nende Hageja Holm Bank AS (registrikood XXX, aadress XXX,
XXX XXX)
Hageja esindaja Helina Sild (e-post XXX) Kostja T.P. (isikukood XXX; aadress XXX-, XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt T.P.-lt (T.P. ) hageja Holm Bank AS kasuks 20.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr 52402200125 tulenev põhivõlgnevus summas 393,50 eurot ning viivis perioodi 19.10.2025 – 7.11.2025 eest summas 3,45 eurot, kokku 396,95 eurot.
3.Välja mõista kostjalt T.P.-lt hageja Holm Bank AS kasuks viivis lepingus kokkulepitud määras ehk 15,99% aastas tasumata põhinõudelt (393,50 eurolt) alates 8.11.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 393,50).
4.Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu
5.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 26% ulatuses kostja T.P. ja 74% ulatuses Holm Bank AS kanda.
6.Rahuldada Holm Bank AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista kostjalt T.P.-lt hageja Holm Bank AS kasuks menetluskuludena 81,90 eurot.
8.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Hageja esitas 7.11.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks põhivõla 1386,28 eurot, intressid 110,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 27,46 eurot ja sissenõudekulu 15 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO vahendusel 10.11.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 1761,13 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 20.02.2024 laenulepingu nr 52402200125 (dtl 1116). Kostja oli kohustatud tasuma intressi 15,99% aastas. Kostja oli kohustatud tasuma tagasimakseid maksegraafiku alusel, mille osamakse suuruseks oli 191,90 eurot perioodil 20.02.2024 – 10.02.2026. Kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku summas 3071,50 eurot (dtl 73). Kuna kostja ei tasunud osamakseid tähtaegselt, saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ning hageja ütles lepingu üles 18.10.2025 (dtl 43).
7.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
2(4)
8.Hageja on kinnitanud kohtule, et laenulepingu sõlmimisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest ning analüüsiti ka kostja pangakonto väljavõtet perioodil 19.08.2023 - 19.02.2024. Kohtule ei ole esitatud kostja kontoväljavõtet vaid ainult väidetav kontoväljavõtte analüüs pdf failina, mille puhul kohus ei saa veenduda selle vastavuses kostja tegelikule kontoväljavõttele. Sellest hoolimata analüüsis kohus nimetatud dokumendis välja toodud kostja sissetulekuid ning ka kohustusi. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks konto väljavõtte analüüsi tulemusena saadud 904 eurot ning kohustuseks kostja igakuised finantskohustused konto väljavõttelt summas 182 eurot, millele liitis arvestusliku elatusmiinimumi summas 338,20 eurot, kokku summas 520,20 eurot. Kohus nimetatud andmetega nõustuda ei saa. Kostja kuue kuu keskmiseks sissetulekuks on 890,52 eurot kuus. Kostja kuue kuu keskmiseks finantskohustuste summaks tuli 310,70 eurot. Konto analüüsist on näha, et kostja ei tasunud kahel viimasel kuul Coop Pank ASi laenu, mille kuumakse oli 265 eurot. Hageja ei ole piisava põhjalikkusega veendunud, et nimetatud laen on tagastatud vaid jõudis sellisele järeldusele ainuüksi kostja kontoväljavõtte analüüsi tulemusel, eeldades, et kuna kostja ei ole nimetatud laenu kahel kuul tasunud, siis on laenukohustus lõppenud. Väidetavalt tegi hageja ka päringu maksehäireregistrisse eeldades, et kui kostja on Coop Pank AS-ile kahe kuumakse võlgu, siis see võlgnevus kajastub 45. päevast ka nimetatud registris. Ühtegi tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjalt küsinud lisaandmeid nimetatud laenukohustuse kohta, kohtule esitatud ei ole. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesolevaol juhul ei ole hageja piisava hoolsusega analüüsinud kostja tegelikke finantskohustusi. Kontoanalüüsist nähtub, et kostja igakuisteks püsikuludeks oli Keskkonnateenuste arve umbes 20 eurot kuus, X Vallavalitsuse arve umbes 135 eurot kuus, Elisa Eesti AS arve umbes 15 eurot kuus, toidukaupade kulu keskmiselt 222 eurot kuus ning kulutused riietele ja muudele esmatarbekaupadele keskmiselt 100 eurot kuus, kokku keskmiselt 500 eurot kuus. Kui arvestada kostja keskmisest sissetulekust maha kostja igakuised finantskohustused ja püsikulud, siis jääb kostjal raha alles keskmiselt 200 eurot kuus ja seda juhul, kui tõesti Coop Pank AS laenukohustus oli täidetud. Võetava laenu igakuine tagasimakse suurus oli aga 191,90 eurot, mis ei jäta kostjale kätte sisuliselt mitte midagi. Kui siia arvutusse lisada veel ka Coop Pank AS laenu tagasimakse, siis ei olnud kostja üldse võimeline võetud laene tagasi maksma. Kohtu hinnangul ei ole hageja analüüsinud kostja krediidivõimet piisava hoolsusega.
9.Eelneva tõttu leiab kohus, et hageja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 15,99% aastas, (vt dtl 15). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4,5%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Hageja on kohtule esitanud nõude ümberarvestuse puhuks, kui kohus leiab, et hageja on laenuandmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nimetatud ümberarvestus on tehtud eeldusel, et kostja sai laenu 3500 eurot. Tegelik laenu väljamakse oli aga 3465 eurot (dtl 17) (kostja ei ole kohustatud VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt tasuma lepingu sõlmimise tasu hagejale), seega ei vasta esitatud ümberarvestus seadusest tulenevatele nõuetele. Kohtul ei ole hageja ebakorrektse arvestuse alusel võimalik tõsikindlalt selgeks teha, kas ja kui palju intressi on kostja kohustatud hagejale tegelikult tasuma. Kohus jätab seetõttu intressi nõude rahuldamata.
10.Hageja on võimaldanud kostjale seega laenu summas 3465 eurot (dtl 17), kohustusega tasuda igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 3071,50 eurot (dtl 73). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 393,50 eurot (3465 – 3071,50), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus kokku lepitud intresse ega ka muid tasusid. Hageja on esitanud ka viiviste nõude, mille kohaselt soovib viiviste väljamõistmist alates 11.07.2025 kuni 07.11.2025 eest kokku summas 27,46 eurot. Kohtu hinnangul tuleb hageja taotlus rahuldada osaliselt, sest hageja viivise nõue ei ole samuti korrektselt ümberarvestatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude põhinõudelt 393,50 eurot alates lepingu ülesütlemisest, s.o 19.10.2025 3(4)
kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 7.11.2025 kokku summas 3,45 eurot. Kohus rahuldab ka jooksva viivisenõude alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui kokku põhisumma ulatuses.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
13.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 26% ulatuses kostja ja 74% ulatuses hageja kanda.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 315 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 315 * 26% = 81,90 eurot.
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.