Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-23-135948

hageja

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

Citybee Eesti OÜ esitas 11.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1461,42 euro saamiseks. Kohus tegi 14.09.2023 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite ja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 22.09.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Citybee Eesti OÜ nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus 29.09.2023 kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. Hageja esitas hagiavalduse 18.10.2023 milles nõuab kostjaga sõlmitud lepingust nr EEC076641 tuleneva põhivõlgnevust 1240,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 146,46 eurot ja sissenõudmiskulusid 85 eurot. Ka palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude summas 1240,38 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 0,05% päevas.

-

Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 26.10.2023 määrusega menetlusse. Hagi ja asja menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 30.10.2023 Kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (13.11.2023) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja

2-23-135948

-

-

-

-

kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 4842 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Hageja taotleb seoses hagi esitamisega mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 464,75 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 2,75 tundi (Hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine 2,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi) tunnitasuga 169 eurot. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-1-159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus

2-23-135948

-

-

õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis. Hageja lepingulise esindaja ajakulu 2,75 tundi vastab kohtu hinnangul asja keerukusele ja mahule ning on põhjendatud ja vajalik. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 665 eurot, millest 315 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 330 eurot (2,75 tundi * 120 eurot) lepingulise esindaja tasu hagimenetluses. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.