PlusPlus Capital AS hagi O. V. vastu põhivõla 377,50 euro, intressi 29,39 euro, lepingu haldustasu 6 euro, viivise 61,30 euro ja sissenõudekulude 30 euro nõudes
Tsiviilasja hind
564,41 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves; PlusPlus Legal OÜ; e-post [email protected] Kostja: O. V. (isikukood xxxx), elukoht xxxx; e-post: xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata PlusPlus Capital OÜ hagi O. V. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud PlusPlus Capital OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.PlusPlus Capital AS esitas 10.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 494,60 euro saamiseks. Kohus tegi 13.01.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 14.04.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 14.04.2023 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 03.05.2023. Kohus jättis hagi 14.06.2023 määrusega käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
3.10.07.2023 teatas hageja kohtule, et hageja pöördus vastava informatsiooni saamiseks esialgse võlausaldaja C AS poole. Kuni taotluse esitamiseni ei ole C AS hagejale mingisugust teavet edastanud ning ka e-toimikust ei nähtu, et C AS oleks vastanud otse kohtule. Sellest tingituna esitas hageja kohtule taotluse pikendada menetlustähtaega veel 14 päeva võrra, et kohtunõudes nõutavat teavet C AS-ilt koguda.
4.Kohus pikendas hageja puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 25.07.2023. Hageja kohtule nõutud detailseid andmeid ei esitanud.
5.Harju Maakohus võttis hagi 31.08.2023 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat 20 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest hagile vastama. Kostja kohtule ei vastanud.
6.Kohus asus 03.05.2023 kohtunõudes esialgsele seisukohale, et hageja esitatud andmete ja tõenditest nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja krediidivõimelisust üleüldse hinnatud.
7.Kohtu hinnangul ei ole sellest tulenevalt hageja nõue selge. Kohus andis 14.06.2023 kohtunõudega hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 25.07.2023. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
8.Hageja nõue tuleneb C AS ja kostja vahel 21.09.2021 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx, mille alusel kostja sai laenu summas 500 eurot, aastase intressimääraga 23,9% ja viivisemäär on intressimääraga võrdne. Hagiavalduse kohaselt ei tasunud kostja osamakseid alates 20.05.2022 osamaksest ning võlgneb põhivõlgnevuse summas 377,50 eurot, millele lisandub intress, lepingu haldustasu, viivis ja sissenõudekulud.
9.Kostjale O. V.le olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 23.09.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt (13.10.2023) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
10.Hagiavalduse punktis 2.4 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
12.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
13.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 K de G ja C -154/15 F G N v C B SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
14.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja 03.05.2023 esitatud hagiavalduses ja 10.07.2023 esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet üleüldse järgitud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ei kostja pangaväljavõtte küsimise ega mittemingisuguse laenueelse krediidivõimelisuse analüüsi kohta. Krediidiandja peab olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolud kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta. Kuna kostjalt enne laenu andmist mitte mingisuguseid andmeid ei küsitud ega ei saanud krediidiandjal tekkida võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
15.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 15.06.2023 kohtumäärusega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 25.07.2023. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
17.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
18.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
19.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
20.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
23.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).