nende Hageja D. M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja T. R. (e-post XXX) Kostja F. O. (registrikood XXX), lepinguline esindaja K. K. (e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta F. O. taotlus menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetlusse võtmata F. O. läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
taotlus töövaidlusasja nr 4-1/756/23
3.Jätta menetluskulud F. O. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata teadmiseks Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile ([email protected]).
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
F. O. (tööandja, kostja) esitas 29.08.2023 Tartu Maakohtule taotluse töövaidlusasja nr 41/756/23 läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
09.10.2023 kohtumäärusega jättis kohus F. O. taotluse käiguta ning andis tähtaja taotluse täiendamiseks (sh selgitas menetlustähtaja ennistamisega seonduvat).
F. O. esitas 23.10.2023 seisukoha ning taotluse menetlustähtaja ennistamiseks. Menetlustähtaja ennistamise taotluselt on tasutud riigilõiv.
KOHTU SEISUKOHT
F. O. -le töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise ja otsuse jõustumise osas märgib kohus järgmist.
Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool (TvLS § 58 lg 4). Töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas nr 4-1/756/23 otsuse teatavaks 22.06.2023 (otsuse tegemise kuupäev 08.06.2023) (dtl 113). F. O. esitas 29.08.2023 Tartu Maakohtule taotluse töövaidlusasjas nr 4-1/756/23 läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
Riigikohus on lahendis 2-20-4765 asunud seisukohale, et TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg ei ole nõude aegumise tähtaeg ning tegemist on seaduses sätestatud menetlustähtajaga, mida on võimalik TsMS § 67 järgi ennistada. Lisaks on Riigikohus nimetatud lahendis leidnud, et kuna TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on seaduses sätestatud menetlustähtaeg, peab kohus selle järgimist kontrollima ilma poole taotluseta.
F. O. leiab 23.10.2023 seisukohas, et töövaidluskomisjoni 08.06.2023 (otsus tehti teatavaks 22.06.2023) ei saa olla jõustunud, kuna nimetatud otsuse on kostja saanud juhuslikult kätte alles 29.08.2023. Töövaidluskomisjon on tegutsenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 ette nähtud tingimusi rikkudes ja seega ei olnud töövaidluskomisjoni poolt avalik menetlusdokumendi kätte toimetamine lubatud. Samuti ei olnud neid asjaolusid arvestades kostjal põhjust avaliku kättetoimetamise andmeid kontrollida, selleks puudus õiguslik ootus.
TvLS §
järgi kohaldatakse menetlusdokumendi kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut.
Tartu Maakohtu 23.11.2023 kohtunõudele on töövaidluskomisjon 24.11.2023 vastanud, et otsuse kättetoimetamisel lähtus TVK dokumendihalduse spetsialist tööandja poolt antud andmetest ning saatis otsuse e-posti aadressile XXX kuupäevadel 22.06.2023 ja korduvalt 26.06.2023. Töövaidluskomisjon proovis otsust tööandjale kätte toimetada e-posti teel. Posti teel ei olnud otsust võimalik kätte toimetada, sest äriregistris ei nähtunud tööandja postiaadress. Töövaidluskomisjon tegi 30.06.2023 teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded, mille kohaselt loetakse otsus tööandjale kättetoimetatuks siis, kui teadaande avalikustamisest on möödas 15 kalendripäeva. Tööandjale toimetati otsus kätte 15.07.2023 (dtl 218).
10.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et otsust kätte toimetades on rikutud TsMS § 317 lg 1 tingimusi. Kohtu hinnangul kohaldub juriidilisele isikule menetlusdokumendi avalikul kättetoimetamisel TsMS § 317 lg 11.
11.TsMS § 317 lg 11 kohaselt võib olenemata § 317 lõikes 1 sätestatust juriidilisest isikust menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud postiaadressil tähitud kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud. Kui juriidiline isik on esitanud registripidajale äriregistri seaduse §-s 24 sätestatud isiku Eesti aadressi, tuleb enne menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamist üritada dokumenti kätte toimetada ka sellel aadressil. Sätte eesmärk on lihtsustada juriidilistele isikutele avaliku kättetoimetamise standardit, kuna neilt võib eeldada kõrgendatud kohustust ja hoolsust dokumentide kättesaamisel võrreldes füüsiliste isikutega. Lõike 11 järgi on juriidilisele isikule dokumendi avaliku kättetoimetamise esimene ja peamine eeldus see, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud aadressile tähitud kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne II, § 317 kommentaarid, p 3.5). Kohtule nähtub, et töövaidluskomisjon proovis töövaidluskomisjoni otsust F. O. -le kätte toimetada elektrooniliselt e-posti aadressile XXX kahel korral, s.o 22.06.2023 ja 26.06.2023. Nimetatud e-posti aadressi andis tööandja 09.05.2023 telefoni teel. Ka käesolevas menetluses on tööandja 29.08.2023 taotluses märkinud enda e-posti aadressiks XXX (dtl 5). Töövaidluskomisjoni vastuse kohaselt ei olnud posti teel võimalik otsust kätte toimetada, sest äriregistris ei nähtunud tööandja postiaadress. Kohtule nähtub e-äriregistri väljavõttest, et F. O. -l aadressiks oli perioodil 19.12.2017 kuni 24.04.2021 XXX ning aadress XXX on registrisse kantud 07.09.2023 (dtl 220). Seega puudus töövaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemise kui ka otsuse kättetoimetamise ajal tööandjal registrisse kantud kehtiv aadress. Sellega jättis tööandja täitmata hoolsuskohustuse ehk registripidajale teatamata oma aadressi, millele oleks saanud TsMS § 317 lg 11 alusel dokumente kätte toimetada. Kuivõrd aadressi ei olnud äriregistrisse kantud, ei olnud töövaidluskomisjonil võimalik posti teel tööandjale otsust kätte toimetada. Kohus märgib, et e-äriregistri kohaselt ei olnud F. O. esitanud registripidajale äriregistri seaduse §-s 24 sätestatud isiku Eesti aadressi (TsMS § 317 lg 11 teine lause). Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et otsuse avalik kättetoimetamine on põhjendatud ja vajalik ning töövaidluskomisjon on järginud otsuse avalikul kättetoimetamisel TsMS § 317 lg 11 tingimusi. Seega sai töövaidluskomisjoni otsuse lugeda tööandjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
12.Töövaidluskomisjoni vastuse kohaselt avaldati teadaanne 30.06.2023 ning otsus loeti kättetoimetatuks 15.07.2023. 30 päeva otsuse vaidlustamiseks kohtus möödus 14.08.2023 ning otsus jõustus 15.08.2023 (dtl 218).
