Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
05. detsember 2023.a, Tallinnas
Tsiviilasi
R. R. hagi G. B.i vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2019/51 3500 eurot
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
2-22-7489
nende Hageja: R. Rass (isikukood 37808216027) Hageja lepinguline esindaja: Priit Lantin Kostja: G. B. (isikukood 37505030274)
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
28.09.2023.a Hageja lepinguline esindaja P. L. Kostja G. B.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada osaliselt lubamatuks s.o 5850 euro ulatuses sundtäitmine täiteasjas nr 008/2019/51 nõude osalise rahuldamise tõttu, sundtäitmine on lubatav summas 742 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja G. B.i kanda.
4.Välja mõista G. B.ilt R. R. kasuks menetluskulu summas 1380 eurot.
5.Välja mõista G. B.ilt R. R. kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1380 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohtule 19.05.2022.a. esitatud hagiavalduse kohaselt kohustati hagejat Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 21.03.2013.a määrusega tsiviilasjas 2-12-39644 tasuma kostja kasuks 6592 eurot. Hageja tasus osade kaupa kostja pangakontole viidatud nõude rahuldamiseks perioodil 22.07.2013.a kuni 24.08.2018.a kokku summas 5850 eurot. 11.01.2019.a esitas kostja täitmisavalduse, milles nõuab hagejalt 6592 eurot, st kogu täitedokumendist tulenevat nõuet, jättes arvestamata hageja poolt tasutud summadega. 14.01.2019.a koostas kohtutäitur täitmisteate täiteasjas 008/2019/51. Hageja pöördus kohtutäituri vahendusel sissenõudja poole ning selgitas, et on tasunud nõude rahuldamiseks kokku 5850 eurot. Kuna nõue oli rahuldatud 5850 euro ulatuses, siis nõude jääk täitmisavalduse esitamise seisuga 11.01.2019.a oli üksnes 742 eurot. Vaidlusalune täitemenetlus nr 008/2019/51 on varasem, kui täitemenetlus nr 008/2019/52. Seega tulenevalt VÕS § 88 lg 6 p-st 1 kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja ja kostja vahel on aja jooksul kehtinud mitmed võlasuhted, millest osa olid lepingute alusel, osa olid aga suuliste kokkulepete alusel, mille tõendamine kohtus on hetkeseisuga raskendatud. Alates aastast 2011.a olid kostja ja hageja äripartnerid, kus kostja osales äriprojektides investorina. Kostjal on peale käesoleva täitemenetluse hageja vastu veel üks täitemenetlus nr 008/2019/52. Hageja esitatud maksekinnitused ei sisalda maksete selgitusi, millest nähtuks, et toodud summad oleksid tasutud tsiviilasjas nr 2-12-39644 tulenevate kohustuste täitmisena. Seepärast teatas kostja kohtutäiturile, et need maksed ei oma mingit seost täitmisele esitatud nõuetega, sest summad katsid varasemaid hageja rahalisi kohustusi kostja ees. Kuna kostja ülejäänud suulistel kokkulepetel põhinevate rahaliste nõuete tõendamine hageja vastu osutub võimatuks, siis on siiski selgusetu, kumb kahest täitemenetluste nõudest on hageja poolt osaliselt tasutud. Kostja jääb arvamuse juurde, et hageja maksed katsid eelkõige varasemast lepingust tulenevaid nõudeid (maksekäsk tsiviilasjas nr 2-12-39645), ja alles siis võib ülejäänud summat tasaarvestada 21.03.2013.a määrusega tsiviilasjas 2-12-39644 väljamõistetud summaga, kuna see põhineb hilisemal lepingul. Sellest tulenevalt saab kõnealuses täitemenetluses lugeda tasutuks 2914,35 eurot ning nõude jääk on 3677,65 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 10.06.2022.a kohtumääruses (dtl 35-38).
6.Pooled vaidlevad käesoleval juhtumil selle üle, kas täitemenetlus nr 008/2019/51 on lubatav. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt 5850 euro tasumist nõude osalise rahuldamise tõttu, nõude jääk on summas 742 eurot. Kostja on arvamusel, et hagi on põhjendatud osaliselt ning nõude jääk on summas 3677,65 eurot.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 29.05.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, punkt 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.
8.Kohtule esitatud 14.01.2019.a. täitmisteate täiteasjas nr 008/2019/51 kohaselt on kostja 11.01.2019.a. esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks hageja suhtes summas 6592 eurot (dtl 31-32). Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 21.03.2013.a. määrus nr 2-12-39644 ning nõude sisuks on võlg ja menetluskulu (dtl 16-17).
9.Eelpool viidatud täitedokumendi kohaselt on hagejat kohustatud kostjale tasuma põhivõlgnevuse summas 3650 eurot, viivise 2750 eurot ja menetluskulu summas 192 eurot (dtl 26-27).
10.Hageja väidetel on ta antud nõude rahuldamiseks tasunud kostjale perioodil 22.07.2013.a kuni 24.08.2018.a kokku summas 5850 eurot ning selle tõendamiseks on esitanud maksekorraldused.
11.Kohtule esitatust nähtub, et hageja on teostanud 2013.a kostjale makseid kokku summas 550 eurot (dtl 13), 2014.a summas 1200 eurot (dtl 15), 2015.a summas 1200 eurot (dtl 10), 2016.a summas 1000 eurot (dtl 5) ning 2017.a summas 1100 eurot (dtl 7). Hageja väidetel on ta tasunud kostjale ka 2018.a summas 800 eurot. Kuivõrd kostja ei vaidle, et hageja on tasunud talle kokku summas 5850 eurot, siis loeb kohus selle asjaolu asja kohtulikul arutamisel tõendatuks (dtl 41).
