Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-23-7527

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Narva linn (linnakantselei kaudu, avaldaja, pärija) esitas 23.05.2023 Viru Maakohtule avalduse A I pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldust menetles kohtunik Maido Roots. Seoses kohtuniku pikemaajalise äraolekuga jagas Viru Maakohtu esimees 14. augusti 2023. a käskkirjaga tsiviilasja nr 2-23-7527 kohtunik Andres Hallmägi menetlusse. 29.05.2023. a määrusega võttis Viru Maakohus A I pärandvara pankroti väljakuulutamiseks menetlusse. Kohus nimetas A I pärandvara pankrotimenetluses ajutiseks halduriks Martin Krupi ja kohustas ajutisel halduril esitada kohtule kirjalik aruanne pankrotiseaduse § 22 lg 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta 30. juuniks 2023. Haldur esitas 30.06.2023 kohtule aruande, milles palus lõpetada võlgniku pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Menetluse jätkamiseks palus ajutine haldur määrata kohtul deposiiti tasutavaks summaks 1500 eurot, mis katab nii ajutise halduri tasu ja kulutused kui ka pankrotimenetluse esialgsed tehtavad kulutused. Kui deposiit tasutakse, siis kuulutada välja pärandvara pankrot. Kohus määras 14.09.2023. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse jätkamiseks tasutavaks deposiidiks 1500 eurot tasumistähtajaga 28.09.2023. Kohtu määratud tähtajaks keegi deposiiti ei maksnud. Ajutise halduri aruanne

2-23-7527 randvara inventuuriga. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur A K . Pärandvara nimekirjast nähtub, et pärandaja kohustused ületavad pärandvara väärtuse. Pärija ei olnud nõus oma vara arvelt pärandaja vastu suunatud nõudeid rahuldama, seetõttu esitas pärija Narva linn kohtule avalduse pärandaja pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohtutäitur A K läbi viidud pärandvara inventuuri põhjal 14.12.2022. a pärandvara nimekirja järgi koormavad pärandvara pärandaja kohustused OÜ A F (registrikood XXX) ees, samuti pärija, Narva linna makstud tasud pärimistunnistuse väljastamise ning pärandvara inventuuri läbiviimise eest. Maksu- ja Tolliameti 16.06.2023. a vastuse kohaselt on viimasel viiel aastal enne pärandaja surma deklareerinud pärandajale väljamaksete tegemist järgmised ettevõtted ja asutused: 2014. a – Sotsiaalkindlustusamet kokku 59,59 eurot; 2015. a – Sotsiaalkindlustusamet kokku 748,92 eurot; OÜ F C (XXX) kokku 67,80 eurot; 2016. a – Sotsiaalkindlustusamet kokku 511,46 eurot; OÜ C G (XXX ) kokku rot; M G OÜ (XXX) kokku 117 eurot; N -B AS (XXX);

111,80 eu-

2017. a – Sotsiaalkindlustusamet kokku 763,92 eurot; 2018. a – andmed väljamaksete kohta puuduvad. Aastatel 01.05.2018-01.06.2023ei ole pärandajale väljamaksete tegemist deklareeritud. Pärandaja suhtes ei ole läbi viidud maksumenetlusi ja pärandajal ei ole esitamata maksudeklaratsioone. Seisuga 23.03.2023 ei ole pärandajal maksuvõlga. Ajutise halduri poolt tehtud päringute vastustest nähtub, et pärandaja S AS-is oleval arvelduskontol viimasel viiel aastal igasugused tehingud puudusid. Pärandaja AS-i S P pangakontolt nähtuvad Eesti Töötukassa toestuste laekumised peale pärandaja surma. Viimane laekumine on toimunud 09.01.2019.a kui kontole laekus Eesti Töötukassa poolt TVT puuduolev osa. Pärandvara koosseis Kohtutäitur A K läbi viidud pärandvara inventuuri alusel 14.12.2022. a koostatud pärandvara nimekirja kohaselt kuuluvad pärandvarasse järgmised varad ja õigused, kokku 413,71 eurot: -

kogumispension – pärandaja on liitunud S Progressiivse Pensionifondiga. Osakute arv 336.087, osakute puhasväärtus 14.12.2022 oli 408,16 eurot.

-

AS S P teatas, et pärandajal on arvelduskonto nr XXX. Konto jääk 14.12.2022 oli 5,55 eurot.

Ajutine pankrotihaldur saatis päringud krediidiasutustesse ja tuvastas, et pärandajal oli S AS-s arvelduskonto nr XXX, jääk 1,92 eurot. Kontol oli broneering pangakaardi kuutasudest 1,92 eurot. Tehinguid viimasel viiel aastal ei olnud. Kohustusi panga ees ei olnud. AS-is S P arvelduskonto nr XXX, jääk 05.06.2023 oli 299,98 eurot (konto jääk 25.12.2018 oli 5,55 eurot). Konto on arestitud seoses täitemenetlusega nr XX T T , summas 126,89 eurot. Ajutisele haldurile saadeti kontoväljavõte perioodi 18.06.2018 – 05.06.2023 kohta. Pärandaja surmakuupäev on 25.12.2018. Kontoväljavõttes kajastuvad üksikud kanded Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusameti makstud toetuste ning pärandaja eluajal sularaha välja võtmiste kohta. Kohustusi panga ees ei olnud. 3(8)

2-23-7527 V AS-is (likvideerimisel), T pank AS-is, AS-is L B , B AS-is, L P AS-is, I AS-is, AS C b Eesti filiaalis ja AS-is C P pärandvara hulka kuuluvaid arvelduskontosid ei olnud. SIA C L Eesti filiaaliga, C F AS-iga, L L AS-iga, L F AS-iga, S L AS-iga, C L AS-iga ja AS-iga S L ei olnud pärandaja lepinguid sõlminud. N CSD Eesti filiaali 01.06.2023. a vastuse kohaselt ei ole pärandaja nimel väärtpaberikontot avatud, mistõttu pärandaja nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. AS P 01.06.2023. a vastuse kohaselt on pärandaja nimel avatud pensionikonto nr XXX , konto saldo 01.06.2023. a seisuga oli 336.087 S Progressiivne Pensionifond osakut väärtusega 413,46 eurot. Pärandaja ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Pensioniosakute realiseerimisel, peetakse kinni tulumaks, mistõttu laekub pankrotivarasse mitte rohkem kui 330,77 eurot. Transpordiameti 31.05.2023. a vastuse kohaselt pärandaja nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei olnud ja viimasel viiel aastal ei ole olnud. Elektroonilise äriregistri andmetel puuduvad pärandajal kehtivad ja kehtetud seosed registrisse kantud äriühingutega, mittetulundusühingutega ja sihtasutustega. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel pärandajale ei kuulu ega ole varasemalt kuulunud kinnisvara. Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandaja varaks raha 299,98 eurot pärandaja pangakontol, 336.087 S Progressiivne Pensionifond osakut väärtusega 413,46 eurot. Pensioniosakute realiseerimisel, peetakse kinni tulumaks, mistõttu laekub pankrotivarasse mitte rohkem kui 330,77 eurot, kuna osakute väärtus muutub iga päev. Kokku vara on võimaliku pärandvara realiseeritavaks väärtuseks pankrotimenetluses 630,75 eurot.

OÜ A F nõue 491,33 eurot; kohtutäituri tasu 42 eurot.

Pankrotiavalduse esitanud Narva linn märkis oma nõudeks 132,35 eurot, mis tuleneb seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse ja ärakirja väljastamise eest ning 42 eurot kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Maksu- ja Tolliameti 01.06.2023. a esitatud vastuse kohaselt ei ole pärandajal maksuvõlga ja esitamata deklaratsioone ning tema suhtes ei ole läbi viidud maksumenetlusi. J I OÜ 08.06.2023. a vastuse kohaselt on nende menetluses A F OÜ nõue pärandaja vastu 491,33 eurot. Nõude aluseks on maksekäsk tsiviilasjas nr 2-17-117265. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 01.06.2023. a vastuse kohaselt on pärandaja suhtes arhiveeritud 30 täitemenetlust ning lõpetatud 3 täitemenetlust. Käimasolevaid täitemenetlusi ei ole. 4(8)

2-23-7527 Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 665,68 eurot.

Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutine haldur on seisukohal, et tegemist on püsiva maksejõuetusega, kuna vara väärtus on suurusjärgus 630,75 eurot, kuid kohustusi on 665,68 eurot, millele lisandub ajutise pankrotihalduri tasu. Ajutise halduri hinnangul ning arvestades menetluse käigus kogutud andmeid on maksejõuetus tekkinud pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes muudel asjaoludel. Ajutisele haldurile on teada kulu pärandvara inventuuri eest kohtutäitur tasu 42 eurot ning pankrotiavalduse esitanud Narva linna pärandvara valitsemise (sh pärimisõiguse tunnistuse ja ärakirja väljastamise eest) 132,35 eurot. Ajutine haldur esitas tasutaotluse 1320 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot, kokku 1 584 eurot. Seega kokku on pärimismenetluse ja pankrotiasja kulud 1758,35 eurot ning pärandaja vara väärtus 630,75 eurot. Arvestades, et pärandvaraks olevast varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiidi tasumine pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 1500 eurot. Juhul kui pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasuta, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 alusel. Sellisel juhul palub ajutine haldur: -

-

-

määrata ajutise halduri tasu vastavalt esitatud aruandele S OÜ kasuks; anda menetlusabi; PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palub haldur hüvitada riigi vahenditest 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot, S OÜ (a/a XXX Swedbank AS) kasuks; pankrotimenetluse raugemise tõttu anda ajutisele pankrotihaldurile Martin Krupile õigus käsutada pärandaja A I (isikukood XXX , surnud XXX) pangakontosid raha kandmiseks S OÜ arvelduskontole ajutise pankrotihalduri tasu katteks ning kõigi võimalike arestide ja muude piirangute lõpetamiseks kontodel; kooskõlas PankrS § 29 lg-le 81 märkida ajutisele haldurile õigus realiseerida pärandaja pensionikontol nr XXX olevad 336.087 S Progressiivne Pensionifond osakut ajutise pankrotihalduri tasu katteks.

Juhul kui pankrotimenetluse kulude katteks tasutakse deposiiti kohtu poolt määratud summa palub ajutine haldur: -

välja kuulutada võlgniku pärandvara pankrot; nimetada pankrotihalduriks Martin Krupp; 5(8)

2-23-7527 -

määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; määrata ajutise halduri tasu vastavalt esitatud aruandele S OÜ kasuks; maksta ajutise halduri tasu välja kohtudeposiidi arvelt.

Kohtu määratud tähtajaks keegi deposiiti ei tasunud.

Ajutise halduri kulude aruanne Pärandaja varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi ajutine haldur järgmisi toiminguid: Ajutise halduri toimingud Koostasin ja lähetasin päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse Töötlesin päringute tulemusena saabunud vastuseid ja esitasin täiendavaid päringuid Tutvusin pärandajaga seotud registriandmetega, sh tutvusin andmetega tema varade kohta ja tuvastasin varade turuväärtust, analüüsisin pärandvara inventuuri akti. Analüüsisin kõiki saadud andmeid kogumis ning koostasin ajutise pankrotihalduri aruande Kokku

Tunnid 0,5 1,5 4,0 5,0

Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub ajutine haldur määrata kohtul ajutise pankrotihalduri Martin Krupi tasu S OÜ (registrikood XXX , a/a XXX , Swedbank AS) kasuks 11 töötunni eest 1320 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 264 eurot, kokku 1 584 eurot.

Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 725 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021. a. määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Hüvitatav ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 726 eurot (11x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palun riigi vahenditest hüvitada 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot, halduri büroo S OÜ (registrikood XXX , S AS kasuks, mis maksta välja halduri büroo pangakontole nr XXX .

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6(8)

2-23-7527 Kohus, tutvunud ajutise halduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 9 lg 2 alusel võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Ajutine haldur tuvastas, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samas puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kohus leiab, et pankrotimenetluse läbiviimine pärandvara arvelt ei ole võimalik, sest pärandvara ei ole. Pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, samuti ei ole menetluse käigus käesoleval juhul võimalik pankrotivara suurendada. Kohtu määratud tähtajaks keegi deposiiti ei maksnud. Eeltoodu alusel lõpetab kohus võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, on põhjendatud ka ajutine haldur kohustustest vabastada. PankrS § 29 lg 4 alusel avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 11 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud 120 eurot 1 tunni eest. Seega on ajutise halduri tasu 1320 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 264 eurot, kokku 1584 eurot. Ajutine haldur palub halduri tasu üle kanda ajutise halduri büroole. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatut. Üks viiendik TLS § 29 g 5 alusel kehtestatud alammäärast on 145,00 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise aja töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupaga ühekordne alammäär (sealhulgas sea7(8)

2-23-7527 duses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole halduri tasuks piisavalt raha, taotleb haldur võlgniku nimel osaliselt menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Arvestades ajutise halduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukust, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus halduri tasu määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. PankrS § 29 lg 8 teise lause kohaselt, kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus kinnitab ajutise halduri töötasuks 1320 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot, kokku 1584 eurot. Ajutise halduri tasu 714 eurot koos käibemaksuga tuleb mõista välja võlgniku pärandvara arvelt ning ajutise halduri tasu 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot tuleb mõista välja menetlusabina riigi vahenditest.

Edasikaebamise kord PankrS § 29 lg 6 kohaselt võivad PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud määruse peale esitada võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja määruskaebuse. PankrS § 23 lg 7 kohaselt võivad ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.