nende Võlgnik T L (pankrotis, isikukood xxx) Usaldusisik L P (isikukood xxx) Võlausaldaja I xxx AS (registrikood xxx) Võlausaldaja II xxx OÜ (registrikood 11198910), esindaja xxx Võlausaldaja III xxx aktsiaselts (registrikood xxx) Võlausaldaja IV AS xxx (registrikood xxx) Võlausaldaja V xxx AS (registrikood xxx) Võlausaldaja VI xxx OÜ (registrikood xxx) Võlausaldaja VII xxx OÜ (registrikood xxx), esindaja xxx Võlausaldaja VIII xxx OÜ (registrikood xx), esindaja xxx Võlausaldaja IX xxx OÜ (registrikood xxx), esindaja xxx Võlausaldaja X xxx AS (registrikood xxx), esindaja xxx Võlausaldaja XI xxx AS (registrikood xxx) Võlausaldaja XII xxx AS (registrikood xxx), esindaja xxx Võlausaldaja XIII xxx OÜ (registrikood xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T L taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
2.Lõpetada T L kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada T L kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 29.08.2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
4.Avaldada teade T L kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Menetluskulud jätta T L kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 29.08.2017 määrusega kuulutati välja T L pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Peeter Sepper. Harju Maakohtu 02.03.2018 määrusega lõpetati T L (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati T L suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.22.01.2019 esitas võlgnik taotluse määrata võlgniku usaldusisikuks xxx.
3.20.02.2019 kohtumäärusega vabastati T L (pankrotis) iseenda usaldusisiku kohustuste täitmisest ja määrati T L (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi täitma xxx.
4.06.03.2023 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
5.21.03.2023 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajate seisukohta menetluse lõpetamise osas.
6.21.03.2023 vastuses kohtunõudele xxx OÜ (varasemalt xxx OÜ) ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega.
7.22.03.2023 vastuses kohtunõudele xxx OÜ leiab, et võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgniku viie aasta jooksul tasutud summa on märkimisväärselt marginaalne. Kuna võlgnik on tasunud xxx OÜ nõude katteks kõigest 18,42% kogu nõudest, mida ei saa lugeda arvestavas ulatuses nõude täitmiseks, siis sellest tulenevalt ei saa ka järeldada, et võlgnik on tegelnud mõistliku tulutoova tegevuse või selle otsimisega.
8.xxx OÜ 23.03.2023 vastuses kohtunõudele leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetlus põhjendatud ja tuleks pigem lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna võlausaldaja nõudeid pole piisaval määral rahuldatud.
9.24.03.2023 vastuses xxx AS leiab, et võlgnik tuleb jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra.
10.28.03.2023 seisukohas xxx OÜ (xxx OÜ loovutas 10.03.2021 nõude Osaühingule xxx) leiab, et võlgnik on oma seadusest tulenevad kohustused jätnud täitmata, võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ka selle otsimisega, kahjustades võlausaldaja huve. Võlausaldaja leiab, et võlgnik T L tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
11.02.08.2023 seisukohas AS xxx (varasem nimi AS xxx) jätab võlgadest vabastamise kohtu otsustada.
12.30.10.2023 toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik vande all, et kohustustest vabastamise menetluse jooksul on ta võlausaldajatele tasunud kokku 3846,13 eurot, 18,42 % kõikidele võlausaldajatele. Võlgnik rääkis, et tal on xxx. Erialalt on ta xxx, aga xxx tõttu ei saa seda tööd teha. Tegi varasemalt xxx, füüsilist tööd. Enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist xxx oli sissetulek umbes 1000-1300 eurot. Võlgnik avaldas, et hetkel ta ei tööta. Tal oli hiljuti xxx. Füüsilist tööd ei saa teha veel 3 kuud. Autojuhiload on hetkel veel tegemata. Enne 2 (4)
operatsiooni otsis ta sobivat tööd. Mainis töövestlustel, et tal on plaanis xxx operatsioon ja selle tõttu ükski ettevõte teada tööle võtta ei soovinud. On Eesti Töötukassas töötuna arvel. Võlgnik töötas veebruarist 2023 asutuses xxx AS. Oli seal tööl 5 kuud ja selle tõttu ta ei saa töötutoetust. Kui tervis läheb paremaks, siis plaanib autojuhiload ära teha. T L usaldusisik xxx märkis ärakuulamisel, et 1361,57 eurot on veel usaldusisiku arvel. See summa lisandub sellele 3846,13 eurole, mis on juba võlausaldajatele makstud. See 1361,57 eurot on veel jaotamata. Usaldusisik leidis ärakuulamisel, et T L võib vabastada kohustustest. T L kahetseb oma tegu ja saab aru, mis on valesti teinud. Kohtumääruse põhjendused
13.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on kohustustest vabastamise avaldus esitatud enne Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, mistõttu kohaldub käesolevas asjas Pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioon, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
14.PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Tulenevalt PankrS § 175 lg 2 p 1 ja p 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS §-s 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt PankrS § 175 lg 51 kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
15.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
16.21.03.2023 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Kohus on võlgniku vande all ära kuulanud ning kutsunud ärakuulamisele ka võlausaldajad. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Ärakuulamisel osales lisaks võlgnikule võlgniku usaldusisik.
17.Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus on seisukohal, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses näidanud üles tahet oma kohustusi täita. Võlgnik avaldas vande all ärakuulamisel, et on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud võlausaldajatele kokku 3846,13 eurot. Võlgniku usaldusisik rääkis ärakuulamisel kohtule, et võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks on kogunenud veel täiendavalt 1361,57 eurot. 06.11.2023 kohtule esitatud aruandele lisatud kontoväljavõttest nähtuvalt on 03.11.2023 tehtud võlausaldajatele täiendavad väljamaksed kokku summas 1361,57 eurot. Kohus leiab, et kohustuste täitmisele hinnangut andes tuleb arvestada ka võlgniku haridustaset, varasemat töökogemust ja reaalselt võimalust tulutoovamat 3 (4)
tegevust leida. Võlgnikul on xxx. Ta on õppinud xxx, aga õpitud erialal töötamine astma tõttu võimalik ei ole. Võlgnik on nii enne kui pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist teinud füüsilist tööd. Võlgnik on kohtule avaldanud, et peale koroonaviiruse põdemist augustis 2021, vähenes võlgniku töövõime ning ta ei suutnud enam tööülesannete täitmisega toime tulla ning jaanuarist 2022 lõpetati võlgnikuga tööleping. 2022 aastal olid võlgnikul probleemid tervisega. Stressist tekkisid vaimse tervise probleemid - xxx. Eeltoodu on piiranud võlgniku võimalusi sissetulekut teenida. Kohtul ei ole alust võlgniku väidetes kahelda. Võlgniku soovi anda endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamisel kinnitab kohtu hinnangul see, et kuigi võlgnikul sai kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest viis aastat täis 02.03.2023, siis ka peale seda on võlgnik oma sissetulekutest loovutanud rahalisi vahendeid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgniku head tahet ja soovi anda endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamisel kinnitab ka see, et võlgnik on loovutanud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks 2022 aasta kestel ka Eesti töötukassa poolt makstavat hüvitist, kuigi TMS § 131 lg 1 p 5 alusel on tegu sissetulekuga, millele sissenõuet pöörata ei saa. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires.
18.PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta. Kuivõrd kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud võlgniku süülist käitumist, siis puudub kohtul alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel.
21.Juhindudes TsMS § 172 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
22.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.