12.Pooled vaidlevad antud juhul selle üle, milliste kohtustuste täitmiseks on hageja makseid teostanud, kuivõrd kõikide kannete selgituseks on hageja märkinud „ülekanne“.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 p 1 järgi kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus.
14.Hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et ta on tasunud kostjale enne täitemenetluse alustamist 14.01.2019.a kokku summas 5850 eurot ning seda tuleb lugeda täiteasja nr 008/2019/51 raames tasutuks, kuivõrd hageja eesmärk on olnud tasuda esmalt suurem ja varasem nõue. Nimetatud täiteasja raames täidetakse Pärnu Maakohtu 21.03.2013.a kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-12-39644 (dtl 16, 26-27).
15.Kostja on asunud seisukohale, et hageja tehtud maksed katsid eelkõige varasemast lepingust tulenevaid nõudeid s.o. lepingust 13.01.2011.a kuni 29.08.2012.a, maksekäsk tsiviilasjas nr 2-12-39645 (dtl 44-45). Samas ei ole kostja antud väiteid millegagi tõendanud. Ka viidatud määrusest ei nähtu, millal on kostja väidetav nõue sissenõutavaks muutunud, asjaolusid määruses tuvastatud ei ole. Kostja laenulepinguid kohtule esitanud pole.
16.Vastupidiselt kostja poolt väidetule, nähtub kohtule esitatust, et kostja sõnade kohaselt ei
oma need maksed s.o summas 5850 eurot mingit seost täitmisele esitatud nõuetega (dtl 11). Seega ei ole kostja antud juhtumil määranud, milliste kohustuste täitmiseks ta makseid on arvestanud.
17.Kuna tõendatud on, et kostjal on hageja vastu nõuded täiteasjas nr 008/2019/51 ja täiteasjas nr 008/2019/52, siis asub kohus seisukohale, et hageja poolt tasutud makseid kogusummas 5850 eurot tuleb lugeda täiteasjas nr 008/2019/51 täitmisel oleva kohustuse katteks täidetuks, kuivõrd Pärnu Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-12-39644 muutus viivitamatult täidetavaks 21.03.2013.a (dtl 26-27), mis on varasem kui täiteasjas nr 008/2019/52 täitmisel olev täitedokument 23.03.2013.a (dtl 44-45).
18.Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus hagi ja tunnistab osaliselt lubamatuks s.o 5850 euro ulatuses Pärnu Maakohtu 21.03.2019.a tsiviilasjas nr 2-12-39644 tehtud kohtumääruse sundtäitmise kohtutäitur Mati Kadak juures täiteasjas nr 008/2019/51 nõude osalise rahuldamise tõttu. Antud täiteasjas on sundtäitmine lubatav summas 742 eurot.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 123 ja § 125 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot ja esindajakulud summas 1490 eurot.
23.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on hagiavalduse ja seisukoha koostamisel olnud 140 eurot ning 28.09.2023.a istungiks ettevalmistamisel ja osalemisel 150 eurot. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: nõudpidamine kliendiga, päringud täiturile, dokumentide analüüs (1,5 tundi), hagiavalduse koostamine ja esitamine (3 tundi), kostja vastuse analüüs, nõupidamine kliendiga (1,5 tundi), seisukoha koostamine (2,5 tundi), 28.09.2023.a kohtuistungiks ettevalmistamine (1 tund), istungil esindamine (1 tund). Kokku 10,5 tundi.
24.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 420 eurot.
25.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
26.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot ja 150 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määradele vastu ei ole vaielnud.
27.Kohus leiab, et kuigi kostja antud tunnitasu määradele vastu ei vaidle, ei vasta hageja esindaja (juristi) tasumäärad kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning selliseid tasumäärasid ei saa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Tln Ringkonnakohtu
17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, p 10). Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaoludega, et hageja esindajaks oli jurist, tegemist ei olnud mahuka ja keeruka vaidlusega ning arvestades ka üldist hinnatõusu, saab kohtu hinnangul käesolevas asjas pidada mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära summas 120 eurot.
28.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 10,5 tundi ei ole sellises vaidluse keerukust arvestades samuti põhjendatud.
29.Hagejal on kostja hagiavalduse koostamiseks kulunud väidetavalt kokku 3 tundi. Kuivõrd hagiavalduse sisulist osa oli 1 lehekülg ning hageja on eelnevalt juba ka analüüsinud hagi aluseks olevaid materjale 1,5 tundi, siis on hagiavalduse koostamiseks kulunud aeg 3 tundi ülemäärane. Kohus loeb põhjendatuks 1,5 tundi. Kohus leiab, et ka kostja vastusele seisukoha koostamisele ei saanud kuluda 2,5 tundi, kuna seisukoht on sisult 2 lehekülge ning kostja vastusega tutvumiseks kulus hageja esindajal juba eelnevalt 1,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatuks ajakuluks tuleb lugeda 2 tundi. Samuti on ülemäärane 26.09.2023.a istungi ettevalmistamiseks kulunud aeg 1 tund, kuna tegemist ei ole mahuka ega keerulise vaidlusega. Kohus leiab, et põhjendatuks ajakuluks tuleb lugeda 0,30 minutit. Ülejäänud hageja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 8 tundi ehk 960 eurot (8 x 120 eurot).
30.Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1380 eurot, millest riigilõiv 420 eurot ja esindajakulud 960.
31.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.