Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-23-2736

EDASIKAEBAMISE ÕIGUS

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on SIA Brenntag Latvia (edaspidi hageja) hagi OÜ Primatek Coatings (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes

17.02.2023. a hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt pöördus 16.06.2022 kostja hageja poole 5000 kg titaandioksiidi ostu sooviga. Hageja esitas 16.06.2022 kostjale 5000 kg titaandioksiidi eest ettemaksuarve 20 500 eurot. Kirjavahetuses leppisid pooled kokku, et kostja maksab 50% arvest (10 250 eurot) kohe ja ülejäänud 50% arvest (10 250 eurot) 14 päeva jooksul. 20.06.2022 tasus kostja arve esimese osa 10 250 eurot. Hagejaga sõlmitud lepingu alusel saatis 22.06.2022 hagejaga ühte kontserni kuuluv Leedu ettevõte UAB Brenntag Lietuva kostja poolt tellitud 5000 kg titaandioksiidi kostjale. Kostja sai kauba kätte 27.06.2022. Pretensioone tarnitud kauba osas kostja ei esitanud. Arve teine osa 10 250 eurot jäi kokkulepitud tähtaja (14 päeva) jooksul tasumata. Hiljem tasus kostja hagejale 906,50 eurot, mida arvestati võla katteks. Nii jäi kostja võlgu 10 250 – 906,50 = 9 343,50 eurot. Poolte kirjavahetusest tuleneb, et 16.06.2022 esitatud arve teine osa tuli tasuda arve esitamisest 14 päeva jooksul. Seega muutus hagi aluseks olev põhinõue 9 343,50 sissenõutavaks 30.06.2022. Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 teise lausega ettenähtud viivise tasumist alates 01.07.2022 kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni. Ajavahemikus 01.07.2022 – 16.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivis on 503,14 eurot.

2-23-2736 Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla 9343,50 eurot, 17.02.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 503,14 eurot ja jooksva viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.02.2023 kuni põhinõude (9343,50 eurot) täieliku täitmiseni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja 27.03.2023. a vastus hagile Kostja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Koostöö raames müüs hageja kostjale ja tarnis ühe partii titaandioksiidi hinnaga 20 500 eurot. Kirjavahetuses leppisid pooled kokku, et kostja maksab 50% arvest kohe ja teise osa 14 päeva jooksul. Kokkuleppele jõuti 17.06.2022 (reedel) kell 15:43. 20.06.2022 tasus kostja arve esimese osa 10 250 eurot. 22.06.2022 saatis Leedu ettevõte UAB Brenntag Lietuva, mis kuulub hagejaga samasse kontserni, kostjale 5000 kg titaandioksiidi. Kostja leiab, et arve teine osa tuleb tasuda 14 päeva jooksul pärast esimest makset – 04.07.2022. Kostja sai kõnealuse kauba kätte. Hiljem tasus kostja hagejale osaliselt teise osa 906,50 eurot, mida hageja kinnitab. Kostja tunnistab (kostja sõnastuse järgi kajastab) põhivõlgnevust 9343,50 eurot. Kostja vaidlustas leppetrahvi suuruse selle ebaõige arvutamise tõttu. Kostja tegi hagejale ettepaneku lahendada asi kompromissidega.

Hageja 10.04.2023. a seisukoht Kostja ühtegi vastuväidet hageja põhinõudele ei esitanud. Viivise osas esitatud vastuväide on sisutu ja põhjendamata. Enne hagi esitamist pöördus hageja korduvalt kostja poole ettepanekuga lahendada asi (s.o kustutada võlg) kohtuväliselt. Kostja ignoreeris hageja pöördumisi. Seega andis kostja oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Esitatud kirjavahetusest nähtub, et hageja hoiatas kostjat hagi esitamise kavatsusest 20.12.2022, s.o kaks kuud enne hagi esitamist). Asja lahendamine kompromissiga on võimalik, kui kostja maksab hagejale 9343,50 eurot põhivõla katteks, 503,14 eurot viivise katteks ja 1068,50 eurot menetluskulude katteks. Kui hageja esindaja peab kompromisslepingu koostama, siis menetluskuludele lisandub selle lisatöö eest 150 eurot. Kui kostja ei ole eeltoodud kompromissiga nõus, palub hageja määrata lõplikud menetlustähtajad ja lahendada asi kirjalikus menetluses (mõlemad pooled andsid nõusoleku kirjalikus menetluses asja lahendamiseks).

Kostja 12.05.2023. a vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt, võlgnevuse põhisumma osas, s.o 9 343,50 eurot. Kostja ei tunnista (kostja sõnastuse järgi ei kajasta) hagi sissenõutavaks muutunud viivise ja jooksva viivise osas. Kostja teeb ettepaneku lahendada asi kompromissidega.

2-23-2736 Kohtu 30.05.2023. a kompromissi ettepanekud pooltele Kohus andis pooltele tähtaja esitada kohtule seisukoht poolte kompromissi ettepanekute osas ja/või kompromissi tingimustega nõustumisel poolte poolt allkirjastatud kompromiss kohtule kinnitamiseks. Kostja kohtule ei vastanud.

Hageja 19.06.2023. a vastus kompromissettepanekule 02.06.2023 saatis hageja kostjale nõude kujundamise selgituse koos ettepanekuga sõlmida kompromiss. Kostja kirjale ei vastanud. Hageja on seisukohal, et kostja venitab menetlust tahtlikult. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud. Kuid kõik kostja vastuväited on asjakohatud ja sisutud. Ühtegi sisulist ja põhjendatud vastuväidet kostja asjas esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei näe hageja enam kompromissi võimalust ja palub lahendada asi sisuliselt. Kirjaliku menetluse määramine Arvestades asja olemust ja et pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata TsMS § 403 alusel. Kohus määras ka pooltele viimase tähtaja, mille jooksul võivad pooled esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise aja.

Hageja 6.11.2023. a lõplik vastus Hageja vastus kostja hagivastusele sisaldub 19.06.2023 menetlusdokumendis.

Kostja 17.11.2023. a taotlus asja arutamise uuendamiseks Kostja arvates ei ole käesoleval menetlusstaadiumil võimalik otsust teha, sest kohus ei ole kõike asjaolusid uurinud. Hageja poolt esitatud dokumentidest ei ole selge, kes on antud asjas õige hageja. Kuni antud asjaolu tuvastamiseni ei ole võimalik antud asjas otsust teha. Hageja esitatud kirjavahetusest on selge, et isikuks, kellega pidas läbirääkimisi oli L G , kes on ühtlasi ka Brenntag Lietuva UAB, Palemono st. 171D, LT-52107 Kaunas, Leedu esindaja. Samas menetlusdokumentidest selgub, et kaup oli Leedu äriühingu valduses ja just Leedu äriühing andis kaupa kostjale üle. Kõik läbirääkimised toimusid Leedu äriühingu esindatava isiku ja Primatek Coating OÜ esindaja vahel. Seega oli müügileping ilmselt sõlmitud Brenntag Lietuva UAB ja Primatek Coating OÜ vahel. Selles olukorras võiks otsus olla ekslikult tehtud isiku suhtes, kes ole antud juhul õige hageja ja ei olnud menetlusse kaasatud. Hagiavalduses märgitud kostja rikastuks kohtuvea tõttu ebaseaduslikult. Seega olukorras, kui kohus ei ole kõike asjaolusid tuvastanud, ei ole antud asjas võimalik otsust teha. Ülaltoodu põhjal palub kostja uuendada antud asja eelmenetluse tuvastamaks, kes on antud asjas õige hageja.

Hageja 17.11.2023. a vastus kostja taotlusele

2-23-2736

Hageja vaidleb uute väidete menetlusse võtmisele täielikult vastu. Uute väidete menetlusse võtmine põhjustab kahtlemata menetluse viibimise. Ühtegi mõjuvat põhjust dokumentide hilisemaks esitamiseks ei ole kostja esile toonud. Kogu kostja senine tegevus käesolevas menetluses viitab selgelt menetluse tahtlikule venitamisele. Kostja uus vastuväide on ekslik, sest hagi lisast 1 nähtub selgelt, et lepingu oli sõlminud hageja. Hagi lisast 2 nähtub samuti, et kauba müügiga seotud kirjavahetuses osales alguses peale hageja esindaja. Hagi punktis 2 oli öeldud, et hageja poolt kostjale müüdud kaup oli saadetud kostjale hagejaga ühte kontserni kuulunud Leedu ettevõttest. Kuid see ei tähenda, et kauba kostjale müüjaks oleks olnud see Leedu ettevõte. Kostjale müüdud kauba eest esitas arve hageja. Kostja tasus nimetatud arve osaliselt, millega kinnitas hagejaga lepingu sõlmimist. Hagi lisast 4 (CMR) nähtub, et kauba saatjaks oli märgitud hageja tütarfirma Leedus, kauba saajaks oli märgitud hageja, kuid kauba sihtkohaks oli kostja aadress. See tõendab, et kaup oli hageja poolt ostetud Leedu äriühingul ja edasimüüdud kostjale. Seega on kostja uued vastuväited asjakohatud ja otsitud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et kostja taotlus asja arutamise uuendamiseks ei kuulu rahuldamisele ja hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Asja arutamise uuendamise taotluse lahendamine Kostja esitas kohtule taotluse asja arutamise uuendamiseks. TsMS § 437 p 1 kohaselt võib kohus asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Asja arutamise uuendamist peab kohus kaaluma olukorras, kus kohus lahendati koostamise käigus tuvastab § 437 punktis 1 viidatud menetlusliku vea. Viidatud arutamise uuendamise alus eeldab üldjuhul kohtu viga menetluse juhtimisel või korraldamisel. Kostja arvates ei ole käesoleval menetlusstaadiumil võimalik lõppotsust teha, sest kohus ei ole kõike asjaolusid uurinud ja hageja poolt esitatud dokumentidest ei ole selge, kes on antud asjas õige hageja. Kohus kostja väitega ei nõustu. Kohus tuvastas, et hagiavalduse lisa 1 (PRO-FORMA Nr. U080002249) kohaselt oli leping sõlmitud hageja (müüja SIA Brenntag Latvia) ja kostja (klient Primatek Coatings OÜ) vahel. Hagiaval5

