Eesti Inkasso OÜ hagi R. L. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 637,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291; asukoht Tartu mnt 25-46, 10117 Tallinn), lepinguline esindaja Julia Vaganova (e-post [email protected]) Kostja R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Inkasso OÜ hagi R. L. tagaseljaotsusega.
vastu võla väljamõistmiseks osaliselt
2.Mõista R. L. välja Eesti Inkasso OÜ kasuks põhivõlg 4103,13 eurot.
3.Mõista R. L. välja Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude summas 4103,13 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta Eesti Inkasso OÜ hagi R. L. vastu rahuldamata osas, milles Eesti Inkasso OÜ palub mõista R. L. välja Eesti Inkasso OÜ kasuks põhivõla suuremas summas kui 4103,13 eurot, intressi 890,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3488,31 eurot, lepingu haldamisega seotud kulud 14,50 eurot ja edasiulatuva viivise suuremas ulatuses kui märgitud p-s 3.
5.Jätta menetluskulud 70% ulatuses Eesti Inkasso OÜ kanda ja 30% ulatuses R. L. kanda.
6.Määrata Eesti Inkasso OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1102 eurot.
7.Mõista R. L. välja Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 330,60 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R. L. tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.Toimetada otsus kätte pooltele. Kaja esitamine
Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415) Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19) Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15) Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 18. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule hagi R. L. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 12 792,74 eurot, millest 8399,46 eurot on põhivõlg, 890,47 eurot intress, 3488,31 eurot hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 14,50 eurot lepingu haldamisega seotud kulud (sh 10,50 eurot igakuine haldustasu, 4 eurot meeldetuletuskirja tasu), ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise arvestatuna 0,06% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates
19.jaanuarist 2023 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja järgmised lepingud: -
4.aprillil 2018 väikelaenulepingu nr L3701341395 (laenuleping I), mille alusel kostja sai 7371 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 10. aprilliks 2024;
-
24.jaanuaril 2019 väikelaenulepingu nr L00649 (laenuleping II), mille alusel kostja sai 3000 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 10. veebruariks 2022;
-
15.juulil 2019 laenulepingu I ja laenulepingu II lisa nr L171874 laenulepingu I ja laenulepingu II muutmiseks. Alates kokkuleppe sõlmimisest kannab väikelaenu leping numbrit L171874. Laenulepingu lisas fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab 9206,95 eurot, mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 10. juuliks 2025;
-
6.aprillil 2020 kokkuleppe laenulepingu lisa nr L171874 muutmiseks. Alates kokkuleppe sõlmimisest kannab väikelaenu leping numbrit L236209. Laenulepingu lisas fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab 8737,07 eurot, mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 10. juuliks 2025. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi 262,61 eurot. Seega põhisumma jääk on 8474,46 eurot (8737,07 eurot – 262,61 eurot = 8 474,46 eurot). Ülejäänud osamaksed jäid kostja poolt tasumata.
Kuna kostja jäi maksetega viivitusse ega tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles alates 26. veebruarist 2021. Lepingu ülesütlemise aja seisuga oli võlgnevus järgmine: põhiosa 8474,46 eurot, tasumata intress 890,47 eurot, lepingu haldamisega seotud kulu 10,50 eurot ning tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud (viivis ja meeldetuletuskirjade tasud) 34,72 eurot. Pärast laenulepingu ülesütlemist tasus kostja 17. märtsil 2021 esialgsele võlausaldajale põhiosa katteks 75 eurot. 10. septembril 2021 loovutas esialgne võlausaldaja laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale.
