Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu

2-23-133810 poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ (edaspidi hageja) hagi V A (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt hindas S AS (esialgne võlausaldaja) enne laenulepingu nr XX sõlmimist laenusaaja krediidivõimelisust väikelaenu taotluse ja laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu Swedbanki väljavõtte laekumiste põhjal. Laenulepingu nr XX väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi kontole sissetulek tööandajalt T OY, keskmine töötasu oli 1 152 eurot. Laenukohustusi S ees kõnealuse lepingu sõlmimisel ei olnud. Väljaspool S AS-i olid laenusaajal krediidikohustused igakuise maksega kogusummas ca 447 eurot. Igakuised krediidikohustused koos väljastatava toote kuumaksega moodustasid laenusaaja sissetulekust ca 43,51%. Creditinfo aktiivseid maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Hinnates kostja maksevõimelisust sõlmisid kostja ja S AS 08.11.2021 väikelaenulepingu nr XX laenusummaga 1700 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt lepiti kokku intressi-määras 19,900% aastas, krediidi kogukulus 2438,06 eurot ka krediidikulukuse määras 22,150% aas-tas. 1700 eurot laenu kanti vastavalt lepingu punktis 3.1 tulenevalt kliendiga kokkulepitule lepingu põhitingimustes märgitud arvelduskontole XXX ilma laenusaaja täiendava korralduseta. Krediidiandja debiteeris lepingu katteks tagasimakseid kokku 610,31 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 319,61 eurot, intressi katteks 290,55 eurot ja viivise katteks 0,15 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, ei taganud arvelduskontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks, olles viivituses osaliselt 09.12.2022 ja 09.01.2023 ja täielikult 09.02.2023 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 16.01.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks tähtajaga hiljemalt 02.02.2023. Krediidiandja saatis ülesütlemise teatise kostjale kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud postiaadressile XXX ja e-posti teel XXX. Kuna kostja võlgenevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega, oli krediidiandajal lepingu tüüptingimuste punktist 11.1.1 tulenevalt õigus leping üles öelda, mida krediidiandaja ka tegi, lugedes laenulepingu kooskõlas VÕS §-ga 416 erakorraliselt ülesöelduks 03.02.2023, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale. Kostjat teavitas krediidiandaga sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 16.05.2023 teatisega. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kohtuväliselt kätte, ei andnud see soovitud tulemust. Seetõttu pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtusse.

2-23-133810 Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1380,39 eurot (laenusumma 1700,00 eurot – tagasimaksed järjestikuste põhiosamaksete katteks 319,61 eurot). Laenusaaja kohustus tasuma pangale iga kuu tasuma intressi tagastamata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimääraga 19,900% alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 90,59 eurot. Viivise päevamääraks on laenulepingus kokkulepitud intressimäär jagatuna tegelike päevade arvuga aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku 223,52 eurot. Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades kostjale pärast lepingu ülesütlemist nii e-posti kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 02.06.2023 (25 eurot), 16.06.2023 (5 eurot), 21.07.2023 (5 eurot), millega seoses kandis hageja kulusid. Hageja palub mõista kostjalt põhivõlg 1380,39 eurot, intress 90,59 eurot, viivis 223,52 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot, kokku 1729,50 eurot. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja sai kohtudokumendid kätte 28.11.2023 KÄPO (kättetoimetamisportaali) kaudu. 14-päeva jooksul, s.o hiljemalt 12.12.2023 kostja kohtule ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 4034 tulenevaid kohustusi. Tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab muu hulgas andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses.

2-23-133810 TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS §-ga 94, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-dega 2 ja 3. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskuludena 315 euro riigilõivu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 315 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hagejal lepingulise esindaja kulusid ei ole, kuna hagejat esindas hageja töötaja. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Seega moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 315 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 315 eurot menetluskulu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.