Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.12.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-3995
Kohtuasi
ÖÖLoom Produktsioon OÜ ja X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
ÖÖLoom Produktsioon OÜ apellatsioonkaebus, hind 7000 eurot X apellatsioonkaebus, hind 7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hagejad (apellandid) ÖÖLoom Produktsioon OÜ (registrikood 11912141) ja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Joonas Põder
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 28.11.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2022 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata 22.01.2020 avaldatud artiklis „Eesti telekanal jäi porno näitamises lõplikult süüdi“ avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi selle nõude osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta menetluskulude jaotust ja jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes hagejate osa võrdselt kummagi hageja kanda.
3.2.Kohustada Y avaldama oma kulul ajalehe Postimees veebiväljaandes järgmine tekst: „Ajakirjanik Y kajastas 22.01.2020 avaldatud artiklis „Eesti telekanal jäi porno näitamises lõplikult süüdi“ (https://tehnika.postimees.ee/6878571/eestitelekanal-jai-porno-naitamises-loplikult-suudi) OÜ ÖÖLoom Produktsioon telekanali Entusiast TV suhtes läbi viidud väärteomenetlust. Nimetatud artiklis on esitatud eksitav informatsioon, justkui oleks Entusiast TV mõistetud selle eest süüdi kõigis kolmes kohtuastmes. Tegelikkuses ei ole maakohtu otsust edasi kaevatud“.
3.3.Jätta ülejäänud osas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuded rahuldamata.
3.5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 16,66% ulatuses Y kanda, 41,67% ulatuses ÖÖLoom Produktsioon OÜ kanda ja 41,67% ulatuses X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ÖÖLoom Produktsioon OÜ (hageja I) ja X (hageja II) esitasid 12.03.2020 (muudetud 24.08.2020 ja 27.09.2021) Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palusid kohustada kostjat avaldama ajalehe Postimees veebiväljaandes või üle-eestilise päevalehe veebiväljaandes paranduse või lükkama ümber ajalehe Postimees veebiväljaandes avaldatud valeväited ning mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kajastas kostja ligi aasta vältel hageja I suhtes läbiviidud väärteomenetlust asjas nr 998219000003 ja avaldas kokku ajavahemikul 07.01.2019– 23.01.2020 väljaande Postimees veebiportaalis selle kohta viis artiklit, millest kolmes sisaldusid kontrollimata, eksitaval ja ebaõigel viisil esitatud väited. 17.12.2019 avaldatud artiklis „Eesti telekanal sai porno näitamise eest trahvi“ (artikkel I) sisaldus lause: „Varem suuremate telekomiettevõtete pakettides lisatasuta sisaldunud Entusiast TV paiskas aasta eest vähemalt neljal korral eetrisse pornofilme ja lasi saatejuhtidel neid reaalajas kommenteerida“. Saade oli küll eetris neljal korral, kuid pornograafia näitamine on
2-20-3995 tuvastatud ühel korral. Hageja I sai karistada 05.12.2018 kell 23 kuni 06.12.2018 kell 1 toimunud rikkumise eest. 30.12.2019 avaldatud artiklis „Tehnikaportaal peatas ministri, orgiad ja uraani“ (artikkel II) sisaldus lause: „Samuti sai karistada ja lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“. Lausest jääb ekslik mulje, et Entusiast TV lõpetas tegevuse. Ka väide, et Entusiast TV lõpetas ebaseadusliku tegevuse, s.o pornograafia näitamise tänu kostja artiklitele, ei vasta tõele, sest Entusiast TV lõpetas saatesarja juba 26.12.2018, kuid teade Kultuuriministeeriumile esitati alles 02.01.2019. Lause on kostja parandatud sõnastuses järgmine: „Samuti sai pärast Postimehes avaldatud artikleid karistada Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“. Jätkuvalt on artiklis valeväide, et Entusiast TV näitas pornograafiat korduvalt. Hageja I sai karistada ühel korral, s.o 05.12.2018 kell 23 kuni 06.12.2018 kell 1 toimunud rikkumise eest. 23.01.2020 avaldatud artiklis „Eesti telekanal jäi porno näitamises lõplikult süüdi“ (artikkel III) sisaldusid laused: „ÖÖLoom selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse Tartu maakohtus. Viimane otsustas 12. novembril kaebuse rahuldamata jätta, sama seisukoht jäi püsima ka teises ja kolmandas kohtuastmes“. Teist ja kolmandat kohtuastet puudutav väide on väär, sest hageja I ei vaidlustanud maakohtu otsust. Lisaks sai sellist otsust vaidlustada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 135 lg 9 kohaselt üksnes kassatsiooni korras Riigikohtus, mitte apellatsiooni korras ringkonnakohtus. Lause on kostja parandatud sõnastuses järgmine: „ÖÖLoom selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse Tartu maakohtus. Viimane otsustas 12. novembril kaebuse rahuldamata jätta ja see otsus jäi jõusse ka pärast kassatsiooni esitamist Riigikohtule“. Jätkuvalt on väär väide, et hageja I esitas kassatsioonkaebuse, kuigi hageja märkis 30.01.2020 kirjas, et ta ei vaidlustanud maakohtu otsust. Ka selles artiklis on valeväide korduva pornograafilise sisu näitamise kohta.
1.2.Hoolimata hageja palvetest ei ole kostja oma valeväiteid nõuetekohaselt parandanud ega tehtud parandusi lugejatele samal viisil nähtavaks teinud. Kostja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel avaldama artiklitega samaväärsetel tingimustel järgmise sisuga õienduse/paranduse: „Ajalehe Postimees ajakirjanik Y on aktiivselt kajastanud OÜ ÖÖLoom Produktsioon telekanali Entusiast TV suhtes läbi viidud väärteomenetlust. Senistes artiklites on esitatud eksitav informatsioon, justkui oleks Entusiast TV paisanud vähemalt neljal korral eetrisse pornograafiat, mõistetud selle eest süüdi kõigis kolmes kohtuastmes ning telekanali ebaseaduslik tegevus on tänaseks lõpetatud tänu Postimehe ajakirjaniku Y sekkumisele. Tegelikkuses karistati OÜ ÖÖLoom Produktsiooni vaid Tartu Maakohtu otsusega ühe rikkumise eest ilma, et seda otsust oleks edasi kaevatud. OÜ ÖÖLoom Produktsioon lõpetas kõnealuse saatesarja veel enne Y poolt probleemile tähelepanu osutamist. Entusiast TV tegutseb jätkuvalt ning on kättesaadav tellimuskanalina kõigi suuremate teleoperaatorite võrgus“.
1.3.Ebaõigete andmete avaldamisega on kostja tekitanud hagejatele mittevaralist kahju ja peab selle VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel hüvitama VÕS § 127 lg 6 järgi kohtu määratud ulatuses. Kostja on kahjustanud mõlema hageja mainet, kuna kostja on sidunud hageja I lahutamatult kokku hagejaga II. Kooskõlas senise kohtupraktikaga oleks kostja tahtlikku rikkumist arvestades kummagi hageja hüvitise suurus 5000 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
2-20-3995
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta avaldanud ebaõigeid väiteid. Artiklis I sisalduvat väidet, et hageja I paiskas vähemalt neljal korral eetrisse pornofilme, on hageja II hageja I juhatuse liikmena ise 07.01.2019 e-kirjas kinnitanud, kui märkis, et saade oli eetris neli korda, st korduvalt. Hagejad kuritarvitavad oma õigusi, kui nõuavad enda avaldatud teabe ümberlükkamist kostja kulul. Kostja ei ole artiklis väitnud, et hageja I sai nelja korra eest karistada. Artiklis II ei sisaldu väidet, et Entusiast TV lõpetas tegevuse. Hagejad tõlgendavad avaldatut vääralt. Hageja lõpetas ebaseadusliku tegevuse. Hageja ei ole väitnud, et ta jätkas ebaseaduslikku tegevust ning toimunud ebaseaduslikku tegevust kinnitavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ning Tartu Maakohtu otsus. Artiklis III ei sisaldu väidet, et hageja I vaidlustas maakohtu otsuse ning teised kohtuastmed võtsid selle osas seisukoha. Väide, et lahend jäi kõrgmates kohtuastmetes püsima, hõlmab ka neid juhtumeid, kus kaebus jääb läbi vaatamata või seda ei esitatud. Väide sisaldas üksnes tõdemust, et edasikaebevõimalused olid ammendunud ja see vastas tõele. Parandatud väide tugines aga hageja II Facebooki vestluses avaldatule, mille kohaselt ta kinnitas, et hagejad pöörduvad Riigikohtusse. Kostjal ei olnud võimalik kontrollida, kas Riigikohtule esitati kaebus. Kostja tugines hageja II öeldule, eeldades, et see vastab tõele. Kui hageja II valetas, siis teostavad hagejad oma õigusi pahauskselt.
2.2.Hagejad ei saa nõuda kostjalt soovitud viisil ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kuna kostja avaldas ajakirjanikuna andmed AS-le Postimees Grupp, kes avaldab artikleid väljaande Postimees veebilehel, ei saa hagejad nõuda, et kostja avaldaks paranduse ise vastaval veebilehel. Kostja ei saa kohustada AS-i Postimees Grupp parandust avaldama. Kostja ei tööta alates 01.03.2020 AS Postimees Grupp ajakirjanikuna. Andmete ümberlükkamise viisi aluseks olevad asjaolud on tõendamata.
2.3.Kohus ei saa rahuldada hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kostja ei ole hagejatele õigusvastaselt kahju tekitanud ega saaks selles süüdi olla. Kostja tegevus ei ole õigusvastane ka juhul, kui väited oleksid ebaõiged. Hagejad heidavad ette triviaalseid eksimusi olukorras, kus hagejad on ise kostjale andmeid avaldanud. Kostja võis hageja II antud teabele tugineda ja seda saab pidada tavapärase hoole järgimiseks. Kuna hagejad ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja oleks avaldanud ebaõigeid väiteid ka hageja II kohta, ei puuduta vaidlus hageja II õigusi ja tal ei ole õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Arvestades seda, et hageja I on juriidiline isik, ei saanud tal mittevaralist kahju tekkida. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 27.06.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb nõuded avaldatu ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kuna andmete avaldamine ei ole õigusvastane ja kohus rikkumisi ei tuvastanud, ei tule analüüsida kahju hüvitamise eeldusi.
2-20-3995
3.2.Artiklis „Eesti telekanal sai porno näitamise eest trahvi“ avaldatud lauses „Varem suuremate telekomiettevõtete pakettides lisatasuta sisaldunud Entusiast TV paiskas aasta eest vähemalt neljal korral eetrisse pornofilme ja lasi saatejuhtidel neid reaalajas kommenteerida“ sisalduv väide, et pornofilme näidati neljal korral, on tõene ja hagejad on seda ise kinnitanud. Hagejate tõlgendus ei vasta keskmise mõistliku isiku arusaamale avaldatust. Kostja ei ole väitnud, et hageja I sai nelja saate näitamise eest karistada. Kostja väitis, et pornofilme näidati neljal korral. Hageja II, kes oli hageja I seaduslik esindaja, märkis 07.01.2019 e-kirjades, et saade oli erinevate saatejuhtidega eetris neli korda.
3.3.Artiklis „Tehnikaportaal peatas ministri, orgiad ja uraani“ avaldatud lauses „Samuti sai karistada ja lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“ sisalduvad väited on õiged. Avaldatu sisaldab kolme eraldiseisvat väidet: hageja I sai karistada, hageja I lõpetas ebaseadusliku tegevuse ning hageja I paiskas kolmapäeva õhtuti pornot eetrisse. Hagejad ei vaidlusta pornograafilise sisu eetris näitamist, vaid möönavad, et pornograafilise sisu näitamine oli ebaseaduslik ning hageja I lõpetas sellise ebaseadusliku tegevuse. Kuigi ülalviidatud lausele eelnes vahetult lõik veebipornoäri lõpetamise kohta ja lause: „Pärast artikliseeria avaldamist pandi kogu veebiäri kinni“, on hagejad andnud avaldatule subjektiivse ja laiendava tõlgenduse, et mõistlik lugeja ei saa selles kontekstis mõista kõnealust lauset teisiti kui et ka Entusiast TV on enda tegevuse lõpetanud. Kostja ei ole esitanud väidet, et Entusiast TV lõpetas tegevuse või ebaseadusliku tegevuse kostja tegevuse läbi. Keskmine mõistlik lugeja ei saanud seda teksti mõista hagejate tajutud viisil. Kostja avaldas väite ebaseadusliku porno näitamise lõpetamise kohta.
3.4.Artiklis „Eesti telekanal jäi porno näitamises lõplikult süüdi“ avaldatud lausetes „ÖÖLoom selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse Tartu maakohtus. Viimane otsustas
12.novembril kaebuse rahuldamata jätta, sama seisukoht jäi püsima ka teises ja kolmandas kohtuastmes“ sisalduv väide maakohtu seisukoha püsimajäämise kohta ka teises ja kolmandas kohtuastmes on vale. Mõistlik lugeja sai seda mõista vaid viisil, et hageja I kaebas maakohtu otsuse edasi, kuid ei teise ega kolmanda kohtuastme kohtud ei rahuldanud esitatud kaebust. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et hageja oleks otsuse edasi kaevanud. Seega avaldas kostja valeväite. Samas ei ole valeväite avaldamine õigusvastane ega kostjale etteheidetav, sest hageja II, kes oli ühtlasi hageja I seaduslik esindaja, ise avaldas selle teabe kostjale. Kostja kontrollis andmeid piisavalt ja hagejad ise avaldasid kostjale sellise teabe, millest jäi selgelt mulje, et otsus on täiendavalt kahes kohtuastmes vaidlustatud.
3.5.Menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg 4 järgi hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et artiklis I ei sisaldunud valeväidet selle kohta, et Entusiast TV näitas vähemalt neljal korral pornofilme. Hageja II e-kirjast ei saa seda järeldada. Sellest, et saade oli neli korda eetris, ei saa järeldada, et pornot näidati neli korda.
2-20-3995
4.2.Maakohus asus vääralt, oma järeldust põhjendamata seisukohale, et artiklis II ei sisaldunud valeväidet selle kohta, et Entusiast TV on tegevuse lõpetanud. Mõistlik lugeja sai teksti mõista selliselt, et tegevus lõpetati. Samuti asus maakohus vääralt seisukohale, et hagejad ei vaidlustanud porno eetris näitamist, mistõttu ei pidanud maakohus valeväiteks seda, et Entusiast TV näitas pornot kolmapäeva õhtuti, st korduvalt. Hagejad ei ole nõustunud ja asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et seda tehti rohkem kui üks kord. Entusiast TV-d karistati ühe korra eest.
4.3.Maakohus asus vääralt seisukohale, et artiklis III valeväite avaldamine ei ole õigusvastane, sest hageja II ise avaldas selle teabe kostjale. Hageja ei ole avaldanud kostjale teavet maa- ja ringkonnakohtu otsuste vaidlustamise kohta. Hageja väitis 30.01.2020 kirjas, et ei vaidlustanud maakohtu otsust, mistõttu ei saanud kõrgemad kohtuastmed seisukohta võtta. VÕS § 1047 lg 1 järgi on ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldanud hagejate kohta valeväiteid ning kas valeväidete avaldamise tõttu peab kostja avaldatud valeväited ümber lükkama ja hüvitama hagejatele valeväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju kohtu määratud ulatuses.
8.Kuigi ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel üldjuhul aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, ei ole maakohus kõiki asja lahendamiseks tähtasid asjaolusid nõuetekohaselt tuvastanud, mistõttu tuvastab ringkonnakohus artiklis I ja artiklis II avaldatud väiteid puudutavalt järgmised asjaolud: -
-
02.01.2019 saatis kostja Kultuuriministeeriumile e-kirja, milles soovis infot selle kohta, mis kellaaegadel võib Eestis vabalt levitatav telekanal näidata pornot, sest kostja oli sattunud ööl vastu 06.12.2018 Telia kanalivalikus vabalt kättesaadaval telekanalil Entusiast TV peale ebakohasele saatele; kostja vahendas Kultuuriministeeriumiga peetud kirjavahetust 03.01.2019 hagejaga II, tundes huvi hageja II kommentaari vastu; hageja II vastas 07.01.2019 e-kirjas: „Saade oli erinevate saatejuhtidega eetris neli korda. Eesmärgiks oli meelelahutus ning saatejuhilt lisatud asjakohased kommentaarid, mis pidid vaatajale selgitama sisu. Vanusepiirang 18+ kiri oli ekraanil kui ka saatekavas. Saade algas kell 23 kolmapäeva õhtul. Kirjutasite neljapäeval, aga saate otsustasime ära jätta juba kolmapäeval“ (I kd, tl 45–48); 07.01.2019 avaldas väljaanne Postimees oma veebiportaalis kostja koostatud artikli „Uue erakonna juht levitas pornot“, milles sisaldus mh lause „Värskelt loodud uue erakonna Rahva Tahe asutaja ja juht X omab ainuisikuliselt ka telekanalit Entusiast TV, mis paiskas Eestis kehivaid seadusi eirates korduvalt eetrisse sulaselget pornot“ (I kd, tl 7);
2-20-3995 -
-
-
-
-
-
-
-
-
TTJA karistas 17.07.2019 otsusega hagejat I 2000 euro suuruse rahatrahviga selle eest, et hageja I teleprogramm Entusiast TV edastas 05.12.2018 kell 23.00 kuni 06.12.2018 kell 01.00 saadet „Ööseks 18+“, mis sisaldas pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lg 2 tähenduses pornograafiat, rikkudes sellega meediateenuste seaduse § 19 lg-t 2, kuna edastas alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut oluliselt kahjustavaid saateid, eelkõige selliseid, mis sisaldasid pornograafiat; Tartu Maakohus jättis 12.11.2019 põhjendava ja kirjeldava osata otsusega hageja I kaitsja kaebuse selle otsuse peale rahuldamata ja TTJA 17.07.2019 otsuse muutmata ning allkirjastas kirjeldava ja põhjendava osaga otsuse 27.11.2019 (I kd, tl 15–34; tl 97– 98); kostja küsis hagejalt II veebivestluses (kuupäev teadmata): „Ringkonnakohtusse pöördute?“ ning hageja II vastas: „Mitte Ringkonna vaid Riigikohtusse“ (I kd, tl 99); 17.12.2019 avaldas väljaanne Postimees oma veebiportaalis kostja koostatud artikli „Eesti telekanal sai porno näitamise eest trahvi“ (artikkel I), milles sisaldus 23.01.2020 seisuga lause „Varem suuremate telekomiettevõtete pakettides lisatasuta sisaldunud Entusiast TV paiskas aasta eest vähemalt neljal korral eetrisse pornofilme ja lasi saatejuhtidel neid reaalajas kommenteerida“ (I kd, tl 10); 30.12.2019 avaldas väljaanne Postimees oma veebiportaalis kostja koostatud artikli „Tehnikaportaal peatas ministri, orgiad ja uraani“ (artikkel II), mis kajastas aasta loetumaid uudiseid ja milles sisaldus 23.01.2020 seisuga lause „Samuti sai karistada ja lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“ (I kd, tl 11); 22.01.2020 avaldas väljaanne Postimees oma veebiportaalis kostja koostatud artikli „Eesti telekanal jäi porno näitamises lõplikult süüdi“ (artikkel III), milles sisaldusid 23.01.2020 seisuga järgmised laused: „Varem suuremate telekomiettevõtete pakettides lisatasuta sisaldunud Entusiast TV paiskas aasta eest vähemalt neljal korral eetrisse pornofilme /.../“ ja „ÖÖLoom selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse Tartu maakohtus. Viimane otsustas 12. novembril kaebuse rahuldamata jätta, sama seisukoht jäi püsima ka teises ja kolmandas kohtuastmes“ (I kd, tl 13); hageja II saatis 30.01.2020 kostjale e-kirja, milles juhtis tähelepanu nimetatud artiklites sisalduvatele valedele väidetele, mh sellele, et Entusiast TV lõpetas kõnealuse saatesarja juba 26.12.2018 (enne seda, kui kostja esitas Kultuuriministeeriumile 02.01.2019 selle kohta teate), hageja I sai karistada selle eest, et ta paistaks eetrisse ühel, mitte neljal korral pornofilme, ning hageja I ei ole vaidlustanud maakohtu otsust, mistõttu ei võtnud teine ega kolmas kohtuaste väärteo toimepanemise kohta seisukohta, sh ei saanudki ringkonnakohus seda teha, sest VTMS § 135 lg 8 alusel ei saanud otsust ringkonnakohtus vaidlustada; mh palus hageja teha artiklites muudatused; samal päeval vastas kostja, et esimene ja viimane väide on parandatud, ning märkis, et hageja I kirjutas 07.01.2019 e-kirjas, et saade oli neli korda eetris (I kd, tl 35–36 pöördel); 06.02.2020 seisuga oli artikli II lauset parandatud järgmiselt: „Samuti sai pärast Postimehes avaldatud artikleid karistada Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“ (I kd, tl 37); 06.02.2020 seisuga oli artikli III lauset parandatud järgmiselt: „ÖÖLoom selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse Tartu maakohtus. Viimane otsustas 12. novembril kaebuse rahuldamata jätta ja see otsus jäi jõusse ka pärast kassatsiooni esitamist Riikohtule“ (I kd, tl 39; tekst artiklis kirjaveaga); kostja esitas 14.02.2020 AS-ile Postimees Grupp töölepingu ülesütlemise avalduse alates 02.03.2020 (I kd, tl 62) ega tööta enam AS Postimees Grupp ajakirjanikuna.
2-20-3995
9.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus käsitas õigesti kostja avaldatud väiteid faktiväidetena, kuid asus vääralt seisukohale, et ükski hagejate kohta avaldatud väide, sh artiklis III avaldatud valeväide, ei andnud alust kohustada kostjat avaldatud väiteid ümber lükkama.
9.1.Ringkonnakohus selgitab, et isiku kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise või parandamise nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Isik võib VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, kui tema kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, ning seda sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi õigusvastane või mitte. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet lahendades tuleb kohtul avaldatu tõlgendamise teel esmalt välja selgitada, mida avaldaja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 36) ja kas avaldatu vastas tõele. Seejuures peab isik, kes nõuab ebaõigete andmete ümberlükkamist või parandamist, üldjuhul tõendama, et tema kohta avaldatud faktiväited on ebaõiged. Samas juhul, kui füüsilise isiku kohta avaldati tema mainet kahjustavaid (au teotavaid) asjaolusid või juriidilise isiku kohta talle majanduslikult kahjulikke asjaolusid, peab VÕS § 1047 lg 2 järgi avaldaja nõude maksmapaneku takistamiseks tõendama väidete õigsust (vt RKTKo 17.12.2015, 3-2-1-144-15, p 11; RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 13).
9.2.Siinses asjas heidavad hagejad kostjale esmalt ette seda, et kostja avaldas kõigis viidatud artiklites ebaõigeid väiteid selle kohta, et Entusiast TV lasi kolmapäeva õhtuti vähemalt neli korda eetrisse pornograafilist sisu (artiklis I ja artiklis III „vähemalt neljal korral“ ning artiklis II „kolmapäeva õhtuti“). Kuigi hagejate väitel oli saade eetris neli korda, karistati hagejat I pornograafilise sisu näitamise eest üksnes ühel korral, s.o ühe saate eest, mis sisaldas ligi 10 minutit pornograafiat. Hagejate väitel kahjustas kostja sellega hagejate mainet, sh tõid hagejad esile, et kostja ülemäärane ajakirjanduslik kajastus kahjustas hagejat II ja tema pereliikmeid, kes pidid andma selgitusi selle kohta, miks hageja II näitab justkui avalikkusele pidevalt räiget pornograafiat, kuid hagejad ei ole toonud esile, et ebaõigete andmete avaldamine oleks majanduslikult kahjustanud hagejat I kui juriidilist isikut. Hagejate esitatud asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et väide selle kohta, mitu korda lasi Entusiast TV eetrisse pornograafilist sisu, võib küll olla ebaõige, kuid see ei saa olla hageja II mainet kahjustav ega hagejat I majanduslikult kahjustav, mistõttu tuli hagejatel tõendada, et kostja väited ei vasta tõele. Ringkonnakohtu hinnangul võinuks hageja II mainet kahjustada küll see, kui kostja oleks avaldanud ebaõige väite selle kohta, et Entusiast TV lasi eetrisse pornograafilist sisu, kuid hageja II mainet ei saanud kahjustada ekslikud andmed selle kohta, kas seda tehti üks või neli korda. Hageja I kui juriidilise isiku puhul saab aga ebaõigete andmete tõendamiskoormise kontekstis olla tähtsust üksnes sellel, kas ebaõige väide oli juriidilisele isikule majanduslikult kahjustav. Selliseid asjaolusid ei ole aga hagejad esile toonud. Seega tuli hagejatel tõendada, et kostja väide, mille kohaselt lasi Entusiast TV kolmapäeva õhtuti vähemalt neljal korral eetrisse pornograafilist sisu, ei ole õige. Hagejad on küll tõendanud, et hagejat I karistati üksnes ühel ööl (05.12.2018–06.12.2018) saates „Ööseks 18+“ pornograafilise sisu näitamise eest, kuid sellest ei saa järeldada, et Entusiast TV ei näidanud pornograafilist sisu ülejäänud kolmes saatesarja „Ööseks 18+“ saates. Hageja II on nii 07.01.2019 e-kirjas kui ka siinses kohtumenetluses kinnitanud, et saade oli neli korda eetris. Iseenesest on õige hagejate väide, et ainuüksi see, et saade „Ööseks 18+“ oli neli korda eetris, ei pruugi tähenda veel seda, et Entusiast TV näitas neli korda pornograafilist sisu. Samas ei kinnita asjas esitatud tõendid, et saatesarja „Ööseks 18+“ puhul sisaldas üksnes üks saade pornograafilist sisu. Kuigi kostja palus hagejalt II 03.01.2019 e-kirjas kommentaari, kas
2-20-3995 ta ei pea näidatavat pornoks, olles eelnevalt pidanud silmas 06.12.2018 saadet, vastas hageja II 07.01.2019 e-kirjaga, et 18+ vanusepiiranguga saade oli eetris neli korda ja lõpetati vahetult enne kostja pöördumist hageja poole, samuti möönis hageja järgmistes samal päeval edastatud e-kirjades, et ega see kõik, mis eetris toimus, ei näinud hea välja ning paremini valitud sisuga võiks saade ekraanile isegi naasta (I kd, tl 45–48). Seega on hageja ise möönnud, et kõik saated olid sellise sisuga, et saatesari tuli lõpetada. Lisaks ei ole hageja enne TTJA otsuse tegemist tõstatanud küsimust sellest, et samalaadset sisu ei oleks teistes saadetes peale 05.–06.12.2018 saate eetrisse lastud. Hageja II 07.01.2019 e-kirjas sisalduva kinnituse alusel avaldas väljaanne Postimees juba 07.01.2019 esimest korda info selle kohta, et Entusiast TV näitas korduvalt pornograafilist sisu (I kd, tl 7). Pärast seda toiminud hageja II ja kostja e-kirjavahetus kinnitab seda, et vaieldi küll selle üle, mis on pornograafiline sisu ja kas ka teised telekanalid seda näitavad, kuid hageja ei ole kordagi väitnud, et kostja oleks toona avaldanud valeväite selle kohta, et sellist sisu näidati korduvalt (I kd, tl 41–48, 49, 112–113). Selle väite tõi hageja esimest korda esile alles 30.01.2020 e-kirjas kostjale (I kd, tl 35–36 pöördel), s.o alles pärast TTJA otsuse ja maakohtu otsuse tegemist ning 2019. a lõpus ja 2020. a alguses artiklite avaldamist, milles sisuliselt korrati 07.01.2019 artikli väidet. Seega kinnitavad ülal viidatud tõendid koosmõjus, sõltumata tõendamiskoormise jaotusest hagejate ja kostja vahel, et hageja II pidas kõigis neljas saates näidatut samalaadseks ning kuna nii TTJA kui ka Tartu Maakohtu otsusega on selline sisu loetud pornograafiliseks, ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et Entusiast TV ei oleks ülejäänud kolmes saatesarja „Ööseks 18+“ saates näidanud pornograafiat. Ülaltoodut arvestades järeldas maakohus õigesti, et väide selle kohta, et Entusiast TV näitas korduvalt, s.o vähemalt neljal korral pornograafilist sisu, vastas tõele.
9.3.Järgmisena heidavad hagejad kostjale ette seda, et kostja jättis artiklis II mõistlikule lugejale lausega „Samuti sai karistada ja lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“ eksliku mulje, et Entusiast TV lõpetas pärast artiklite avaldamist tegevuse. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Maakohus järeldas artiklis avaldatud väidet asjakohaselt tõlgendades õigesti, et mõistlik lugeja ei saanud avaldatud lausest koosmõjus sellele eelneva lõiguga järeldada, et Entusiast TV lõpetas üldse tegutsemise. Samuti ei saa artiklis II avaldatud lausest ja selle parandatud tekstist järeldada, et mõistlik lugeja mõistis avaldatut selliselt, et Entusiast TV lõpetas pornograafilise sisu näitamise tänu avaldatud artiklitele. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita artikli algses tekstis miski sellele, et Entusiast TV oleks lõpetanud ebaseadusliku tegevuse kostja käitumise tõttu. Artiklis sisaldub ainult üks hagejaid puudutav lause „Samuti sai karistada ja lõpetas ebaseadusliku tegevuse Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“. Hilisem parandatud tekst „Samuti sai pärast Postimehes avaldatud artikleid karistada Eesti telekanal Entusiast TV, kes kolmapäeva õhtuti puhast pornot eetrisse paiskas“ viitab küll väljaandes Postimees avaldatud artiklitele, kuid ka sellest ei saa järeldada väidet selle kohta, et Entusiast TV lõpetas ebaseadusliku tegevuse kostja koostatud artiklite tõttu. Lausest nähtub üheselt, et pärast artiklite avaldamist on hageja I saanud karistada. Seega ei seondu see sellega, kas ja millal lõpetas Entusiast TV vaidlusaluste saadete edastamise. Seega ei sisalda need vaidlusalused laused hagejate väidetud valeväiteid ning maakohus järeldas õigesti, et avaldatud väited olid õiged.
9.4.Viimaks heidavad hagejad kostjale ette seda, et kostja avaldas artiklis III avaldatud lausetega „ÖÖLoom selle otsusega aga ei leppinud ja vaidlustas karistuse Tartu maakohtus. Viimane otsustas 12. novembril kaebuse rahuldamata jätta, sama seisukoht jäi püsima ka teises
2-20-3995 ja kolmandas kohtuastmes“ valeväite selle kohta, nagu oleks hageja vaidlustanud Tartu Maakohtu 12.11.2019 otsuse ja otsus jäi kõrgemates kohtuastmetes muutmata. Ka selles osas asus maakohus avaldatut asjakohaselt tõlgendades õigesti seisukohale, et mõistlik lugeja sai kostja algses tekstis avaldatut mõista selliselt, et hageja I kaebas maakohtu otsuse edasi, kuid teise ega kolmanda kohtuastme kohtud ei rahuldanud kaebust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, neid kordamata. Kuigi hageja I teatas 30.01.2020 e-kirjas kostjale, et ta ei vaidlustanud maakohtu otsust ning seda sai VTMS § 135 lg 8 järgi vaidlustada üksnes kassatsiooni korras, mis oli märgitud ka maakohtu otsuses (I kd, tl 35–36), kostja parandas hageja 30.01.2020 e-kirja järel mõnevõrra viimase lause sõnastust ja märkis „/.../ see otsus jäi jõusse ka pärast kassatsiooni esitamist Riikohtule“, sisaldab ka parandatud tekst valeväiteid. Mõistlik lugeja saab ka parandatud lauset mõista selgelt selliselt, et hageja I vaidlustas maakohtu otsuse Riigikohus, kuid see ei muutnud kohtuvaidluse lahendamise tulemust. Seega sisaldab artikkel III jätkuvalt väidet selle kohta, et hageja I esitas Tartu Maakohtu 12.11.2019 otsuse peale Riigikohtule kassatsioonkaebuse ning kaebuse esitamine ei toonud endaga kaasa Tartu Maakohtu 12.11.2019 otsuse muutmist. Hageja väitel ei esitanud ta maakohtu otsuse peale kaebust, mida kinnitab mh hageja 03.01.2020 e-kiri kostjale. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist. Kostja on väitnud üksnes seda, et ta tugines hageja II veebivestluses antud kinnitusele, et hagejad pöörduvad Riigikohtusse. Veebivestlusest (I kd, tl 99) saab aga järeldada üksnes seda, et hageja I kavatses pöörduda Riigikohtusse. Seda, et hageja I oleks seda teinud, nimetatud tõend ei kinnita. Ülaltoodut arvestades ei vasta väited maakohtu otsuse ühel või teisel viisil vaidlustamise kohta tõele, st tegemist on ebaõigete väidetega.
10.Kui isiku kohta on avaldatud valeväide, on tal VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda avaldajalt valeväite ümberlükkamist või parandamist üksnes juhul, kui väide käib tema kohta (vt ka RKTKo 01.12.2021, 2-15-18661, p 11; RKTKo 11.02.2004, 3-2-1-11-04, p 11). Siinsel juhul nõuavad ebaõigete andmete ümberlükkamist nii hageja I kui ka hageja II. Selleks, et neil mõlemal oleks õigus seda nõuda, peavad avaldatud valeväited käima nende mõlema kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab artiklis III avaldatud lausetest koosmõjus artikli ülejäänud lausetega järeldada, et Tartu Maakohtu 12.11.2019 otsuse peale kaebuse esitamist puudutav käis nii hageja I kui ka hageja II kohta. Kuigi Tartu Maakohtu 12.11.2019 määrus käis hageja I kohta ning seda sai juriidiliselt vaidlustada üksnes hageja I, oli hageja II hageja I seaduslik esindaja. Hoolimata sellest, et vaidlusalustes lausetes oli nimetatud üksnes hagejat I, oli artikli esimeses sissejuhatavas lauses esile toodud, et telekanali Entusiast TV omanik on hageja II, samuti oli artikli põhiteksti teises lauses märgitud, et telekanalit toodab hageja I, mille omanik on hageja II. Lisaks oli artiklis nimetatud muudel juhtudel kaebuse esitajana just hagejat II. Seega käis Tartu Maakohtu 12.11.2019 otsuse vaidlustamisega seonduv mõistliku lugeja vaatest selle kohta, et hageja II, olles hageja I juhatuse liige, esitas maakohtu otsuse peale kaebuse, ning selline väide käis selgelt mõlema hageja kohta. Eeltoodu kohaselt on mõlemal hagejal õigus nõuda, et kostja lükkaks ümber nende kohta avaldatud valeväited, mis puudutasid maakohtu otsuse peale kaebuse edutut esitamist.
11.Selleks, et kohus saaks kohustada valeväidete avaldajat väiteid ümber lükkama, peab isik olema taotlenud kohtult nende ümberlükkamist kohasel viisil.
2-20-3995
11.1.Kui isiku kohta on avaldatud valeväiteid, saab kehtiva kohtupraktika kohaselt kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (vt viimati RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709, p 15), seejuures võib hageja esitada hagiavalduses nii alternatiivse teksti ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta kui ka taotleda ümberlükkamist alternatiivsetel viisidel (vt RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 14). Isik saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist andmete avaldajalt, sh meediaväljaandelt, kes andmeid avaldas, aga ka isikult, kes avaldas andmeid meediaväljaandele, kuid viimasel juhul saab isikult nõuda andmete ümberlükkamist ainult meediaväljaande ees, st hageja võib VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda, et kostja esitaks meediaväljaandele avalduse, milles teatab, et tema avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Juhul, kui isikut, kelle vastu on nõue esitatud, ei saa pidada avaldajaks, kellelt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või avalduse tegemist ümberlükkamiseks, kuid kes põhjustas ebaõigete andmete avaldamisega samade andmete avaldamise teise isiku poolt ning kui tema tegevus oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi, on hagejal VÕS § 1055 lg 1 alusel õigus nõuda, et see isik teeks enda kulul vajalikke toiminguid ebaõigete andmete ümberlükkamiseks samades meediaväljaannetes, nt esitaks avalduse meediaväljaannetele, kus ta teatab, et hageja kohta esitatud andmed on valed ning ta taotleb andmete ümberlükkamist enda kulul (vt RKTKo 19.03.2019, 2-17-1714, p 11–12).
11.2.Siinsel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostjat ei saaks ülaltoodu kohaselt pidada avaldajaks VÕS § 1047 tähenduses. Pooled ei vaidle selle üle, et ajalehe Postimees veebiväljaandes avaldatud artikli autoriks oli märgitud kostja. Kuigi kostja ei tööta enam AS Postimees Grupp ajakirjanikuna, ei tähenda see seda, et AS Postimees Grupp kõrval ei saaks ka kostjat pidada artikli III avaldajaks, kes peab ebaõiged andmed VÕS § 1047 lg 4 alusel oma kulul ümber lükkama.
11.3.Kuigi hagejad ei ole esitanud hagiavalduses ega haginõuet täpsustades kohtule selgelt sellist nõuet, on hagejad toonud 07.12.2020 menetlusdokumendis esile, et kostja saab avaldada valeandmeid ümberlükkava tasulise artikli ajalehe Postimees veebiväljaandes, ning esitanud selle kinnituseks AS Postimees Grupp hinnakirja online-sisureklaami (bännerite) hindade kohta (I kd, tl 109), samuti väljavõtte väljaande Postimees sisuturundust kajastavast veebilehest (I kd, tl 110). Tasulise paranduse avaldamise juurde jäid hagejad ka ringkonnakohtu istungil. Seega on hagejad sisuliselt taotlenud, et kostja lükkaks avaldatud valeandmed väljaande Postimees veebilehel ümber, avaldades selle kohta oma kulul väljaande Postimees veebilehel tasulise sisureklaami või sisuturunduse artikli.
11.4.Ringkonnakohtu hinnangul saavad hagejad nõuda sellisel viisil ebaõigete andmete ümberlükkamist. Sellisel viisil valeandmete ümberlükkamist ei saa aga siduda hagejate taotletud täiendavate tingimustega (parandus on väljaande Postimees veebiportaali esilehel vähemalt kaks päeva ning see on püsivalt nähtav ja kättesaadav viie hagis nimetatud artikli juures), sest hagejad ei ole tõendanud, et nende kohta avaldatud artikkel III oli vähemalt kaks päeva avaldatud veebiportaali esilehel ning hagejatel ei ole õigustatud huvi avaldada artiklis III avaldatud valeväite parandust ülejäänud artiklite juures. Lisaks ei ole hagejad tõendanud ka seda, et sisureklaami või sisuturunduse artikli saab osta portaali esilehele või konkreetse avaldatud artikli juurde. Kuna kostja avaldas ülaltoodu kohaselt (vt ülal p 9) ainult artiklis III ebaõigeid väiteid, tuleb kostjal avaldada üksnes neid väiteid ümberlükkav tekst. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate II alternatiivina esitatud parandus täpsem ning sellest on asjassepuutuv järgmine tekst: „Ajakirjanik Y kajastas 22.01.2020 (taotluses ekslikult märgitud 23.01.2020) avaldatud artiklis
2-20-3995 „Eesti telekanal jäi porno näitamises lõplikult süüdi“ (https://tehnika.postimees.ee/6878571/eesti-telekanal-jai-porno-naitamises-loplikult-suudi) OÜ ÖÖLoom Produktsioon telekanali Entusiast TV suhtes läbi viidud väärteomenetlust. Nimetatud artiklis on esitatud eksitav informatsioon, justkui oleks Entusiast TV mõistetud selle eest süüdi kõigis kolmes kohtuastmes. Tegelikkuses ei ole maakohtu otsust edasi kaevatud“.
12.Lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamisele taotlevad hagejad kostjalt ka valeväidete avaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist.
12.1.Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab VÕS § 1043 järgi kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p-de 4 ja 6 järgi mh õigusvastane, kui see tekitati kannatanud isikliku õiguse rikkumisega või majandustegevusse sekkumisega ja seda saab pidada VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi õigusvastaseks.
12.2.Siinsel juhul ei ole kostja artiklis I ja artiklis II avaldanud hagejate kohta valeväiteid. Kuigi kostja avaldas artiklis III ekslikult väite, nagu oleks hageja I kohta tehtud maakohtu otsus kõrgema(te)s kohtuastme(te)s vaidlustatud, kuid jäänud kõrgema(te)s kohtuastme(te)s muutmata, ei ole kostja teinud seda õigusvastaselt, mistõttu ei ole hagejatel õigust nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. See, kas kostja tegevus oli õigusvastane, sõltub esmalt sellest, kas kostja avaldas hagejate kohta pelgalt selliselt andmeid, mis ei olnud hagejale I majanduslikult kahjulikud ega teotanud hageja II au, kuid mis olid valed, või tõi andmete avaldamine endaga kaasa ka eelnimetatud kahjulikud tagajärjed. Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandustegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on VÕS § 1047 lg 1 järgi õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Samas, teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hoolimata eeltoodust ei loeta andmete või asjaolu avaldamist VÕS § 1047 lg 3 järgi õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Siinsel juhul ei ole hagejad esile toonud, et artiklis III avaldatud andmed maakohtu otsuse edasikaebamise kohta oleks avaldanud kostjale I majanduslikult kahjulikku mõju või üldse mingit majanduslikku mõju. Samuti ei ole hagejad toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et see väide teotas hageja II au ja kahjustas hageja mainet. Hagejad tõid üksnes esile, et kostja ülemäärane ajakirjanduslik kajastus kahjustas hagejat II ja tema pereliikmeid, kes pidid andma selgitusi selle kohta, miks hageja II näitab justkui avalikkusele pidevalt räiget pornograafiat, kuid hagejad ei ole väitnud, et maakohtu otsuse edasi kaebamata jätmine oleks kahjustanud hageja mainet. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üldjuhul ekslik info kohtulahendi edasikaebamise kohta tekitada juriidilisele isikule majanduslikke negatiivseid tagajärgi ega teotada füüsilise isiku au. Seega ei saa lugeda kostja tegevust VÕS § 1047 lg 2 alusel õigusvastaseks. Samuti ei saa pidada artiklis III maakohtu otsuse edasikaebamist puudutavaid ekslikke väiteid VÕS § 1047 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 1047 lg-ga 3 õigusvastaseks, sest kostja tõendas, et ta avaldas artiklis III maakohtu otsuse vaidlustamist puudutavad väited, tuginedes hageja II kinnitusele, et ta kavatseb maakohtu otsuse vaidlustada (I kd, tl 99). Arvestades hageja II
2-20-3995 avaldatut ei teadnud ega pidanudki kostja teadma, et hageja II ei esitanud hageja I nimel maakohtu otsuse peale kaebust. Ka juhul, kui kostja oleks pidanud teadma, et maakohtu otsust ei ole vaidlustatud, oli avalikkusel varem kajastatud väärteoasjas kohtute lõpliku seisukoha teada saamise vastu äratuntav huvi ning arvestades hageja II kinnitust selle kohta, et ta kavatseb maakohtu otsuse vaidlustada, aga ka edasikaebamist puudutava teabe vähest tähtsust kõigi avaldatud andmete kontekstis, saab pidada piisavaks seda, et kostja kontrollist otse hagejalt II, kas ta kavatseb maakohtohu otsuse edasi kaevata, ning hageja II kinnitus oli andmete tähtsust kogu artikli III konteksti arvestades piisav. Seega on kostja avaldanud küll ebaõige väite hageja I ja hageja II kohta, kuid hagejatel ei ole VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 4 ja 6 alusel õigust nõuda, et kostja hüvitaks hagejatele mittevaralise kahju, sest kostja tegevust ei saa pidada õigusvastaseks VÕS § 1047 lg-te 1–3 tähenduses.
12.3.Kuna kostja tegevust ei saa pidada õigusvastaseks, ei võta ringkonnakohus seisukohta mittevaralise kahju hüvitamist puudutavate poolte ülejäänud väidete kohta.
13.Ülaltoodut arvestades tuleb hagejate apellatsioonkaebus rahuldada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude artiklis III avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamiseks, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi selles osas. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust muuta, kuid osaliselt tuleb muuta ja oluliselt täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
14.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagejate ühe ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude kolmest ning jätab rahuldamata hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude kõigi kolme artikli puhul, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 1/6 ulatuses kostja kanda ja 5/6 ulatuses TsMS § 165 lg 1 alusel võrdselt hagejate kanda, s.o 16,66% ulatuses kostja kanda, 41,67% ulatuses hageja I kanda ja 41,67% ulatuses hageja II kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.