Aktiva Finance Group OÜ hagi I O vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
4799,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA:
Aktiva Finance Group OÜ (endine OÜ Aktiva Finants), rk 10746479, lepinguline esindaja Anni Kennedy
KOSTJA:
I O, ik xxxx, elukoht xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt I Olt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks BB Finance OÜ ja I O vahel 18.04.2018 sõlmitud laenulepingust nr. xxxx ja selle lepingu refinantseerimislepingutest tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 2067,64 eurot, tasumata intressid summas 539,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 2067,64 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue summas 74,09 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot.
Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt I Olt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 800 eurot (riigilõiv 560 eurot ning õigusabikulud 240 eurot).
5.Välja mõista kostjalt I Olt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (800 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta kostja I O menetluskulud tema enda kanda.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 10.05.2023 Viru Maakohtule hagi I O vastu võlgnevuse nõudes. 13.11.2023 määrusega on kohus määranud hagi lahendamise kirjalikus menetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ lepingud, mille alusel sai kostja laenu ja kohustus laenu tagastama lepingutes kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ lepingud üles 12.05.2020. BB Finance OÜ loovutas 11.03.2021 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants (praegune Aktiva Finance Group OÜ) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe kostja kohta lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kostjal tuli täita taotlus laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest. Krediidiandja analüüsis teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest (krediidiregister, krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Politsei Finantssanktsioonid (ÜRO ja EL)) saadavaid andmeid. Kliendi krediidivõimelisust on hinnatud pensionikonto sissemaksete alusel 18.04.2018, 25.07.2018, 26.09.2018, 19.12.2018, 19.06.2019, 30.06.2019, 13.10.2019, 28.12.2019. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud kirjalikult kliendile. Klient on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad. Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 18.04.2018 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 505 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 18.05.2018 - 14.03.2019. Kostja tegi lepingule tagasimakseid summas 0 eurot. 16.05.2018 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr xxxx, millega pikendati laenu tagasimakse perioodi. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.06.2018 - 07.12.2019. Kostja tegi lepingule tagasimakseid summas 87,77 eurot.
25.07.2018 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 300 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 24.08.2018 - 09.07.2021. Kostja tegi lepingule tagasimakseid summas 107,50 eurot. 26.09.2018 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 195 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 26.10.2018 - 10.09.2021. Kostja tegi lepingule tagasimakseid summas 132,16 eurot. 19.12.2018 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 254 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 18.01.2019 - 23.11.2023. Kostja tegi lepingule tagasimakseid summas 377,34 eurot. 19.06.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 1020 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 19.07.2019 - 23.05.2024. Kostja tegi lepingule tagasimakseid summas 0 eurot. 30.06.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 150 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 30.07.2019 - 03.06.2024. Kostja tegi lepingule tagasimakseid summas 438,92 eurot. 13.10.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 1005 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 12.11.2019 - 16.09.2024. Kostja tegi lepingule tagasimakseid summas 426,63 eurot. 28.12.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 510 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 27.01.2020 - 01.12.2024. Kostja tegi lepingule tagasimakseid summas 301,04 eurot. Seega sai kostja laenulepingute alusel laenu summas 3939 eurot (505 + 300 + 195 + 254 + 1020 + 150 +1005 + 510). Kostja on teostanud tagasimakseid summas 1871,36 eurot (87,77 + 107,50 + 132,16 + 377,34 + 438,92 + 426,63 + 301,04). Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, seega arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 2067,64 eurot (3939 1871,36). Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,43%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 4891,73, intressimäär 44,6% aastas, krediidisumma tagastamise tähtaeg 60 kuud, lepingutasu 276,89 eurot, tagasimaksete summa 12358,52 eurot ning makstav kogusumma 12358,52 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 2. osamaksest 26.02.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni 26.04.2020 summas 613,86 eurot (204,62+204,62+204,62). Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 613,86 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot on kujunenud järgmiselt: 25.03.2021 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 04.08.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 16.02.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude
andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kuna kostjaga sõlmitud laenuleping nr xxxx on refinantseerimisleping, siis arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja arvestab viivist kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega algses laenulepingus nr xxxx kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 37,4% aastas kogu põhivõla summalt 2067,64 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 13.05.2020 kuni hagi esitamiseni 10.05.2023. Hageja nõuab viivist põhinõudega võrdses summas 2067,64 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 2067,64 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2067,64 eurot, intress 613,86 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2067,64 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid isiklikult kätte toimetatud 17.07.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kätte toimetamisest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. 13.11.2023 määrus hagi lahendamiseks kirjalikus menetluses on isiklikult kostjale kätte toimetatud 12.12.2023. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
5.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. BB Finance OÜ loovutas 11.03.2021 kõik lepingust tulenevad nõuded OÜ-le Aktiva Finants ning seetõttu on hagejal kostja vastu rahaline nõue. Hageja on kohtule esitanud 11.03.2021 teatise nõude loovutamise kohta (dtl 100).
