nr 2-22-125839 OÜ Aktiva Finants hagi K.M. vastu Placet Group OÜ-ga 20.03.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SR3659891 tuleneva põhivõlgnevuse 674,45 euro, intressi 19,56 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 80,43 euro ja viivise alates 2.09.2022 kuni põhinõude (674,45 eurot) täitmiseni lepingujärgses määras 15,38% aastas väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena 918,17 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn)
5.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale, tema esindajale ja kostjale. Selgitused Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus on käesolevas lihtmenetluse asjas teinud otsuse lühendatud kirjeldava ja põhjendava osaga. Kirjeldavas osas märgib kohus kokkuvõtlikult hageja nõuded ning menetluses avaldatust põhilisema ja toob välja olulisimad tõendid (TsMS § 444 lg 1) Samuti piirdub kohus TsMS § 444 lg-le 2 tuginedes kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses
põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 nr 3-2-1-23-16, p 16). Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
HAGEJA NÕUE JA VASTUVÄITED KOSTJALE
1.AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas kohtule 1.09.2022 hagi K. M. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 674,45 eurot, intressi 19,56 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 80,43 eurot ja jooksev viivis alates 2.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 15,38 % aastas (dtl 19-23).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 23.03.2021 lepingu nr SR3659891 (dtl 24-26), mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Lisaks sõlmisid pooled laenulepingu nr SR3659891 tingimuste muutmiskokkulepped 28.05.2021 (dtl 27) ja 8.08.2021 (dtl 28). Viimase muutmiskokkuleppe sõlmimise hetkeks oli kostjal tagastamata laenu põhiosa suurus 675,11 eurot (dtl 28). Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 325,55 eurot, seega on põhiosa võlgnevus 674,45 eurot (1000,00-325,55). Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 22.11.2021 (dtl 33). Placet Group OÜ loovutas 23.11.2021 oma nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 34).
3.Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude, s.o riigilõiv 245 eurot ja hageja õigusabikulud 1142,50 eurot, väljamõistmist. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja viivis tasumata menetluskuludelt seadusjärgses määras.
4.Kostjale vastates märkis hageja 21.10.2022 täiendavalt (dtl 108-112) mh, kostja on saanud laenuks raha, kostjal on laenu tagastamise kohustus. Laenult tuleb maksta intressi. Seega on intressinõue põhjendatud. Hageja on nõudnud seaduspäraselt ja õiglaselt võlga ning sellega kaasnevaid kulutusi. Hageja nõue on põhjendatud. Hagis on nõutud lepingujärgset viivisemäära (15,38% aastas). VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib kohus juhul kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise
ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuivõrd kostja ei ole käesolevas asjas esitanud tema majanduslikku seisundit hinnata võimaldavaid tõendeid, ei saa kohus viivist tulenevalt kostja majanduslikust seisundist vähendada. Seega jääb hageja jääb hagis esitatud nõude juurde. Samas pakkus hageja välja kompromissi – 1460,67 euro tasumine 12 kuuks ajatamisega.
5.Lähtuvalt 7.07.2023 kohtunõudest selgitada täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale laenu andmisel on hageja 28.07.2023 kohtule täiendavalt mh avaldanud (dtl 123128), et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja märgib Finantsinspektsiooni juhendile viidates, et krediidiandja on kohustatud hindama, kas klient on võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt (võttes arvesse kliendi sissetulekute suurust), krediidiasutusele laenuandmise otsuse kaalumise perioodil teadaolevate asjaolude põhjal võib oletada, et kliendi maksevõime on ettenähtavas tulevikus jätkusuutlik, kliendi võime laenu teenindada eksisteerib vaatamata tema olemasolevatele finantskohustustele. Hageja leiab, et laenuandja on hinnanud kõiki eeltoodud tingimusi. Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1900 eurot ning väljaminekuks 169,14 eurot (dtl 171-172). Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud avalikke andmebaase ning kostja konto väljavõtet (dtl 146-170). Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1870,70 eurot ning väljaminekud oli 804,98 eurot (digi tl 173-174). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (174,22 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 891,50 eurot (1870,70654,98-150,00-174,22) (dtl 174). Krediidianalüüsi tulemusena (dtl 171-176) selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita osamaksetega lepingut. Lisaks esitas hageja väljavõtte Taust.ee süsteemist, kus on näha, et kostjal lepingu sõlmimisel maksehäired puudusid (dtl 213). Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo-, ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Hageja leiab, et on esitanud kohtule selgitused ning tõendid selle kohta, et laenuandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Kui kostja väidab vastupidist, peab ta seda tõendama.
6.Kostja on lisaks 19.04.2021 ja 27.06.2021 teinud intressi katteks tagasimakseid vastavalt 12,81 eurot ja 10,74 eurot, kokku 23,55 eurot ja lepingu tasu katteks 50 eurot (dtl 128).
