lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-131879/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 20.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-131879/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2500
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 4034 lg 1, 13, 2, 6KAVS § 50 lg 3, 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 314Menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisegaVÕS § 164 lg 1, 2Nõude loovutamineKAVS § 49 lg 2Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kordRLS § 59 lg 19TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 177 lg 4

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 2008/48Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008 , mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜC-32/14C-377/14C-147/16C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht

Viru Maakohus Kaire Pullerits

Kohtuasja number

20.12.2023, Jõhvi 2-23-131879

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3870,24 eurot Hageja: OK Incure OÜ, registrikood: 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Aap Kulik, e-posti aadress: xxx Kostja: X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx

Menetlusosalised ja esindajad

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Xlt (X) OK Incure OÜ kasuks X ja Multitude Bank plc vahel 21.11.2022 sõlmitud laenulimiidi lepingu alusel tekkinud põhivõlgnevus summas 2847,90 eurot ja intressivõlgnevus 20,29 eurot.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi X vastu põhivõlgnevuse 100,28 euro, intressivõlgnevuse 319,74 euro, sissenõudmiskulu 35 euro ning sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 547,03 euro nõuete osas.
4.Jätta menetluskulud X kanda.
5.Välja mõista Xlt (X) menetluskulu 337,20 eurot OK Incure OÜ kasuks.
6.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 407 lg 3Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
Välja mõista Xlt (X) OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (337,20 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus 1(6)

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda poolelt hagihinnalt riigilõiv, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused

1.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-131879 OK Incure OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
2.10.11.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel 28.11.2023 (06.12.2023 on kostja käimasolevas tsiviilasjas nr 223-133282 e-posti aadressilt: xxx esitanud e-kirja). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 12.12.2023 hagile vastust esitanud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne 2(6)

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

4.Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2948,18 eurot, intressivõlgnevus 340,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 547,03 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
5.Kohus tuvastas, et kostja on Multitude Bank plc 21.11.2022 sõlminud laenulimiidi lepingu. Krediidiandja andis kostjale krediiti 29.11.2022 1400 eurot ja 21.11.2022 1600 eurot, kokku 3000 eurot. Kostjale edastati 05.04.2023 hoiatus, milles anti kostjale tähtaeg, so 18.04.2023 võlgnevuse tasumiseks (kostja oli võlgnevuses 3 osamakset, jaanuar kuni märts 2023). 20.04.2023 öeldi leping üles ning eelmärgitud lepingust tulenevad nõuded loovutati hagejale 03.05.2023. Hagiavalduse p-st 7 tulenevalt on kostja lepingu täitmiseks teinud tagasimakseid kogusummas 152,10 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel (vt alltoodult) tuleb kõik tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. Seega on hageja põhjendatud põhinõudeks 2847,90 eurot (3000152,10=2847,90 eurot). Kohus jätab hageja põhinõude summas 100,28 eurot (2948,182847,90= 100,28 eurot) rahuldamata.
6.VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb võlaõigusseaduse sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud kohtupraktika). Seoses sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C‐226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlus ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).

3(6)

7.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja, nõude loovutusest tulenevalt antud juhul hageja.
8.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo 19.02.2014 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
9.Hagiavalduse punktis 16 toodult kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimelisust järgnevalt: kontrolliti kostja isikusamasust rahvastikuregistrist; 21/11/2022, kell 15:51 Creditinfo maksehäireregistri väljavõtte järgi kostjal maksehäireid ja Ametlikes Teadaannetes teateid ei olnud. Kostja arvelduskonto väljavõttest tulenevalt oli kostja tööandjaks XXX, nelja kuu keskmine töötasu (perioodil august 2022 kuni november 2022) oli 1869,33 eurot kuus. Krediidiandjale esitatud kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal kostjal krediidikohustusi ei olnud. Eeltoodust tulenevalt jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohus märgib, et krediidiandja ei ole enne lepingu sõlmimist kontrollinud kostja tegelikku krediidivõimelisust. Hageja ei ole esitanud krediidianalüüsi, millest nähtuksid asjaolud, kuidas 4(6)

on kostja sissetulekuid ja kohustusi (sh teostatud ülekandeid) enne krediidi andmist pangakontoväljavõtte põhjal hinnanud. Kohus ei nõustu hageja poolt väidetuga, et kostja töötasuks oli 1869,33 eurot kuus, kuivõrd kontoväljavõttest nähtuvalt oli 10.11.2022 seisuga kostja töötasu 1200,38 eurot. Samuti on ebaõige asjaolu, et arvelduskonto põhjal kostjal krediidikohustusi ei olnud. Enne krediidilepingu sõlmimist kajastub kontoväljavõttes Mogo OÜ-le laenu maksmine (08.04.2022 374 eurot) ja Ühisraha OÜ-st 22.06.2022 laenu summas 1900 eurot saamine. Igal kuul on kostja töötasust kandnud suurema osa O. Rahasepale (08.04.2022 2200 eurot, 10.05.2022 1600 eurot, 10.06.2022 2000 eurot, 08.07.2022 2100 eurot, 10.08.2022 1000 eurot, 09.09.2022 1900 eurot, 10.10.2022 2200 eurot, 1011.2022 1100 eurot). Eelnev tähendab aga seda, et kostjale jäi töötasust igakuiselt järgi üksnes väike osa töötasust, mille põhjal saab öelda, et kostja ei olnud krediidivõimeline. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole tegelikkuses kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Maksehäireregistrist saadud andmed ei ole seejuures piisavaks kostja tegeliku maksevõime hindamisel. Kohus osundab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine oli krediidiandja kohustus ja selleks tuli aktiivselt tegutseda, et omandada teavet kostja krediidivõime kohta.

10.Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK, p-d 20-23). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest.
11.Hagejal oli kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud Euroopa Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Kohus on eelneva põhjal seisukohal, et krediidiandja ei veendunud kostja krediidivõimelisuses ning rikutud on VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas.
12.17.10.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ümberarvestuse tegemiseks. Hageja ei ole seda teinud. Hageja nõuab kostjalt intressivõlgnevuse 340,03 euro (põhinõudelt 2948,18 eurolt periood 07.01.2023-20.04.2023, intressimäär 40,4785% aastas), sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 547,03 euro (periood 21.04.2023-03.11.2023, põhinõudelt 2948,18 eurolt, viivisemäärad 36% aastas ja 31,5 % aastas) ning sissenõudmiskulude 35 euro tasumist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ja intressikalkulaator.ee kohaselt on ajavahemikul 07.01.2023-20.04.2023 põhinõudelt 2847,90 eurolt, intress 20,29 eurot. Seega jätab kohus hagis esitatud intressinõude 319,74 eurot rahuldamata (340,03-20,29=319,74 eurot). Lisaks eeltoodule jätab kohus VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt rahuldamata sissenõudmiskulu 35 eurot. 5(6)
13.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Hageja ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatanud, mistõttu ei ole kostja saanud krediidilepingust tulenevate maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 547,03 eurot jätab eelnevast tulenevalt kohus rahuldamata.
14.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2847,90 eurot ja intressivõlgnevuse 20,29 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 100,28 eurot, intressinõude summas 319,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 547,03 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot.
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 455 eurot (riigilõiv). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 25,89% ulatuses ja kostja kanda 74,11 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 337,20 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
18.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja