2.1.Kutsehaigusega tekitatud saamata jäänud tulu hüvitise perioodi 1. juuli 2018 kuni 31. august 2022 eest 4150 eurot 85 senti.
2.2.Alates 1. septembrist 2022 igakuiselt makstav perioodiline brutohüvitis on 200 eurot 56 senti (edaspidi "Igakuine hüvitis"). Kui hageja teenitav brutokuutöötasu hüvitise arvestamise kuu eest ületab 635 eurot 94 senti (s.o hageja säilinud töövõimele – käesoleval ajal 60% - vastavat osa hageja keskmisest töötasust), tuleb hagejal sellest kostjat teavitada ning kostjal on õigus hageja töötasu 635 eurot 94 senti ületav summa vastava kuu eest makstavast kahjuhüvitisest maha arvestada. Igakuise hüvitise edasise arvutamise põhimõtted ja summad on toodud kompromissi punktis 3 ja 4.
2.3.Menetluskulude hüvitise 16 750 eurot.
3.Igakuise hüvitise (p 2.2.) edasine arvutamine ja muutumine toimub järgmiselt:
3.1.Igakuise hüvitise arvutamine toimub põhimõttel, et igakuise hüvise arvutamiseks korrutatakse hageja indekseeritud kuutasu hageja kutsehaigusest tuleneva püsiva töövõime kaotuse määraga (hetkel 40%), millest arvatakse maha hageja juurdeteenitud töötasu (bruto) osas, milles see ületab hageja säilinud töövõime protsendile (hetkel 60%) vastavat osa hageja indekseeritud kuutasust ja kutsehaigusest tingitud töövõimekaotusele vastava osa (hetkel 80%) S.T. igakuisest töövõimetoetusest;
3.2.Alates 1. aprillist 2024 Igakuise hüvitise indekseerimisel tuleb võtta aluseks kalendrikuu tasu 1190 eurot 26 senti (bruto), mida tuleb kostjal indekseerida igaaastaselt Statistikaameti poolt avaldatava Eesti Vabariigi rõivatootmise tegevusala keskmise brutokuupalga muutusega võrreldes eelmise perioodiga. Selguse huvides kinnitavad pooled, et 2023. aastal on indeksi väärtuseks 1,123 (s.o rõivatootmise tegevusalal keskmise brutokuupalga muutus võrreldes eelmise perioodiga 12,3%). 2024. aastal indekseeritakse 2023. aastal indekseeritud töötasu, 2025. aastal indekseeritakse 2024. aastal indekseeritud töötasu ja nii samas rütmis edasi kuni Igakuise hüvitise maksmise kohustuse lõppemiseni. Iga-aastaselt indekseeritud kalendrikuu tasu nimetatakse edaspidi kompromissis „Indekseeritud kuutasu“.
3.3.Indekseeritud kuutasust (bruto) arvestada lähtuvalt S.T. kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse määrast hüvitise baasmäär (hetkel 40%), millest peab omakorda lahutama kutsehaigusest tingitud töövõimekaotusele vastava osa (hetkel 80%) S.T. igakuisest töövõimetoetusest (kuni töövõimetoetuse maksmise lõpetamiseni).
3.4.Kui hageja teenitav brutokuutöötasu hüvitise arvestamise kuu eest ületab hageja säilinud töövõimele (käesoleval ajal 60%) vastavat osa arvestuse aluseks olevast Indekseeritud kuutasust, tuleb hagejal sellest kostjat teavitada ning kostjal on õigus hageja töötasu säilinud töövõimele vastavat osa ületav summa vastava kuu eest makstavast kahjuhüvitisest maha arvestada.
4.Punktis 3 kokku lepitud Igakuise hüvitise arvutamise põhimõtteid järgides on S.T. Igakuiste hüvitiste summa 1. septembri 2022 kuni 31. oktoobri 2023. a eest kokku 2466 eurot 57 senti (vt summa arvutuskäiku alltoodud tabelis). Samadel põhimõtetel toimub Igakuise hüvitise arvutamine ja maksmine ka edaspidi.
5.MASI Jeans OÜ rahaline kohustus S.T. ees 31. oktoobri 2023. a seisuga on kokku 23 367 eurot 42 senti, millest on saamata jäänud tulu hüvitis 31. oktoobri 2023. a seisuga 6617 eurot 42 senti ja menetluskulude hüvitis 16 750 eurot. Eelmises lauses nimetatud summad, millest saamata jäänud tulu hüvitise osas on kinni peetud tulumaks, tuleb kostjal tasuda Unilaw Õigusbüroo OÜ pangakontole nr EE507700771005250650 (AS LHV Pank) hiljemalt 31. jaanuariks 2024. Alates
1.novembrist 2023 tasub MASI Jeans OÜ S.T.le Igakuist hüvitist kooskõlas käesoleva kompromissi tingimustega. Igakuine hüvitis tuleb tasuda igakuiselt S.T. pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt kalendrikuu esimeseks päevaks eelneva kuu eest. Igakuise hüvitise arvestamiseks esitab S.T. viis päeva igakuise makse tasumisele eelnevalt dokumendid juurde teenitud töötasu ja töövõimetoetuse kohta.
6.Kui kohustatud pool viivitab rahalise kohustuse täitmisega, siis on teisel poolel õigus nõuda sissenõutavaks muutunud summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivise tasumise kohustus puudub olukorras, kus S.T. jätab tähtaegselt esitamata andmed igakuise hüvitise arvestamiseks.
7.Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
8.Hageja kinnitab, et kompromissi täitmisega on hageja muud tsiviilasjas nr 2-21-9127 esitatud nõuded kostja vastu lõplikult lahendatud ja lõppenud. Hagejal ei ole ja ta ei esita neid nõudeid ise ega mistahes viisil kolmandate isikute kaudu kostja vastu, välja arvatud nõuded, mis tulenevad käesolevast kompromissist. Hageja kinnitab, et kompromissi jõustumisest tagasiulatuva aja eest tal otsese varalise kahju nõuded kostja vastu puuduvad.
10.Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. II. Tühistada Tartu Maakohtu 23. detsembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-9127. III. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-9127 menetlus.
IV. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S.T. (hageja) esitas 7. juunil 2021 Tartu Maakohtule hagi OÜ MASI Jeans (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu perioodi 1. juuli 2018 kuni 30. aprill 2021 eest 12 236 eurot 10 senti ning alates 1. maist 2021 igakuine hüvitis. Hageja soovis, et igakuise hüvise arvutamiseks korrutatakse hageja indekseeritud kuutöötasu (7. juuni 2021. a seisuga 1029 eurot 2 senti) hageja kutsehaigusest tuleneva püsiva töövõime kaotuse määraga (7. juuni 2021. a seisuga 40 %), millest arvatakse maha hageja juurdeteenitud töötasu (bruto) osas, milles see ületab hageja säilinud töövõime protsendile (7. juuni 2021. a seisuga 60%) vastavat osa hageja indekseeritud kuutöötasust (7. juuni 2021. a seisuga 1029 eurot 2 senti). Hageja palus kohustada kostjat alates 2022. aastast igakuist hüvitist indekseerima iga-aastaselt eelneva aasta tegevusala "Rõivatööstus" keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise perioodiga, mis avaldatakse Statistikaameti andmebaasis veebilehel www.stat.ee. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise 1355 eurot 17 senti ning viivise rahalistelt kohustustelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 8. juunist 2021 kuni täitmiseni.
Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
3.Tartu Maakohus rahuldas 23. detsembri 2022. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu hüvitise perioodi 1. juuli 2018 kuni 31. august 2022 eest 8301 eurot 70 senti, alates 1. septembrist 2022 perioodilise (igakuise) kahju hüvitise 200 eurot 56 senti ja viivise. Maakohus märkis, et kui hageja teenitav brutokuutöötasu hüvitise arvestamise kuu eest ületab 635 eurot 94 senti (s.o hageja säilinud töövõimele – käesoleval ajal 60% – vastavat osa hageja keskmisest töötasust), tuleb hagejal sellest kostjat teavitada ning kostjal on õigus hageja töötasu 635 eurot 94 senti ületav summa vastava kuu eest makstavast kahjuhüvitisest maha arvestada. Maakohus määras kindlaks igakuise hüvitise perioodilise muutmise tingimused, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 23 883 eurot.
4.Kostja esitas 23. jaanuaril 2023 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus hagi rahuldas, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt menetluskulud hageja kasuks välja, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Hageja esitas 2. märtsil 2023 maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja:
1.kutsehaigusega tekitatud saamata jäänud tulu hüvitis perioodi 1. juuli 2018 kuni 31. august 2022 eest 18 683 eurot 16 senti;
2.alates 1. septembrist 2022 perioodiline (igakuine) kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitis 200 eurot 56 senti. Kui hageja teenitav brutokuutöötasu hüvitise arvestamise kuu eest ületab 635 eurot 94 senti (s.o hageja säilinud töövõimele – käesoleval ajal 60% - vastavat osa hageja keskmisest töötasust), tuleb hagejal sellest kostjat teavitada ning kostjal on õigus hageja töötasu 635 eurot 94 senti ületav summa vastava kuu eest makstavast kahjuhüvitisest maha arvestada;
3.hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavas muutunud viivis 1355 eurot 70 senti ja punktis 1 nimetatud summalt otsuse tegemise aja seisuga arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis;
4.viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras punktis 1 märgitud summa jäägilt alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude tasumiseni;
5.viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemise järel sissenõutavaks muutuvatelt punktis 2 märgitud summadelt alates iga nõude sissenõutavaks muutumisest kuni nõude tasumiseni. Hageja soovis, et alates 1. aprillist 2023 perioodilise hüvitise väljamõistmisel võetakse aluseks kalendrikuu tasu 1059 eurot 89 senti (bruto), mida indekseerida iga-aastaselt Statistikaameti poolt avaldatava Eesti Vabariigi rõivatootmise tegevusala keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise perioodiga. Kui hageja teenitav brutokuutöötasu hüvitise arvestamise kuu eest ületab hageja säilinud töövõimele (praegusel ajal 60%) vastavat osa arvestuse aluseks olevast hageja eelmise lause kohaselt indekseeritud keskmisest töötasust, tuleb hagejal sellest kostjat teavitada ning kostjal on õigus hageja töötasu säilinud töövõimele vastavat osa ületav summa vastava kuu eest makstavast kahjuhüvitisest maha arvestada.
Kostja palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata.
8.Menetlusosalised esitasid 13. detsembril 2023 ringkonnakohtule allkirjastatud kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitada, menetlus asjas lõpetada ja maakohtu otsuse tühistada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
10.Menetlusosalised võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 järgi käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui selleks on mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses ammendavalt sätestatud. Ringkonnakohtu hinnangul neid käesolevas asjas ei ole. Ringkonnakohtul pole seega alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.
11.Ringkonnakohus tühistab seoses kompromissi kinnitamisega TsMS § 645 lg 1 alusel maakohtu otsuse käesolevas asjas ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaal- ja menetlusõiguslikud tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
12.Pooled kannavad TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Ringkonnakohus jätab poolte kokkuleppe alusel kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.