2-23-123609
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.11.2023. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-123609
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi Sxxxxxx Txxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1232,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Sxxxxxx Txxxxxxxt (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx linn, xxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxmaakond; e-post: x
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
1 (4)
summas 660 eurot.
nõudma. Hageja taotleb edasiulatuva viivise välja mõistmist lepingujärgses määras (s.o 14,90% aastas) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud faktooringulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 mõistes. VÕS § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenevaks ostja põhikohustuseks ostuhinna tasumine. Leping lõppes tähtaja saabumisega, s.o viimase 15.06.2022. a osamakse möödumisega. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel 31.08.2022. a. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 864,97 eurot, intressid summas 42,92 eurot. Lepingutasu 19,90 eurot, sissenõudmiskulu summas 35 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 23.11.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 172,32 (140,89+31,43) eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 24.11.2023. a viivise põhivõlalt (864,97 eurot) määras 14,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 720 eurot, sh 280 eurot hagilt tasutud riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning 420 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivus summas 280 eurot. Samuti saab lugeda põhjendatud menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot
3 (4)
(TsMS § 4842). Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud hagiavalduse koostamises ja esitamises ning sellele eelnenud dokumentide komplekteerimises ja analüüsis. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 360 eurot (koos käibemaksuga). Seejuures arvestab kohus ka hageja täiendavat seisukohta, milline on kohtule esitatud 17.10.2023. a. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 660 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 360 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.