OK Incure OÜ hagi Sxxxx Oxx vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1858,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja Sxxxi Oxx (isikukood xxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
23.11.2023
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
2.Mõista Sxxxx Oxxxx OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1350 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot.
Jätta menetluskulud Sxxxx Oxx kanda.
Mõista Sxxxx Oxxxx OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 315 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.OK Incure OÜ esitas Tartu Maakohtule 13.06.2023 hagiavalduse, milles palus Sxxxx Oxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1350 eurot, intressi 168,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 309,98 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja teatas kohtuistungil, et loobub viivistest ja intressinõudest ning palub välja mõista põhivõla ja sissenõudmiskulud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital AS 21.07.2022 krediidikontolepingu nr 5499163, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1350 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 39,72% aastas ning tulenevalt lepingu tingimustest võrdub viivisemäär intressiga. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja on teinud 21.07.2022 kostja arvelduskontole väljamakse summas 1350 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, kuna jättis tasumata augusti, septembri ja oktoobri osamaksed. Krediidiandja saatis kostjale 24.10.2022 teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.11.2022. Kuna kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, loetakse leping üles öelduks 14.11.2022. Kostja sai krediiti 1350 eurot, kuid ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hagejal on tekkinud sissenõudmiskulud järgmiselt: 14.11.2022 nõudekiri 0 eurot, 30.11.2022 pretensioon 25 eurot ning 20.02.2023 hagihoiatus 5 eurot. Kokku on hageja sissenõudmiskulud 30 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Sirli Oja ei ole oma vastuväiteid esitanud ning kohtuistungile ei ilmunud. Kostja saatis kohtule e-kirja „Tere olen Sxxxx. Oxx. Mul on avaldus tehtud.“
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Politsei- ja Piirivalveamet on menetlusse 08.12.2023 esitanud teatise kriminaalasjas nr 22278001394 (dtl 106-111). Kuna Politsei- ja Piirivalveamet ei ole käesolevas asjas menetlusosaline ning ükski menetlusosaline ei ole taotlenud nimetatud teatise tõendina asja juurde võtmist, jätab kohus TsMS § 230 lg 2 ja § 236 lg 3 alusel tõendi tähelepanuta. Kohus ei saa ise hakata sisustama tõendi esitamise eesmärki ning mõtlema, kes võis tõendi esitamist soovida. Kui kostja soovib tõendada, et tema ei ole krediidilepingut sõlminud, tuleb seda ka vähemalt ühe lausega kirjutada. Kostjal oli võimalik esitada oma selgitused, tõendid ja taotlused ka kohtuistungil, kuid kostja sinna ei ilmunud.
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
5.Kohus loeb hageja esitatud tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: • kostja ja IPF Digital AS sõlmisid 21.07.2022 krediidikontolepingu nr 5499163, mille kohaselt krediidiandja andis kostja kasutusse krediidi limiidiga 1350 eurot (dtl 34-58); • krediidiandja tegi 21.07.2022 kostja arvelduskontole nr EE142200221025489265 väljamakse summas 1350 eurot (dtl 59); 2/4
•
IPF Digital AS saatis kostjale 24.10.2022 teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.11.2022. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks. Teate kohaselt loetakse krediidileping automaatselt üles öelduks ülaltoodud täiendava tähtaja möödumise päevast alates ning krediidiandja ei saada ülesütlemise kohta täiendavat teadet (dtl 61).
6.Hageja on palunud kostjalt lõpliku nõudena välja mõista põhivõlgnevuse 1350 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. VÕS § 402 lg 1 kohaselt sõlmisid IPF Digital AS ja kostja tarbijakrediidilepingu, mille alusel kostja sai krediiti 1350 eurot. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on leping sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel. Kohtule on esitatud lepingudokumendid ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed. Kostja ei ole vaidlustanud nende kättesaamist. Seega on VÕS § 410 lg 1 teises lauses sätestatud nõue täidetud. Kostja ei ole vaidlustanud laenu kättesaamist, krediidilepingu ülesütlemist alates 14.11.2022 ega nõude loovutamist.
7.Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased. Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest. Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 2-21-13098 24. novembril 2023 tehtud lahendis seisukohale, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele.
8.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 48,62 % aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatud andmete kohaselt oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks lepingu sõlmimise ajal 16,30% aastas. Hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määrad ei ületa seega krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
9.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena 3/4
ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tuleb tõendada hagejal. Hageja on selgitanud, et IPF Digital AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi ning päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid. Eesti pensionikeskuses andmete kohaselt oli kostja sissetulek 546,36 eurot. Taotletud laenusumma oli vaid 1350 eurot ning 60-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks 52,60 eurot kuus. Kohus leiab, et arvestades krediidisumma suurust ja laenuperioodi oli kostja laenuvõime hindamiseks piisav päringu tegemine Creditinfo andmebaasi ning pensionikeskusse. Lisaks ei ole hageja palunud kostjalt välja mõista viiviseid ja intresse, vaid ainult põhivõla. Põhivõla tagastamise kohustus oleks kostjal ka siis, kui tarbijaga sõlmitud krediidileping oleks tühine. Kostja ei ole hagejale teinud ühtegi makset ning kohus mõistab temalt VÕS § 402 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel välja 1350 eurot.
10.Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel välja mõista sissenõudmiskulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kuna hagejal on kostja vastu nõue 1350 eurot, on kostjal kohustus tasuda ka sissenõudmiskulusid. Hageja on sissenõudmiskulude summaks nimetanud 30 eurot.
11.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetluskuludeks nimetanud riigilõivu. Hageja on tasunud riigilõivu menetluses kokku 315 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on tavapärase lihtmenetlusega, ei tule anda pooltele luba apellatsioonkaebuse esitamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.