KOSTJA VASTUSED
7.Kostja tunnistab 29.09.2022 vastuses (dtl 101-103) põhinõuet ja selgitab, et tingituna koroonakriisist ning töökoha kaotusest vähenesid tema sissetulekud. Kostja on töötu alates 26.11.2021. Lisaks selgus, et kostja elukaaslane on lapseootel, laps sündis xx.xx.xxxx. Alates 26.11.2021 oli kostja ainuke sissetulek töötutoetus kuni 01.06.2022. Kuna vanemahüvitist ja töötutoetust korraga ei saa, siis kostja võttis ennast töötuna arvelt ära ja on hetkel lastega kodus. Kostja taotleb kohtult, et viivisenõue summas 80,43 eurot oleks lõplik ja sellele ei rakendataks alates
2.09.2022 juurde jooksvat viivist (ka mitte seadusjärgses määras). Lisaks palub kostja mitte rakendada talle määratavatele menetluskulude summale VÕS § 113 lg 1 järgset viivisemäära. Kostja põhjendab oma taotlust sellega, et tal on peale antud kohustuse väljamõistetud ka teised kohustused ja need on läinud/lähevad niigi edasi kohtutäiturile, kes lisab neile juurde omapoolsed kulud ehk kohustuste kogusumma kasvab. Kuna kostja täidab edaspidi kohustusi kohtutäiturile laekumise järjekorras ehk antud kohustust ta ilmselt ei saa täita esmajärjekorras, siis võib antud viivise kogusumma kasvada ülemääraseks ja kostjat liigselt kahjustavaks. Kostja palub kohtul arvestada, et tal on ka kolm ülalpeetavat ja ülalpeetavate teine lapsevanem ei saa ilmselt lähima aasta jooksul tööle asuda.
8.Vastates hageja kompromissettepanekule märkis kostja 27.10.2023 (dtl 116-117), et kahjuks pole kostjal võimalik sõlmida kompromissi, sest kui summa 1460,67 eurot ajatatakse 12 kuu peale, on kuumakse ligikaudu 122 eurot, mis on hetkel üle jõu käiv. Kostja suudaks täita heal juhul sellist kokkulepet, mille kuumakse on 15-20 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. On tuvastatav, et kostja sõlmis Placet Group OÜ-ga 23.03.2021 tarbijakrediidilepingu nr SR3659891, mille alusel väljastati kostjale laen summas 1000 eurot (dtl 24-26) ning samuti sõlmiti poolte vahel lepingu nr SR3659891 tingimuste muutmiskokkulepped 28.05.2021 (dtl 27, maksepuhkuse kokkulepe) ja 8.08.2021 (dtl 28, maksepuhkuse kokkulepe). Viimase muutmiskokkuleppe sõlmimise hetkeks oli kostjal tagastamata laenu põhiosa suurus 675,11 eurot ja kostja on teostanud tagasimakseid summas 325,55 eurot (dtl 127). Lisaks on tasunud kostja kõrvalnõudeid – intressi 23,55 eurot ja lepingu tasu 50 eurot (dtl 128). Pooled ei vaidle, et Placet Group OÜ loovutas 23.11.2021 oma nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 34).
12.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustuste kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus nr C-679/18, p-d 20–23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
13.Hageja on märkinud 28.07.2023 vastuses (dtl 123-128), et laenuandja võis järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut, kuna lepingu taotlemisel esitas kostja oma igakuiseks sissetulekuks 1900 eurot ning väljaminekuks 169,14 eurot (dtl 171-172). Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning kontrollis avalikke andmebaase ning kostja konto väljavõtet (dtl 146-170). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (174,22 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 891,50 eurot (1870,70-654,98-150,00174,22). Samuti selgus krediidianalüüsi (dtl 171-176) tulemusena, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud ka Maksehäireregistritesse, kust oli näha, et kostjal lepingu sõlmimisel maksehäired puudusid (dtl 213).
14.Riigikohtu hiljutise praktika kohaselt seisneb nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (vt ka RKTKo 2-21-13098, p 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud varasemalt kõrgema kohtu praktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55). Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 2-1421710/105, p 25.3). Seega on krediidiandja kohustuseks hinnata ja mh kontrollida, kas lisaks soovitud laenu teenindamisele on tarbijale veel laene antud ning kas kostja poolt avaldatud andmed sissetulekute ja väljaminekute kohta vastavad tõele.
15.Kohus leiab, et hageja ei ole piisaval määral kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada krediidivõimelisuse hindamisel tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st
4.Laenuandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel jätnud arvestamata kostja pangakontodelt nähtuva teabe kostja mitmete kohustuste kohta. Nii nähtub kostja pangakonto väljavõttest (dtl 146170), et kostja on sõlminud enne 23.03.2021 laenulepingu sõlmimist mitmeid laene erinevate krediidiandjatega – Monefit Estonia AB 3.12.2020 (350 eurot), BB Finance OÜ 15.12.2020 (1005 eurot), Monefit Estonia AB 15.01.2021 (670 eurot), Ühisraha OÜ 22.01.2021 (1455 eurot), Monefit Estonia AB 1.03.2021 (1000 eurot). Samuti on kostjal sõlmitud mitmeid krediidikonto lepinguid Placet Group OÜ-ga. See viitab üheselt sellele, et kostjal oli juba enne 23.03.2023 lepingu sõlmimist arvukalt laenukohustusi, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks (lisa)laene. Samuti pidi kostja ka eelmärgitud laene hakkama tagasi maksma. Laenuandja ei analüüsinud seega piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise
põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Pigem pole nõutud piisavalt lisaandmeid. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale krediite andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli 23.03.2021 lepingu sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist (15,38 %) madalam. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale lepingute sõlmimise tasusid. Vastavad nõuded (s.o intress, võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.
17.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata põhivõlg. Kohtule esitatud andmete kohaselt sai kostja laenu 1000 eurot ning viimase lepingu muutmiskokkuleppe sõlmimise hetkeks oli kostjal tagastamata laenu põhiosa suurus 675,11 eurot (dtl 28). Kostja on teostanud tagasimakseid summas 325,55 eurot. Kuivõrd krediidiandja on lugenud osaliselt kostja lepingujärgsed maksed intressi ja teenustasude katteks (intress 23,55 eurot ja lepingu tasu 50 eurot, dtl 128), tuleb ka viimatimärgitud kostja tagasimaksed vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu käesolevalt maha arvestada põhivõlast. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada põhivõlg 600,90 eurot (1000-325,5523,55-50).
18.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.