2-23-2736 duse lisast 2 nähtub samuti, et kauba müügiga seotud kirjavahetuses osales alguses peale hageja esindaja (L G , kes on ühtlasi Brenntag Lietuva UAB ja Brenntag Latvia SIA esindaja/töötaja). Hageja poolt kostjale müüdud kaup oli saadetud kostjale hagejaga ühte kontserni kuulunud Leedu ettevõttest. Kohus nõustub hagejaga, et see ei tähenda, et kauba kostjale müüjaks oleks olnud see Leedu ettevõte. Kostjale müüdud kauba eest esitas arve hageja (hagi lisa 1). Kostja tasus nimetatud arve nimelt hageja pangaarvele (hagi lisa 3), millega kinnitas ta hagejaga lepingu sõlmimist. Hagiavalduse lisast 4 (rahvusvahelise saateleht - CMR) nähtub, et kauba saatjaks oli märgitud hageja tütarfirma Leedus, kauba saajaks aga oli märgitud hageja ning kauba sihtkohaks oli kostja aadress. Kohtu arvetes tõendab see, et kaup oli hageja poolt ostetud Leedu äriühingul ja edasimüüdud kostjale. Järelikult on käesoleva lepingu pooled hageja ja kostja. Seega on kostja taotlus asja arutamise uuendamiseks põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Hagi põhinõude ja kõrvalnõude lahendamine Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 219 lg 1 ja 2 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. VÕS § 220 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Asja arutamise uuendamise taotluse lahendamisel tuvastas kohus, et käesoleva lepingu pooled on hageja ja kostja. Kohtu hinnangul on tegu müügilepinguga (VÕS § 208 lg 1), mille alusel hageja müüs kostjale 5000 kg titaandioksiidi 20 500 euro eest, kostja kohustus aga selle eest tasuma. Ei ole vaidlust, et kostja võttis kauba vastu ja see vastas lepingutingimustele. Samuti ei vaidlust, et kostja arveid osaliselt ei tasunud. Seetõttu rikkus kostja lepingut ja hagejal oli õigus nõuda õiguskaitsevahendina selle täitmist (VÕS § 108 lg 1) ja viivist (VÕS § 113 lg 1). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja tasus põhiosa katteks kokku 11 156,50 eurot (10 250+906,50). Kostja tunnistas võlga põhisummas 9343,50 eurot (20 500 -11 156,50). Seega puudub poolte vahel vaidlus põhivõlgnevuse suuruse osas. Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 teise lausega ettenähtud viivise tasumist alates 01.07.2022 kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni. Ajavahemikus 01.07.2022 – 16.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivis moodustab 503,14 eurot. Kostja vaidleb viivise suurusele vastu selle ebaõige arvutamise tõttu. Kohus kostja vastuväitega viivise arvutuse osas ei nõustu. Poolte kirjavahetusest tuleneb, et 16.06.2022 esitatud arve teine osa tuli tasuda arve esitamisest 14 päeva möödumisel (vt hagi lisa 2 – tellimuse ja maksetingimuste kirjavahetus). Hageja esitas kostjale ettemaksuarve 16.06.2022. Seega muutus hagi aluseks olev põhinõue 9343,50 sissenõutavaks 30.06.2022. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 17.02.2023.

2-23-2736 VÕS § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestas põhiosa võlgnevuselt viivist seadusjärgses viivisemääras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 01.07.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.02.2023 summas 503,14 eurot (vt. hagi lisa 5 - viiviseraport). Kohus leiab, et hageja poolt viivise arvutus on õige ja kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 1. Järgnevalt nõudis hageja jooksvat viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.02.2023 kuni põhinõude (9343,50 eurot) täieliku täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus tuleb täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 9343,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 503,14 eurot, kokku 9846,64 eurot ning jooksev viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.02.2023 kuni põhinõude (9343,50 eurot) täieliku täitmiseni.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

2-23-2736

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.