13.Seoses otsuse jõustumisega märgib kohus järgmist. Teadanne avaldati 30.06.2023. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5 esimene lause), seega tuleb otsus lugeda tööandjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel, s.o 16.07.2023. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama
töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest (TvLS § 58 lg 1). Kohtusse pöördumise tähtpäev oli 15.08.2023. Kohtu hinnangul jõustus töövaidluskomisjoni otsus seega 16.08.2023. Kohus märgib täiendavalt, et töövaidluskomisjonist erinev arvamus jõustumise kuupäeva osas ei mõjuta otsuse tähendust, sisu ega muid käesolevas määruses käsitlevaid asjaolusid.
14.Kohus asub seisukohale, et F. O. 29.08.2023 taotlus töövaidlusasjas nr 4-1/756/23 läbivaatamiseks hagimenetluse korras on esitatud hilinemisega, st möödunud on TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaeg.
15.Puutuvalt F. O. järgmist.
23.10.2023 menetlustähtaja ennistamise taotlusesse, märgib kohus
16.TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
17.Kohus selgitas tööandjale 09.10.2023 määruses, et menetlustähtaja ennistamise taotluses tuleb välja tuua kõik ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus, sh põhistus, et ta ei saanud tähtaega järgida mõjuvalt põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
18.Tööandja märkis 23.10.2023 seisukohas, et tööandja taotleb 08.06.2023 (otsus tehti teatavaks 22.06.2023) töövaidluskomisjoni poolt töövaidluses nr 4-1/756/23 tehtud otsuse vaidlustamise tähtaja ennistamist, kuna kostjal sai nimetatud otsuse juhuslikult kätte alles 29.08.2023 ning kostjale ei olnud võimalik nimetatud otsust mistahes kujul varem kätte saada. Kohus on käesolevas määruses jõudnud järeldusele, et töövaidluskomisjoni otsus on tööandjale nõuetekohaselt kätte toimetatud ning jõustunud. Seega ei ole kohtu hinnangul tööandja välja toodud asjaolu juhusliku kättetoimetamise kohta piisav ja mõjuv, et oleks põhjendatud menetlustähtaja ennistamine. Kohus asub seisukohale, et tööandja ei ole käesolevas tsiviilasjas põhistanud mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu tuleb jätta F. O. taotlus menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata.
19.Kuivõrd töövaidluskomisjon rahuldas töövaidlusasjas nr 4-1/756/23 töötaja nõuded, on tulenevalt TvLS § 58 lg-st 4 otsusega mittenõustumisel teise poole ehk käesoleval juhul tööandja kohtusse pöördumise vormiks taotlus, millega kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 esimese lause alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.
20.TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
21.Kohus viitab Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2021 lahendile tsiviilasjas nr 2-21-6874, kus on toodud välja, et TsMS § 371 lg 1 p 4 eesmärgiks on välistada kohtusse pöördumine
vaidluses, mis on juba siduvalt lahendatud ning kolleegiumi hinnangul on osundatud säte kohaldatav analoogia alusel ka juhtudel, kui seaduses sätestatud kohtueelses menetluses on jõustunud lahend, mille osas on seaduses vastavalt kindlaks määratud kohtueelse menetluse lahendi õigusjõud vaatamata sellele, et kohtus asja algatamise aluseks on muu kui hagiavaldus. Selline jõustunud lahend saab olla tehtud näiteks töövaidluskomisjoni poolt töövaidluses.
22.Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus F. O. poolt kohtule 29.08.2023 esitatud taotluse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, kuna pooltevaheline kohtueelse menetluse lahend on jõustunud enne kostja poolt kohtule taotluse esitamist.
23.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 ja §-st 173 tuleb jätta menetluskulud F. O. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
24.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
25.TsMS § 372 lg 5 esimese lause järgi võib avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.