2.Kohus võttis 11. aprillil 2023 hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja kinnitas 10. mail 2023 e-kirjaga, et on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Vastamise tähtpäev saabus 30. mail 2023. Hageja taotlusel teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.Hagiavaldusest nähtub, et Coop Finants AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‐679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja
põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-2113098, p 18 viimane lõik). VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.Kohus selgitas 22. veebruari 2023 määruses hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingute alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on 4. aprillil 2018 sõlmitud väikelaenulepingu (laenuleping I) ja
24.jaanuaril 2019 sõlmitud väikelaenulepingu (laenuleping II) osas selgitanud, et Coop Finants AS kontrollis enne laenulepingu sõlmimist ja laenu väljastamist kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt (sh Rahvastikuregister, Creditinfo Eesti AS, Coop Pank AS-i grupi ettevõtted) vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise eesmärgil. Laenulepingu I sõlmimise hetkel oli kostja igakuine sissetulek 1200 eurot (lisatud dokumentidest nähtuvalt igakuised kohustused olid 260 eurot). Kostjal oli kaks ülalpeetavat. Laenulepingu II sõlmimise hetkel oli kostja igakuine sissetulek 1250 eurot ja igakuised kohustused 180 eurot. Hageja märgib, et kostjal oli üks ülalpeetav, aga lisatud dokumentidest nähtub, et kostjal oli kaks ülalpeetavat. Kostja suhtes ei olnud tehtud kohtulahendeid ning puudusid teated Ametlikes Teadaannetes. Krediidiinfo AS andmete järgi puudusid kostjal maksehäired. Täiendavalt sellele kontrollis Coop Finants AS Coop Grupi (st Krediidipanga ja Krediidipank liisingu) nõudeid ning võlgnevusi, mis samuti puudusid. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eelkirjeldatud toimingud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks ja selle kontrolliks ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks. Krediidiandja oleks pidanud nõudma kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata. Eelkõige tarbija kohustusi ei ole pangakonto väljavõtet küsimata võimalik
kontrollida. Laenulepingu I sõlmimisel kostja näidatud kohustuste (260 eurot) puhul ei ole teada, kas tegemist on varasemate finantskohustuste või muude kohustustega (nt majapidamiskulud). Laenulepingu I alusel kohustus kostja laenu tagastama igakuiste osamaksetena, mille suurus oli 179,46 eurot. Seega laenulepingu II sõlmimisel avaldatud kohustuste (180 eurot) puhul oli tegemist varasema finantskohustusega, mis pidi krediidiandjale teada olema. Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks palunud kostjal oma igakuiseid kohustusi täpsustada. Tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut kohaldatakse VÕS § 403 lg 21 kohaselt ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine. Laenulepingute muutmise kokkulepete sõlmimisel kohustus kostja tasuma lepingutasu. Mõlemal korral arvestati laenu põhiosa hulka sealhulgas varasema lepingu alusel tasumata intress. Samuti pikendati laenuperioodi ja sellega suurenes laenu kogukulu tarbijale. Kokkulepete sõlmimine viitab sellele, et kostjal oli raskusi varasemate lepingute täitmisega. Hagiavaldusest ega selle täiendusest ei nähtu, et laenulepingute muutmise kokkulepete sõlmimisel oleks Coop Finants AS kostjalt tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet küsinud või seda muul viisil omandanud ja kostja krediidivõimelisust hinnanud.
1.novembri 2023 kirjas on kohus juhtinud hageja tähelepanu võimalikule vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele kostjale krediidi andmisel ning palunud täpsustada laenulepingute alusel tehtud makseid. Kohtule esitatud vastuses palub hageja selgituskohustuse täitmisena hagejale teatada, milliseid täiendavaid tõendeid peab hageja kohtule esitama vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas. Kohus on andnud hagejale juba tähtaja, mille jooksul hagejal on olnud võimalik esitada kõik asjaolud ja tõendid selle kohta, millise teabe Coop Finants AS enne kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimist omandas, et kostja krediidivõimet hinnata, ja kuidas Coop Finants AS kostja esitatud teavet kontrollis. Täiendav selgituskohustuse täitmine ja hagejale täiendava tähtaja andmine tõendite esitamiseks ei ole kohtu arvates vajalik.
6.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hagiavalduse kohaselt sai kostja lepingute alusel laenu kokku 10 371 eurot (7371 + 3000). Lepingu tasud kuulusid tasumisele laenusumma väljamaksmisel ja need arvestati laenusummast maha (147,42 eurot + 60 eurot = 207,42 eurot). Seega sai kostja laenusid kätte 10 163,58 eurot. Laenulepingu I alusel on kostja teinud makseid kokku 2687,96 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 882,56 eurot, intressi katteks 1786,84 eurot ja haldustasu katteks 18,56 eurot. Laenulepingu II alusel on kostja teinud makseid kokku 566,60 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 306,64 eurot, intressi kattes 252,46 eurot ja haldustasu katteks 7,50 eurot. Esimese laenulepingute muutmise kokkuleppe alusel on kostja teinud makseid kokku 1797,20 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 594,35 eurot, intressi katteks 1160,85 eurot, lepingutasu katteks 30 eurot ja haldustasu katteks 12 eurot. Viimase lepingu muutmise kokkuleppe alusel on kostja teinud makseid kokku 1008,69 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 337,61 eurot, intressi katteks 614,08 eurot, haldustasu katteks 21 eurot ja sissenõudmiskulude katteks 36 eurot. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0,00% aastas. Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed arvestada põhivõla katteks. Kostjal on hagejale põhivõlast tasumata järelikult 4103,13 eurot (10 163,58 - 2687,96 - 566,60 - 1797,20 - 1008,69). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla
4103,13 eurot. Hageja nõuded intressi ja lepingu haldamisega seotud kulude väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata.
7.Vastavalt laenulepingu põhitingimuste p-le 2 on viivise määraks lepingujärgne intressimäär (0,06% päevas, 19,90% aastas). VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi võib krediidiandja nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata. Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4103,13 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates käesoleva otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda 70% ulatuses ja kostja kanda 30% ulatuses.
9.Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 910 eurot ja lepingulise esindaja kulu 192 eurot (ilma käibemaksuta) (ajakulu 2 tundi, tunnitasu 96 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud kokku 1102 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 330,60 eurot (1102 x 0,3).
10.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.