3.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt Š. B.’ilt hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 595 (viissada üheksakümmend viis) eurot (s.o riigilõiv). 1 (5)
2-23-112260
4.Välja mõista kostjalt Š. B.’ilt hageja OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (595 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 21.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4 902.62 euro saamiseks. Kohus tegi 24.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud aadressil xxxx ning e-posti aadressidel xxxx, xxxx kätte toimetada.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel 06.07.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 31.07.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks, 5) kohtualluvuse valiku põhistamiseks, 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate dokumentide esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.09.08.2023 esitas AS PlusPlus Capital Viru Maakohtule hagiavalduse Š. B. vastu põhivõlgnevuse 4 000 eurot, viiviste 823.40 eurot, intressi 532 eurot ja sissenõudekulude 40 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja E AS sõlmisid 17.08.2022 tähtajatu krediidilepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 4 000 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0.11% päevas, esialgse krediidi kulukuse määraga 48.63% aastas, krediidi kogukuluga 5,343.86 eurot. Kõik viidatud tingimused on välja toodud Krediidikonto lepingu ptk II Põhitingimused all. Viivisemääraks on Krediidikonto lepingu tingimustes sedastatud „Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe“ punktis 3 alapeatüki „Maksetega hilinemisega kaasnevad kulud“ kohaselt intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit pluss 8% (sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem). Intressimäär on lepingu kohaselt 39.9% aastas ja 0.11% päevas, seega ka viivisemäär on 39.9% aastas ja 0.11% päevas. Krediidi kulukuse määr on lepingu tingimustest tulenevalt on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 39,9% aastas, väljavõtu tasu on 8 eurot ning kogu 2 (5)
2-23-112260 krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Krediidi kulukuse määr on seega arvutatud eeldusega, et 4000 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 39,9% aastas, väljavõtu tasuga 8 eurot, krediidi kogukuluga 4707,73 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses. Kostja on perioodil 17.08.2022-15.12.2022 saanud krediiti kokku summas 4000 eurot, millest on tasaarvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 EUR + 0.2% ülekande summast, see tähendab 8 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes Krediidi tagasimaksest, Intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt Kliendilepingule. Kostja ei ole teostanud võlausaldajale mitte ühtegi tagasimakset.
5.Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 4000 eurot (krediit 4000 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad), mis tuleb lepingu üldtingimuste ja seaduse kohaselt hageja kasuks välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras 39,9% aastas tasumata intress kokku summas 532 eurot (lepingu perioodil 17.08.2022-15.02.2023 kogunenud intress krediidisummalt 4000 eurot on 532 eurot. Tagasimaksed puuduvad)Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (krediidiga seotud kulud), kaasneb viivis maksetega hilinemisega intressimääraga samas määras. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 4000 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 39,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas, võlgnetavalt summalt lepingu ülesütlemisele järgnevale päevale alates. Hageja palub käesoleva hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so. 39,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas perioodil 16.12.2023 kuni 09.08.2023, kokku summas 823.40 eurot.
6.Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 11.01.2023 (25 eurot), 20.02.2023 (5 eurot), 02.03.2023 (5 eurot), 09.03.2023 (5 eurot). Tulenevalt eeltoodust, palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
7.VÕS §-s 403 prim 4 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403 prim 4 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd VÕS § 403 prim 4 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuleb krediidivõtjal täita selle- kohane standardne laenutaotlus Krediidiandja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 403 prim 4 lg-le 2 omandas Krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. VÕS § 403 prim 4 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 403 prim 4 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee 3 (5)
2-23-112260 andmebaasist ning AS Creditinfo skooringust. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 403 prim 4 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis Kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt Krediidiandja siseeeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis Krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1200 eurot kuus. Kostja arvelduskontolt nähtus viimaste kuude keskmiseks sissetulekuks 706.68 eurot. Kostja kohustusteks arvestati krediidiandja poolt arvesse võetavat minimaalset majapidamiskulude määra 300 eurot ja Kostja poolt laenutaotlusel esitatud kohustusi summas 50 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas. Seega moodustusid konservatiivsete arvandmete ja arvestuste põhjal krediidi väljastamisel Kostja kohustused ja majanduskulud suurusjärgu 49.53%, mis on ratsionaalne kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Laenuvõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki laenuvõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud Kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on Temale arusaadavad.
8.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4000 eurot, viiviste 823.40 eurot, intressi 532 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 595 eurot, so riigilõiv, ning viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
10.Viru Maakohus võttis 10.08.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale isiklikult kätte toimetatud 08.11.2023. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
12.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse 4 (5)
2-23-112260 hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja E AS vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
13.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 5 395.40 eurot ulatuses (sh põhivõlgnevus 4000 eurot, viivised 823.40 eurot, intress 532 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot).
14.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 21.03.2023 summas 175.88 eurot ja hagiavalduse esitamisel 03.08.2023 summas 419.12 eurot, kokku 595 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 595 eurot, so riigilõiv.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.