Aktiva Finance Group OÜ hagi J. P. vastu põhivõla 498 euro 83 sendi, intressi, kaardi kuutasu, sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
771 eurot 22 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: J. P. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista J. P. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus 661 eurot 48 senti (põhinõue 498 eurot 83 senti, intress 43 eurot 59 senti; kaardi kuutasu 7 eurot 50 senti, viivis 71 eurot 56 senti ja sissenõudmiskulu 40 eurot).
3.Mõista J. P. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt alates 21. aprillist 2023 kuni põhinõude (498 euro 83 sendi) tasumiseni määras 22,00 % aastas.
Mõista J. P. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud eurot.
6.Mõista J. P. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskulude (385 eurolt) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 715925577.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 20. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. P. (kostja) 634 euro 78 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.20. aprillil 2023 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Inbank AS 13. märtsil 2022 IN Pay makselahenduse lepingu nr C85008012824, mille alusel sai kostja krediiti 500 eurot, viivise- ja intressimääras 22,00 % aastas. Kuna kostja jättis lepingust tuleneva kohustuse täitmata, ütles esialgne võlausaldaja 25. augustil 2022 lepingu üles ning loovutas 26. augustil 2022 nõude hagejale. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 498 eurot 83 senti, intress 43 eurot 59 senti, kaardi kuutasu 7 eurot 50 senti, sissenõudekulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 71 eurot 56 senti. Lisaks palub hageja välja mõista edasiulatuva viivise alates 21. aprillist 2023 kuni põhinõude 498 eurot 83 sendi täieliku täitmiseni määras 22, 00 % aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale saadetud 15. septembril 2023 registrisse kantud kostja e-posti aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxx § 3141 lg 2 kohase hoiatusega. Kostja on kohtule telefoni teel kinnitanud, et on menetlusdokumendid nimetatud e-posti aadressilt kätte saanud (vt telefonogramm 15. septembrist 2023). Kohus loeb nimetatud menetlusdokumendid kostjale TsMS § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks
20.septembril 2023. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (4. oktoobriks 2023) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.Laenuandja selgituste kohaselt saadakse kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks esmased andmeid kliendilt endalt. Samuti on laenuandja kasutanud krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi ja avalikke andmebaase (Creditinfo, Krediidiregister), olemasolevaid kohustusi. Päringute andmetel ei esinenud kostjal varasemaid maksehäired. Krediidiandja on arvestanud laenuotsuste tegemisel kostja igakuiseks sissetulekuks 611 eurot 52 senti ja igakuiseks kohustuseks 300 eurot. Laenulepingu igakuine makse 48 kuu jooksul 12 eurot 92 senti.
7.Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
8.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 245 eurot ja lepingulise esindaja kulud 442 eurot 50 senti (2, 30 töötundi tasumääraga 169 eurot tund, ilma käibemaksuta, sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu TsMS § 4842 alusel). TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 245 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus leiab, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla hagi kohtule esitamine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund.
Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 169 eurot. Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Arvestades asjaoluga, et hagejat esindas mitteadvokaadist esindaja ja käesolevas tsiviilasjas on tegemist õiguslikult lihtsa tüüphagiga, loeb kohus mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 385 eurot (245+20+120). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele kostja saab menetluskulud tasuda.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.