Võlaõigus

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Bondora AS (hageja) ja K. P. (kostja) sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr XXX ja lepingu nr XXX. Lepingu XXX üldtingimused: Hageja andis kostjale laenu summas 2126 eurot (p.1.12); Poolte kokkulepitud intressimäär oli 24,99% aastas tagastamata krediidisummalt (p.1.20); Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (p.1.21); Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (p.1.22); Krediidi kulukuse määr lepingus on 38,06% (p.1.24); Lepingu sõlmimise kuupäev 12.08.2024. Lepingu XXX üldtingimused: Hageja andis kostjale laenu summas 2126 eurot (p.1.12); Poolte kokkulepitud intressimäär oli 22,99% aastas tagastamata krediidisummalt (p.1.20); Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (p.1.21); Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (p.1.22); Krediidi kulukuse määr lepingus on 35,46% (p.1.24); Lepingu sõlmimise kuupäev 07.11.2024. Hageja analüüsis kostja esitatud laenutaotlust. Lisaks kostja väljatoodule tegi hageja päringu krediidi infosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud pangakontot. Selle tulemusel selgus, et isikul on olnud maksehäired, mis on lõpetatud rohkem kui 2 aastat enne laenutaotluse esitamist. Maksevõime hindamisel hinnati kliendi sissetulekut, igakuiseid kohustusi, elamiskulusid, kehtivaid Bondora laenude kuumakseid 0 eurot ning vaba raha. Hageja hoiatas 13.02.2025 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 14.03.2025 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 4761,99 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Kostja 2

oli jätnud laenulepingu(te) alusel tasumata osaliselt/täielikult 11.12.2024, 13.01.2025, 11.02.2025 ja 11.03.2025 osamaksed. Nii ülesütlemise hoiatus kui ka ülesütlemisavaldus saadeti kostja e-posti aadressile, mille kostja oli laenutaotluses välja toonud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 2451,11 eurot, millest 2096,83 eurot on tagastamata krediidisumma, 173,39 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 28,36 eurot lepingu haldustasu, 126,91 eurot lisateenused ning 25,62 eurot viivis ning võlgnevus 2348,42 eurot, millest 2126 eurot on tagastamata krediidisumma, 167,14 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 29,3 eurot lepingu haldustasu ning 25,98 eurot viivis; Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 24.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,99% tagastamata krediidisummalt aastas ning alates 24.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 22,99% tagastamata krediidisummalt aastas; jätta kõik tekkinud poolte menetluskulud kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 04.10.2025 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenude andmisel lepingujärgseid krediidi kulukuse määrasid (38,06%; 35,46%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.24.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 12.08.2024 sõlmitud lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 38,06% ning 07.11.2024 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr on 35,46%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,65*3=49,95%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühised. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hageja analüüsis kostja esitatud laenutaotlust ning laenutaotluses märkis kostja: elukoht: omanik; perekonnaseis: XXX; ülalpeetavate arv: XXX, haridus: XXX; tööandja B OÜ, tööstaaž : 1-4 aastat; sissetulek: 4100 eurot, igakuised kohustused: 0 eurot, igakuised elamiskulud 1230 eurot. Lisaks kostja väljatoodule tegi hageja päringu krediidiinfosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud pangakontot. Selle tulemusel selgus, et kostja on olnud aksehäired, mis on lõpetatud rohkem kui 2 aastat enne laenutaotluse esitamist. Maksevõime hindamisel oli sissetulek 3057,52 eurot. Maksevõime hindamisel olid igakuised kohustused 541 eurot; laenu XXX väljastamisel 643 eurot ja elamiskulud: 917 eurot. Kehtivate Bondora laenude kuumaksed olid: 0 eurot/ laenu XXX väljastamisel 60,89 eurot. Vaba raha oli 1225 eurot/ laenu XXX väljastamisel 3

1064 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot ning õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 595 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel õigusbüroo EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on 120 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesoleva tsiviilasjaga ning on seotud hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hagejal võtnud aega 1,5h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 180 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 1,5 tundi, kokku summas 180 eurot (1,5*120+km). Ühtlasi tulenevalt TaMS § 484.2 on põhjendatud 20 eurot menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 795 eurot (595+180+20), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (795 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kui kostjale ei õnnestu muud moodi otsust kätte toimetada, siis toimetada kätte Ametlike Teadaannete kaudu. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.