OÜ GS Core hagi V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1757,71 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586; asukoht Jõe tn 2a, Tallinn), lepinguline esindaja Alar Liivamägi (e-post [email protected])
esindajad
Kostja V. teadmata) Asja läbivaatamine
(isikukood xxxxxxxxxxx; tegelik elukoht
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista V. välja OÜ GS Core kasuks võlgnevus kokku 1494,60 eurot, millest põhivõlgnevus 976,73 eurot, intress 79,21 eurot, haldustasu 5,94 eurot, sissenõudmiskulud 14,55 eurot ja kuni 25.04.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 418,17 eurot.
Mõista V. välja OÜ GS Core kasuks viivis põhinõudelt 976,73 eurot alates 26.04.2023 kuni põhinõude tasumiseni 0,067% päevas.
4.Jätta rahuldamata OÜ GS Core sissenõudmiskulude nõue summas 24,25 eurot.
5.Menetluskulud jätta 98,4% ulatuses V. kanda ning 1,6% ulatuses OÜ GS Core kanda.
6.Määrata OÜ GS Core põhjendatud menetluskulude suuruseks 335 eurot, s.o riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot.
7.Mõista V. välja OÜ GS Core kasuks OÜ GS Core menetluskulud 98,4% ulatuses, s.o summas 329,64 eurot.
V. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 329,64 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Pärnu Maakohtu 24.03.2023 määrusega anti nõue V. menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
vastu üle Tartu Maakohtule
2.OÜ GS Core (hageja) esitas 25.04.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse V. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja on tasunud riigilõiv 315 eurot.
2(6)
3.Hageja nõue tuleneb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 08.11.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr 7316927. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles ja loovutas kostja vastu nõuded OÜ-le GS Core 24.07.2021. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 976,73 eurot, intressi 79,21 eurot, haldustasu 5,94 eurot, sissenõudmiskulu 38,80 eurot, kuni 25.04.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 418,17 eurot ning viivise lepingu nr 7316927 alusel 0,067% päevas alates 26.04.2023 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.05.2023 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressile xxxxxxxxx@xxxxxxxxxx kostja aadressile xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx (05.06.2023 tagastatud – muu põhjus ning 10.08.2023 tagastatud – ei viibinud kohal). Kohus tegi päringu töötamisregistrisse, mille kohaselt puuduvad kostjale hiljuti tehtavad väljamaksed. Kohus püüdis kostjat kätte saada telefoni teel, kuid edutult. Sotsiaalkindlustusametile teadaolevad kostja elu-/viibimiskoha ja kontaktandmed pärinevad rahvastikuregistrist. Politsei- ja Piirivalveameti menetlusinfosüsteemis on kostja elukohaks märgitud xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx. Andmed on saadud 22.05.2019 väljakutse käigus. Hilisemad juhtumid isikul politsei registris puuduvad. Tartu Linnavalitsuse vastuse kohaselt puuduvad neil andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses ega kohtumenetluses, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.09.2023 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 07.10.2023, s.o 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 20 päeva, mis möödus 27.10.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
6.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
7.Kohtule esitatud hagiavaldusest tarbijakrediidilepingust.
nähtuvalt
tuleneb hageja
nõue
kostja vastu
Tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17.12.2009 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C-154/15, 17.05.2018 otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus
3(6)
kohtuasjas nr C-377/14). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18). Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 sätestatud nõudeid. Ka muud tehingu tühisuse alused puuduvad.
8.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi selles osas tagaseljaotsusega rahuldada ja teha selles osas otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendustega otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta ning märgib menetluskuludega seonduva.
9.Hageja palub VÕS § 1132 lg-te 1-3 alusel ning üldtingimuste esimesest lõigust ja p-dest
3.6.ja 3.7. tulenevalt mõista välja sissenõudmiskulud 38,80 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevusest tegutsev isik. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivuseajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. VÕS § 1132 säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, p 4). Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, p 5). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust. Hagiavaldusest nähtub, et lepingu kehtivuse ajal saatis laenuandja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostjale meeldetuletuskirjad 15.04.2021 (4,85 eurot), 20.05.2021 (4,85 eurot), 20.06.2021 (4,85 eurot) ja 09.07.2021 (4,85 eurot). Kohtule ei nähtu, et hageja oleks enne iga nimetatud kirja saatnud kostjale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja. Kuivõrd VÕS § 1131 lg 1 sätestatud eeldused pole käesoleval juhul täidetud, jätab kohus lepingute kehtivuse aja eest esitatud võla sissenõudmiskulude nõude 19,40 euro ulatuses rahuldamata.
4(6)
10.Hagiavalduse kohaselt on kostjale saadetud lepingu ülesütlemise järgselt järgmised meeldetuletuskirjad: 09.06.2022 (4,85 eurot), 11.07.2022 (4,85 eurot), 18.07.2022 (4,95 eurot ja 02.08.2022 (4,85 eurot). VÕS § 1132 lg 3 teise lause kohaselt võib teise ja kolmanda tasulise kirja võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. 18.07.2022 kirja osas ei ole kohtu hinnangul täidetud VÕS § 1132 lg 3 teises lauses sätestatud piirang ning seega ei ole põhjendatud 18.07.2022 meeldetuletuskirja eest tasu väljamõistmine. Kohus loeb põhjendatuks meeldetuletuskirja tasu 09.06.2022, 11.07.2022 ja 02.08.2022 meeldetuletuskirjade eest (4,85 x 3), s.o 14,55 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul jätta sissenõudmiskulude nõue osaliselt rahuldamata ning rahuldada 14,55 euro ulatuses (s.o viidatud meeletuskirjade osas).
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 1518,85 eurot, s.o põhivõlgnevus 976,73 eurot, intress 79,21eurot, haldustasu 5,94 eurot, sissenõudmiskulu 38,80 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 418,17 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja aga 1494,60 eurot, s.o põhivõlgnevus 976,73 eurot, intress 79,21eurot, haldustasu 5,94 eurot, sissenõudmiskulu 14,55 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 418,17 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 98,4%.
12.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 98,4% ulatuses kostja kanda ning 1,6% ulatuses hageja kanda.
13.Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 euro ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 335 eurot.
14.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 315 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg-ga 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 315 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 144 p-st 7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 484 2). Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.
16.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 335 eurot, millest kostja kanda jääb 98,4% ehk 329,64 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 5,36 eurot jäävad kostjalt välja mõistmata. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
5(6)
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
18.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.
19.Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul viisil (vt põhjendava osa p-i 4), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.