Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

seadme eest 48 osamaksena, esimese maksega 20.04.2020 summas 46,83 eurot ning viimase maksega 20.03.2024 summas 47,90 eurot vastavalt maksegraafikule. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,9% aastas. Järelmaksulepingu järgne krediidi kulukuse määr aastas oli 24,44% ja krediidi kogukulu 2 292,15 eurot. Krediidi kogukulu näitab kauba maksumust koos lepingutasu ja intressikuluga. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on võetud aluseks kauba maksumus (netohind) 1499 eurot, sissemakse 0 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, intressimäär 21,9% ja periood 48 kuud. Hageja väitel jättis kostja oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid seadmete osamaksu eest alates 20.04.2020 osamaksest. 10.07.2020 teavitas Telia kostjat lepingu lõpetamisest, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 26.07.2020 ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges tähtpäeva saabunuks 27.07.2020. Telia loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh poole seletust, mis ei ole antud vande all. Samas peab poole seletus (ehk faktiväited) olema siiski sedavõrd konkreetsed, et nende alusel saab asjaolu tuvastada. Seejuures saab tõenditega (st lihtmenetluses ka poole seletusega) tõendada üksnes faktilist asjaolu, mitte õiguslikku hinnangut. Lihtmenetluses võiks kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab siiski vajalikuks oma otsuse selgitamist.

Veel leidis kohus hageja seisukohast (dtl 71) viite „03.03.2020 laenutaotluses“ ning seisukohale lisatud Telia vastusest viide (dtl 76): Klient täitis ning allkirjastas järelmaksu taotlemisel enne müügilepingute vormistamist taotluse. Eeltoodust saab kohus aru nii, et kliendilepingu sõlmisid Telia ja kostja sidevahendite teel. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi väidet selle kohta, et ka järelmaksuleping oleks sõlmitud sidevahendite abil. VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (761 SE) on selgitatud, et sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele ei kohaldu VÕS §-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb anda püsival andmekandjal dokument, mis võimaldab tal lepingu sõlmimist tõendada ja millele ta võib pärast lepingu sõlmimist tugineda. Nimetatud lepingudokument või selle koopia tuleb tarbijale edastada viivitamata pärast lepingu sõlmimist. Sidevahendite teel lepingu sõlmimise kohta pidi hageja seega tõendama, millal, mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta hagejale andis. Sidevahendite teel tarbijakrediidi lepingu sõlmimisele on VÕS §-ga 410 küll ette nähtud vorminõude erisus, ent mitte erisusi vorminõude järgimata jätmise puhuks. Seega kaasneb ka sidevahendite teel sõlmitud tarbijakrediidilepingu vorminõude järgimata jätmisega VÕS § 408 lg 1 kohane tagajärg (tehingu tühisus). See, kas lepingu saab sõlmituks lugeda ning kas tehing kehtis, on õiguslik hinnang, mille annab kohus hageja poolt välja toodud faktiliste asjaolude alusel. Hageja ei ole esitanud faktiväidet, et järelmaksuleping oleks sõlmitud sidevahendite teel. Hageja ei ole esile toonud, millal ja kuidas kostja tegi VÕS § 404 kohase (st sisu ja vormiga) tahteavalduse. Hageja on esitanud vaid eelpoolkirjeldatud napid viited, et mingi laenutaotlus 03.03.3030 Teliale esitati, kuid mitte selle kohta, mis sisuga tahteavaldus tehti. Seega ei ole hageja välja toonud faktilisi asjaolusid, mille põhjal kohus saaks kontrollida, kas tahteavaldus vastas VÕS § 404 või 410 nõuetele. Krediidilepingu korral peab ka hageja tõendama, et ta on krediidi tarbija kasutusse andnud. Krediidi väljamaksmine või kasutusse andmine omab tähtsust ka juhul, kui tarbija tahteavaldus lepingu sõlmimiseks ei sisaldanud VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmeid – sel juhul muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hageja on märkinud: lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et Telia on Järelmaksulepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt Kostjale üle andnud ja Kostja on selle vastu võtnud. Kohus juhib tähelepanu, et kohtule esitatud kliendilepingul ega järelmaksulepingul ei ole kostja digiallkirja ega omakäelist allkirja. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja oleks lepingu allkirjastanud ega seega ka, et mil viisil kostja lepingu allkirjastas. Seega ei ole hagiavalduses esitatud ka sellist krediidi kostja kasutusse andmise kohast väidet, mida kohus saaks lihtmenetluses lugeda tõendiks ning mille pinnalt saaks kohus lugeda kehtivaks ilma VÕS § 404 lg 2 kohaste andmeteta tehtud tahteavalduse kehtivaks.

Kuivõrd hageja ei ole tõendanud (sh enda seletustega faktiliste asjaolude kohta), et tarbija oleks teinud VÕS § 404 kohase tahteavalduse või et tarbijale oleks saadetud lepingudokumendid püsival andmekandjal VÕS § 410 kohaselt ega ka laenu väljamaksmist, ei ole hagi nõue õiguslikult põhjendatud. Hageja ei kõrvaldanud puudusi ka vaatamata kohtu selgitustele. Seega jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.