Plusplus Capital AS hagi H.B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
482,06 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood 11919806 Hageja lepinguline esindaja: T. I., PlusPlus Legal OÜ; epostxxx Kostja: H.B., isikukood xxx; aadressid xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista H.B.ilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kokku 394,28 eurot, millest põhinõue 264,60 eurot ja viivised 129,68 eurot.
3.Mõista H.B.ilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,065% põhinõudelt päevas alates 13.10.2023 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 134,92 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata 25 euro sissenõudekulude nõudes.
6.Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 210 eurot, mis koosneb riigilõivust 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja õigusabikuludest 50 eurot.
7.Mõista H.B.ilt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud 210 eurot. H.B. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 210 eurot.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 16.10.2023 määrusega ning saatis hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale aadressile xxx ja xxx. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud kohturuumides isiklikult allkirja vastu 09.11.2023.
2.Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 23.11.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
3.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikes 1 sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see
2(4)
toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab asjaolude kirjelduse ja põhjendused vajalikuks peetavas ulatuses.
5.Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab H.B.i vastu esitatud hagis 264,60 euro suuruse põhivõlgnevuse, 129,68 euro suuruse viivise, 25 euro suuruse sissenõudekulude ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel 27.08.2020 sõlmitud Elisa osamaksetega vara müügilepingust nr xxx, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Samsung 50" Crystal UHD teler UE50TU7172UXXH maksumusega 399 eurot. Kostja kohustus tasuma seadme eest 36 osamaksega à 11,083 eurot. Seadme maksumusele ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et Elisa on tutvunud ja nõustunud üldtingimuste ning Elisa seadme müügipõhimõtetega ning kohustus neid täitma. Vastavalt Tingimuste p-le 4.2.2 kohustus kostja tasuma õigeaegselt Elisa poolt esitatud arved. Tingimuste p 6.10 järgi oli kostja kohustatud tasuma viivist maksetega viivitamise korral 0,065% iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis Elisa poolt esitatud arved märgitud tähtajaks tasumata. Kuna kostja oli võlas kolme kuu arve tasumisega, siis tuginedes Tingimuste p-le 3.8 piiras Elisa kostja teenused alates 16.08.2021 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Elisa lepingu ülesöelduks alates 01.09.2021. Kostja ei reageerinud Elisa nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Elisa loovutas 31.05.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Elisa ees summas 305,23 eurot, mille ta osaliselt tasus ning hagejale loovutati tasumata jääk summas 264,60 eurot.
6.Hageja on kinnitanud, et kostja võlgneb lepingust tulenevalt 264,60 eurot põhivõlgnevusena ja 12.10.2023 seisuga 129,68 eurot viivisena. Hageja on samuti kinnitanud, et viivisemäär on Üldtingimuste p 6.10 kohaselt 0,065% päevas. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks ja mõistab need summad kostjalt välja, kuid piirab jooksvat viivist põhinõude summaga (264,60-129,68), sest hagis ei väideta, et kahju võiks ületada põhinõude summat.
7.Hagi jääb rahuldamata 25 euro sissenõudekulude nõudes. Hageja on küll kinnitanud kulude nõudmise õigust lepingu ja seaduse alusel, kuid pole esile toonud kulude suurust. Ainult nõudeõiguse olemasolu ei õigusta kulude väljamõistmist. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
8.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
10.Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 140 euro, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro ja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks.
3(4)
Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 140 eurot. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 4842).
11.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 50 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
12.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 210 eurot, sh riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 50 eurot.
13.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.