus TsMS § 277 lg 4 esimese lause järgi keelduda määrusega tõendi vastuvõtmisest. Kuna kostja käekirjaekspertiisi ei taotlenud ega esitanud muid tõendeid dokumendi ehtsuse kinnitamiseks, siis jätab kohus nimetatud tõendi arvestamata. Kohus nõustub kostjaga, et hageja on kohustatud hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks tulenevalt VÕS § 628 lg 2. Kostja ei ole aga tõendanud kohtule, milliseid kulusid ja mis suuruses kostja käsundi täitmisega kandis. Kohus selgitas kostjale 06.09.2023 kohtumääruses (dtl 63-65), et kostjal tuleb esitada täiendavaid tõendeid. Kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kohus selgitas, et kostja vastusele lisatud tõendid ei tõenda kulude kandmist. Notar TT arved nr 1594 ja 27162 (dtl 4243) on esitatud AA ning ei ole seotud kuidagi kostjaga. Kostja omakäeline kiri, et kostja andis X raha 20 eurot (dtl 42) ei tõenda, et kostja seda tegi. Kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt moodustab kostja võlgnevus 21 300 eurot (27 500 - 6200), milline summa kuulub kostjalt väljamõistmisele.
19.Edasi tuleb lahendada vaidlus küsimuses, kas hageja on õigustatud nõudma viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Raha väljaandmisega viivitamise korral peab käsundisaaja maksma viivist. Seadusjärgse viivise maksmise kohustuse õiguslikuks aluseks on VÕS § 113, samast paragrahvist tuleneb selle suurus. Kohus mõistab seadusjärgse viivise põhinõudelt välja perioodi 07.02.2023-30.03.2023 eest 318,62 eurot ja alates 31.03.2023 seadusjärgse viivise põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude rahaline suurus
20.TsMS § 133 lg 1 ja 2 järgi hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja esitas nõude põhivõlgnevuse 21 500 euro saamiseks, viivise saamises perioodi 07.02.2023 – 30.03.2023 eest 2572,93 eurot ja alates 30.03.2023 seadusjärgse viivise põhinõudelt. Seega oli hagi esitamise ajal hagihind 26 330,43 eurot (21 500 + 2572,93 + ühe aasta eest arvestatud viivis 2257,50).
21.TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda 90% ulatuses ja hageja kanda 10% ulatuses.
22.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
24.Hageja kohtukuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1260 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga. Hageja kasuks kuulub välja mõistmisele 90% ehk 1134 eurot.
25.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
26.Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot
käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumääras 80 eurot ja 95 eurot on põhjendatud.
27.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi, seega arvestab kohus menetluskulud ilma käibemaksuta.
28.Hageja poolt kohtule esitatud 10.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 8 tundi tunnihinnaga 80 eurot ja 20.09.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 13 tundi tunnihinnaga 95 eurot.
29.Hageja lepinguline esindaja on osundanud õigusabi järgnevalt: 27.03.2023 konsulteerimine kliendiga, volikiri, e-kirjavahetus 1 tund – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga; dokumentidega tutvumine ja analüüs 1,5 h – kohus tutvudes kohtule esitatud hagi lisadega, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; hagiavalduse koostamine, täiendamine ja koos lisadega kohtule esitamine, kliendile info edastamine 4,5 h – kohus arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, on seisukohal, et dokumendi koostamiseks sai kõige rohkem kuluda 3 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks; 03.04.2023 e-toimikus kohtumääruse vastuvõtmine, allalaadimine, tutvumine ja kliendile info edastamine 20 min – arvestades, et tegemist oli menetlusse võtmise määrusega, siis loeb kohus põhjendatud ajakuluks 5 minutit; menetluskulude nimekirja koostamine, e-toimikus sisestamine ja kliendile info edastamine 40 min – kohus arvestades dokumendi sisu ja mahtu, loeb põhjendatud ajakulus 20 minutit. 02.05.2023 kostja vastuse vastuvõtmine, allalaadimine, tutvumine ja kliendile edastamine 20 minutit – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga; 03.05.2023 kohtu kirjaga tutvumine, kohtule vastamine ja kliendile edastamine 10 minutit – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga; 05.05.2023 Konsultatsioon 05.05.2023 kell 09.00 x, x x, x korrus 1 tund – arusaamatuks jääb kellega ja miks on konsultatsiooni peetud, ning kuna kohtul puudub võimalus infot kontrollida, siis leiab kohus, et tegemist on põhjendamatu ajakuluga; 17.05.2023 seisukoha koostamine ja e-toimikus kohtule esitamine 2 tundi – kohus arvestades dokumendi sisu ja mahtu loeb põhjendatud ajakulus 1 tund; 22.05.2023 E-kirja (YY) infoga tutvumine ja vastamine ning kliendile edastamine 10 minutit – kohtu toimikus ei ole nimetatud kuupäeval esitatud ühtegi dokumenti, seega loeb kohus ajakulu põhjendamatuks; 14.06.2023 Kliendiga konsulteerimine, e-kirjavahetus kostjaga ja kliendile edastamine, kohtuga suhtlemine korraldava istungi aja määramiseks kliendi ja kostjaga 1 tund – kohtule ei ole esitatud nimetatud perioodil e-kirjavahetust ega selgitusi, et pooled peavad läbirääkimisi, seega loeb kohus põhjendatuks üksnes kohtuistungi aja määramise ajakulu 10 minutit; 26.06.2023 e-toimikus kohtudokumentidega tutvumine, vastuvõtmine ja edastamine (kutsed AA ja Ü. Aliorg) 20 minutit – tegemist oli kohtukutsega, nseega leob kohus põhjendatud ajakulus 5 minutit; 13.07.2023 ja 24.07.2023 E-kirjade infoga tutvumine ja vastamine, e-kirjavahetus ja vastamine 20 minutit – kohtule jääb arusaamatuks, kellega ja mis e-kirjavahetust on peetud, seega leiab kohus, et tegemist on põhjendamatu ajakuluga;
11.08.2023 e-toimikus taotluse esitamine videosilla abil kohtuistungi pidamiseks 22.08.2023 10 minutit – tegemist ei ole ajakuluga, mida peaks hüvitama vastaspool; 15.08.2023 Konsultatsioon 1 tund – arusaamatuks jääb kellega ja kus on peetud konsultatsiooni, seega on tegemist põhjendamatu ajakuluga; 21.08.2023 Kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga; 22.08.2023 Kohtuistungist osavõtjate kontrollimine 5 minutit – osavõtjaid kohtuistungist kontrollib kohtuistungi sekretär, seega on tegemist põhjendamatu ajakuluga; 22.08.2023 sõit Tallinn-Paide-Tallinn 2 tundi ja 40 minutit - Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 märkinud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, so transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Maakohtu hinnangul ei saa põhjendatuks lugeda reisimisele kulunud aega, mida vastaspool peaks hüvitama tunnihinna aluse. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga; 22.08.2023 Kohtuistung Paide kohtumajas 15 minutit – tegemist on põhjendatud ajakuluga; 22.08.2023 Kohtuistungi protokolliga tutvumine 10 minutit – tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; 07.09.2023 E-toimikus dokumentide vastuvõtmine, tutvumine, allalaadimine ja kliendile edastamine 1 tund – tegemist on põhjendatud ajakuluga; 20.09.2023 Täiendava menetluskulude nimekirja koostamine ja edastamine kohtule 1 tund – kohus loeb ajakulu põhjendatuks; 04.10.2023 vastus kostja seisukohale, kohtuotsusega tutvumine ja edastamine 1 tund ja 30 minutit – kohus arvestades dokumentide sisu, loeb põhjendatud ajakuluks 45 minutit.
30.Kokku on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tundi ja 55 minutit tunnihinnaga 80 eurot ja 4 tundi ja 55 minutit tunnihinnaga 95 eurot. Kokku põhjendatud ajakulu 920,41 eurot, millest kuulub kostjalt väljamõistmisele 90% ehk 828,37.
31.Kokku on põhjendatud kostja menetluskulud summas 1962,37 eurot (1134+828,37). Kostja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
32.TsMS § 178 lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.