2-23-4745/15 - Pankrotiõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

9.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande (26. maiks). Määrus saata menetlusosalistele, Rahandusministeeriumile menetlusabi andmise osas ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 26.05.2023 määrusega kuulutati välja K K E pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. 24.10.2023 kinnitas kohus pankrotimenetluses lõpliku võlausaldajate nimekirja. 12.11.2023 esitatud taotluses palub haldur lõpetada K K E pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada haldur; kinnitada ja määrata pankrotihalduri tasu summas 870.00 eurot (sh käibemaks); määrata võlgnikule menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel; määrata võlgniku usaldusisikuks E M. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. K K E haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. Haldur on esitanud järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 0.76 eurot. Nimetatud seis on menetluse kestel muutunud, laekumised on olnud Tervisekassast ja eraisikutelt, millised jäävad alla minimaalse kuutöötasu määra. Võlgnikul on õigus kasutada rahalisi vahendeid summas 966.67 eurot kuus (võlgnikul 1 alaealine laps). Pankrotivarasse ei ole laekumisi olnud. Pankrotivarast väljamakseid ei ole tehtud pankrotivara puudumise tõttu.

Müüdav pankrotivara puudus ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. PankrS § 146 lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Massikohustusi PankrS § 146 lg 1 p 3 alusel ei ole. Pankrotimenetluse kulud (s.o halduri tasu) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on kokku 870.00 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata pankrotivara arvelt rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxxx, konto saldo on 0, kuna osakute eest on raha välja võetud. Liiklusregistris on võlgniku nimele registreeritud sõiduk xxxx, väljalaskeaasta xxxx, registreerimismärk xxxx. Sõiduk oli võlgniku seletuse kohaselt tema isa oma, kuid registreeritud võlgniku nimele. See sai 12.12.2022 müüdud ostu-müügi lepinguga, aga teine pool ei olnud ringi vormistanud. Auto seisukord oli väga halb. Haldur hindab pankrotivara seisukohalt sõiduki väärtuseks 0 eurot. Võlgniku omandis on xxxx OÜ osa. xxxx OÜ-s võlgniku seletuse kohaselt vara ei ole ja tegevust ei toimu. Seega hindab haldur selle väärtuseks 0 eurot. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel: Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I ja III järgu nõuded puuduvad.

Kokku II järgu välja maksmata nõudeid summas 23 367.70 eurot. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on ta elanud üle oma võimete, mida kahetseb. Soovib tasuda võlgnevusi, kuid hetkel käivad need üle jõu. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita maksejõuetusavalduses toodud mahus kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku maksejõuetusavalduses toodut ja kogutud andmeid, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2023 aasta. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur tervikuna väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Samas nähtuvalt võlausaldajate A P, S M ja A Š nõudeavaldustest (sh 20.07.2023 kriminaalasjas nr 1-23-4262 tehtud kohtuotsusest) on võlgnik tegutsenud õigusvastaselt ja tekitanud isikutele (sh ka nõudeavalduse esitanud võlausaldajatele tahtlikult kahju). Seega on oma tegevusega kaasa aidanud maksejõuetuse tekkele. Haldur ei saa kohtkindlalt väita, et maksejõuetuse põhjuseks on ainult eelviidatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest tulenev. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 14.06.2023 vande kooskõlas PankrS § 86 lg 2. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (PankrS § 65 lg 113) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. PankrS § 65 lg 113 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Samas sätestab PankrS § 65 lg 11, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna antud menetluses pankrotivara puudub, siis PankrS § 65 lg 11 ja lg 12 kohaselt kuuluks kohaldamisele PankrS § 23 lg 2 kohaselt nö ajatasu (tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg). Samuti on riigi vahenditest hüvitatava tasu määramine ajapõhine, kuna 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Pankrotihaldur teatas, et pankrotimenetluse läbiviimisel pankrotihalduri ülesannete täitmiseks (sh menetlusdokumentide koostamine, suhtlus võlausaldajatega, krediidiasutustega, vms) on ta kogumis täitnud ülesandeid ajalises mahus vähemalt 12 tundi. Tulenevalt eeltoodust taotleb pankrotihaldur tema tasu määramist summas 725.00 eurot, millele lisandub käibemaks 145.00 eurot, s.o kokku 870.00 eurot, ja selle hüvitamist riigi vahenditest. Nimetatud jääb PankrS ja TsMS sätestatud piirmääradesse. Kohus leiab, et halduri tasu ja menetlusabi taotlused on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning seaduses sätestatuga. Võlgnikul puuduvad vahendid

menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 13.11.2023 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus määrab ja kinnitab seega pankrotimenetluse kuluna pankrotihalduri tasu summas 870.00 eurot (sh käibemaks), tasu tuleb jätta võlgniku kanda. Kohus annab aga eelnevast tulenevalt võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri tasu summas 870.00 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 26.05.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 26.05.2023, tuleb menetlus jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja E M, kes omab võlanõustaja tase 6 kutsetunnistust ja omab usaldusisiku ülesannete täitmiseks asjakohaseid erialaseid teadmisi. Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada E M. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.