2-23-14035/13 - Muud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

K-M S esitas 03.10.2023 kohtule maksejõuetusavalduse. Harju Maakohtu 06.10.2023 määrusega jäeti avaldus käiguta ning anti võlgnikule tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Võlgnik on kõrvaldanud avalduses esinenud puudused. Võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi on ca 37 173 euro ulatuses. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist või alternatiivselt jätab maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. 30.10.2023 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Andres Tootsmani. Usaldusisik Andres Tootsman esitas kohtule usaldusisiku aruande 24.11.2023. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul vara ca 5000 euro ulatuses kui kohustusi summas 48 336 eurot. Võlgniku kontod AS-is SEB Pank suleti 2022. aasta juulis ja võlgniku muudel kontodel likviidsed vahendid puuduvad. Aruandest nähtuvalt ei saa võlgnikule makstavat pensioni ja sotsiaaltoetust pankrotivarasse arvata, sest TMS § 132 lg 1 kohaselt on need arestivabad. Võlgniku sotsiaaltoetus laekub xxxx registreeritud UAB Paysera LT kontole. Võlgniku nimel on registreeritud 2 sõidukit. Usaldusisik tõi välja, et maksejõuetusavalduses jättis võlgnik oma sõidukid märkimata. Usaldusisiku kirjalikule päringule sõidukite tehnilise seisukorra kohta võlgnik kokkulepitud ajaks ei vastanud. Aruande kohaselt puuduvad võlgnikul kinnisasjad, väärtpaberid ja osalused äriühingutes. Võlgnikul on võlgnevusi võlausaldajate ees summas 48 336,12 eurot. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgniku võlgadele veel viivised ja intressid. Aruande kohaselt vajavad menetluse edasises käigus täpsustamist täitemenetluste kulude nõuded ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Usaldusisik tõi välja, et pankrotivarasse arvatava 2 sõiduki täpsem turuväärtus selgub menetluse edasises käigus, kuid ilmselt saab see usaldusisiku hinnangul olema ca 5000 eurot, millest ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“ PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses. Maksejõuetuseni viisid võlgniku töökoha kaotus ja ebaõiged majandusotsused, sh laenude võtmine koos varasema elukaaslasega. Maksejõuetuse tekkimise orienteeruv aeg on 2022. aasta lõpp. Esialgsel hinnangul vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Koos aruandega esitas usaldusisik taotluse tasu määramiseks. Usaldusisik palub kuulutada välja võlgniku pankroti. Võlgnik usaldusisiku aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Võlgnik on maksejõuetusavalduses palunud kuulutada välja võlgniku pankrot. Usaldusisik on avaldanud, et tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see

samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Võlgnik ei ole esitanud kohtule taotlust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, mistõttu jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andres Tootsmani ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 17.01.2024 kell 10.30 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis 3007 (PankrS § 31 lg 6). FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Kuivõrd võlgnikule kinnistuid ei kuulu, puudub vajadus määruse edastamiseks registripidajale. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot. Usaldusisik palub tasuks määrata 1200 eurot 10 tunni eest tunnitasuga 100 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1200 eurot võlgniku pankrotivara arvelt. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.