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,
tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe)(VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Hageja on kohtule esitanud krediidiküsitlused ja krediidivõimelisuse hindamise alused (dtl 101-115), mille kohaselt on laenuandja enne iga täiendava laenu väljamakset teinud Väärtpaberite Keskregistrisse pensionikonto sissemaksete päringu kostja sissetulekuandmete kohta eelneva kuue kuu kohta. Viimase laenulepingu sõlmimisel 28.12.2019 tehtud päringu kohaselt kostja töötab ja tema kuue kuu keskmine sissetulek on 1441 eurot ning kohustused kostja enda poolt märgitult 306 eurot, muud kohustused arvutustes 323 eurot. Igakuiseks limiidiks on määratud 860 eurot. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks
9.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja I O 18.04.2018 laenulepingu nr xxxx ning seejärel refinantseerimislepingud: 16.05.2018 lepingu nr xxxx, 25.07.2018 lepingu nr xxxx, 26.09.2018 lepingu nr xxxx, 19.12.2018 lepingu nr xxxx, 19.06.2019 lepingu nr xxxx, 30.06.2019 lepingu nr xxxx, 13.10.2019 lepingu nr xxxx, 28.12.2019 lepingu nr xxxx. Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud laenu kokku 3939 eurot ning kostja poolt on tagastatud 1871,36 eurot, mille hageja arvestab kostjale kasulikumal moel üksnes põhinõude katteks. Seega on tagastamata laenu põhiosa jäägiks 2067,64 eurot (3939-1871,36), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
10.VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Viimases 28.12.2019 sõlmitud lepingus nr xxxx on pooled kokku lepitud intressimääras 44,6% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intress alates 26.02.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni 26.04.2020 summas 613,86 eurot (204,62+204,62+204,62). Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Nimelt on hageja eksinud intressi osamaksete suurustes, võttes aluseks maksegraafiku vale tulba (tulba, mis kajastas kõiki osamakseid kokku). Õigeks 26.02.2020 intressi osamakse suuruseks on 180,83 eurot, 27.03.2020 osamakse suuruseks 179,93 eurot ning 26.04.2020 osamakse suuruseks on 179,01 eurot, kokku 539,77 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude summas 74,09 eurot (613,86 – 539,77).
11.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis kostjale kasulikumal moel ehk arvestab viivist algses laenulepingus nr xxxx kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 37,4% aastas kogu põhivõla summalt 2067,64 eurolt lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 13.05.2020 kuni hagi esitamiseni 10.05.2023 1093 päeva eest. Arvestuse kohaselt oleks tasumata viivise summaks 2314,31 eurot, kuid hageja nõuab viivist põhinõudega võrdses summas ehk 2067,64 eurot. Kohus on kontrollinud hageja viivisearvestust (dtl 139) ja nõustub sellega. Kostjalt kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 2067,64 eurot.
13.VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 50 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 25.03.2021, 04.08.2021, 16.02.2022 (25 eurot + 5 eurot + 5 eurot) viitega VÕS § 1132 lõike 2 kõigile punktidele. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 35 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud võlgnikule kõnesid, vastanud võlgnikule ja selgitanud võlanõudeid, teinud päringud kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb rahuldamata.
14.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
16.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 4799,14 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 89,09 eurot ehk veidi alla 2%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 560 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
20.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole.
21.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses, s.h alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu(te) sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega, mistõttu kohus leiab, et märgitud mahus ajakulu ei ole põhjendatud. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 240 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot).
22.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 800 eurot (riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulu 240 eurot).
23.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
25.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.