lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-16412/10

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-16412/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1335
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

07.12.2023.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16412

Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

M G (G) avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks (täiteasi nr xxx) nende Avaldaja (võlgnik): M G (isikukood xxx; elukoht xxx; epost: xxx); Puudutatud isik I (algne sissenõudja): osaühing D (registrikood xxx; asukoht xxx); Puudutatud isik II (sissenõudja õigusjärglane): T OÜ (registrikood xxx; asukoht xxx; e-post: xxx). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldaja M G avaldus.
2.Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx nõude täitmise aegumise tõttu.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1.M G esitas 20.11.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks (täiteasi nr xxx). Avaldusest nähtuvalt on võlgniku M G suhtes osaühingu D 02.06.2010 avalduse järgi algatatud täitemenetlus nr xxx. Täitmisele kuuluvaks on lahend nr xxx. Kohtutäitur K F assistendi 11.09.23 edastatud e-kirja kohaselt ei ole sissenõudja kohtutäiturile vastust esitanud, millest tulenevalt ei saa kohtutäitur kohaldada aegumist. Avaldaja palub lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr xxx.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-23-16412

2.Kohus võttis avalduse määrusega menetlusse, edastas puudutatud isikule I osaühingule D ning andis tähtaja avaldusele kirjaliku seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik I Osaühing D vastas 27.11.2023 kohtule, et on müünud 18.04.2019 nõude tsiviilasjas nr xxx T OÜ-le ja ei ole enam antud nõude osas võlausaldaja ega menetlusega seotud. Kohtutäituri 28.11.2023 vastuse kohaselt on täiteasjas nr xxx sissenõudja T OÜ, registrikood xxx.
3.Kohus kaasas 29.11.2023 määrusega tsiviilasja menetlusse puudutatud isikuna T OÜ (registrikood xxx) ning määras tähtaja avalduse osas seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik II T OÜ kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esitanud.
4.Vastusena 23.11.2023 kohtunõudele teatas kohtutäitur Xxx 23.11.2023, et täiteasi nr xxx on menetlusse võetud 17.06.2010, täitmisteade koos täitedokumendiga ja lisadega toimetati võlgnikule M G isiklikult kätte 30.06.2010. Täitemenetluse aluseks olev täitedokument on Harju Maakohtu 31.05.2010 otsus tsiviilasjas nr xxx. Sissenõudja esitas täitedokumendi ja täitmisavalduse täitemenetluse alustamiseks kuupäeval 02.06.2010. Kohtutäiturile ei nähtu, et täitemenetluse nr xxx aluseks olev täitedokument oleks varasemalt esitatud täitmiseks varasema täitemenetluse raames mõne teise kohtutäituri juures. Täitetoimikust ei nähtu, et võlgnik oleks sõlminud sissenõudjaga maksegraafiku võla tasumiseks. Võlgnik esitas kohtutäiturile aegumisavalduse 26.07.2023. Sissenõudja aegumise avalduse osas seisukohta ei esitanud, mistõttu jätkas kohtutäitur täitemenetlusega aegumist kohaldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
7.Asja materjalide kohaselt on täiteasjas nr xxx täitedokumendiks Harju Maakohtu 31.05.2010 otsus tsiviilasjas nr xxx, mis kuulub viivitamata täitmisele (dtl 27-28). Vastavalt kohtutäituri selgitustele ja kohtule esitatud tõendile on avaldus otsuse täitmiseks esimest korda kohtutäiturile esitatud 02.06.2010 (dtl 29).
8.Kuni 4. aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS § 159 lg 1 enne 1. aprilli 2021 kehtinud redaktsiooni. Sel ajal kehtinud TsÜS § 159 lg 1 sõnastus oli järgmine: „Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega“. Seega algas täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine 02.06.2010.

2-23-16412

9.Alates 21. märtsist 2016 kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 redaktsiooni kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 5. aprilli 2011. a tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 4 esimest ja teist lauset koos tõlgendades saab järeldada, et enne 5. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 5. aprillist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Seadusandja sooviks oli aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p-d 11–13).
10.Harju Maakohtu 31.05.2010 otsusest tsiviilasjas nr xxx tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem 02.06.2040 aastal. Täitedokumendist tulenevad nõuded ei olnud seega 1. märtsil 2011 aegunud. VÕSRS § 9 lg 4 järgi hakkas 5. aprillist 2011 nõudele kehtima aegumise tähtaeg 10 aastat, mis lõppes 05.04.2021.
11.Avaldaja, kohtutäitur ega puudutatud isik ei toonud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatumise alused täiteasjas nr xxx teatavaks saanud.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05.04.2021. Täitedokumendist tuleneva nõude sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr xxx tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise osas lõpetada. Kohus märgib, et TMS § 2231 lg 6 alusel ei vabasta avalduse rahuldamine võlgnikku täitekulude kandmisest.
13.TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Tallinna Ringkonnakohus on 14.02.2023 tsiviilasja nr 2-22-15648 määruse p-s 10 leidnud, et TsMS § 172 lg 1 esimest lauset kohaldatakse üldjuhul ühe menetlusosalisega menetluste puhul. Mitme menetlusosalisega menetlustes on õige menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuigi üldjuhul mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm nr 2-18-11359 p 14), siis kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I või II kanda.

2-23-16412

15.Kohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2022 tsiviilasja nr xxx määruse p-des 12 ja 13 väljendatud seisukohaga, mille järgi aegumistähtaegade lühendamise puhul oli tegemist õiguspoliitilise küsimusega ning seaduse muutmisel on seadusandja arvestanud nii võlgnike, kui ka sissenõudjate õigustatud huvidega. Olukorras, kus sissenõudjal oli täitmisavalduse esitamise hetkel õiguspärane ootus, et tema nõuet täidetakse 30 aasta jooksul, ei ole õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I või II kanda. Avaldaja avaldus rahuldati ning täitemenetlus lõpetati täitmise aegumise tõttu vahepeal aegumise täitmise lühendamise tõttu. Tegemist ei olnud asjaoluga, mida puudutatud isikud oleks saanud mõjutada. Samuti oleks ebaõiglane jätta menetluskulud avalduse rahuldamist arvestades avaldaja kanda. Eelnimetatud kaalutlustel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium