Menetlusosalised ja nende Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462, asukoht: Tartu esindajad mnt 50, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (e-post: [email protected]); Kostja: A P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Kristiina Pralla (e-post [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg
13. november 2023
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt A P’ilt hageja Renovum OÜ kasuks 2 502 (kaks tuhat viissada kaks) eurot ja 90 senti (sh põhivõlgnevus 1 809.80 eurot, intressid 283.57 eurot, hooldustasu 26.25 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja viivised 363.28 eurot).
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (1 809.80 eurolt) alates 19.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni määraga 39% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue 1 809.80 eurot. 1 (6)
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 940 (üheksasada nelikümmend) eurot (sh riigilõiv 560 eurot, õigusabikulud 360 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (940 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Renovum OÜ esitas 12.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4 344.98 euro saamiseks. Kohus tegi 18.07.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 12.08.2022 nõudele vastuväite, mille kohaselt makseraskuste tekkimisel võttis võlgnik ühendust Ühisraha OÜ-ga, kes ei näinud võimalust olukorra lahendamiseks ning loovutas võlgnevuse Renovum OÜ-le. Võlgnik on saatnud Renovum OÜ-le mitu kirja olukorra lahendamiseks ja maksegraafiku koostamiseks. Võlgnik soovib võlgnevuse tasuda osadena 24 kuu jooksul. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 07.09.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtu 07.09.2022 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
3.05. septembril 2022 esitatud hagiavalduse kohaselt kosja sõlmis 05.08.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr xxxx, millega võttis kostja laenu 3 000 eurot intressiga 39% aastas ja 0.108% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 05.09.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 05. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 121.77 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 05.08.2026. Kokku kohustus kostja tasuma 7 396.20 eurot (igakuised osamaksed 121.77 eurot x 60 kuud + 90 eurot lepingutasu). Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 05.08.2021. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 843.18 eurot.
4.Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Ühisraha OÜ saatis 23.03.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Ühisraha OÜ edastas 20.05.2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis 2 (6)
2-22-124826 kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Kostja ei reageerinud Ühisraha OÜ nõuetele, misjärel Ühisraha OÜ loovutas 04.07.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 04.07.2022 teatise.
6.Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõudekulude katteks, teises järjekorras põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks. 793.18 eurot arvestab hageja põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks (laekumised summas 843.18 eurot – sissenõudmisega seotud kulud 50 eurot). Teises järjekorras loeb hageja seoses tasumisega osaliselt tasutuks põhivõla, so põhinõue summas 109.16 eurot. Kolmandas järjekorras hageja loeb intressi nõuetekohaselt tasutuks, so intress 576.46 eurot. Neljandas järjekorras hageja loeb hooldustasu nõuetekohaselt tasutuks, so tasutud hooldustasu 45 eurot. Enamtasutud summa 62.56 eurot läks põhiosa tasutud 7. osamakse summas 20.32 eurot katteks ja osaliselt intressi tasutud 7.osamakse summas 93.95 eurot katteks. Seega põhiosa võlgnevus on summas 2 870.52 eurot. Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga so 20.05.2022 oli summa 283.57 eurot. Võlg hooldustasu osas on summas 26.25 eurot. Viivise võlg hagi esitamise seisuga so 15.09.2022 on summas 363.28 eurot. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Sissenõudmisega seotud kulud on summas 20 eurot.
6.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2 870.52 eurot, intressid 283.57 eurot, hooldustasu 26.25 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot, viivised 363.28 eurot, viivised põhinõudelt 2 870.52 eurolt alates 16.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni määraga 39% aastas. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 940 eurot, sh riigilõiv 560 eurot, õigusabikulud 360 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
8.Viru Maakohus võttis 16.09.2022 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale isiklikult kätte toimetatud 17.10.2022. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole.
9.Viru Maakohus tegi tsiviilasjas 08.11.2022 tagaseljaotsuse, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 3 563.62 eurot (sh põhivõlgnevus 2 870.52 eurot, intressid 283.57 eurot, hooldustasu 26.25 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot, viivised 363.28 eurot) ja viivise põhinõudelt (2 870.52 eurolt) alates 16.09.2022 kuni põhinõude tasumiseni määraga 39% aastas, kuid mitte rohkem kui 2 870.52 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud 760 eurot ning viivis menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3 (6)
2-22-124826
10.06.12.2022 esitas kostja kohtule 08.11.2022 tagaseljaotsusele kaja. Kaja kohaselt jättis kostja hagile vastamata eksimuse ja puuduvate õigusteadmiste tõttu. Hagiavaldus on esitatud vale isiku vastu. Kostja ei ole hagiavalduses kirjeldatud laenulepingut sõlminud. Kostja isikuandmeid on tema teadmata ning tema tahte vastaselt kasutatud mitmete kiirlaenude võtmiseks. Kostja esitas 11. augustil 2022 Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate, milles kirjeldas kuidas kostja poeg S K on kostja teadmata kostja isikuandmeid (eelkõige ID kaarti ja ID kaardi PIN koode) kasutades sõlminud erinevaid kiirlaenulepinguid. Politsei- ja Piirivalveamet algatas 15.08.2022 kriminaalmenetluse nr xxxx. Kostjal puudub õigusalane haridus, mistõttu ei osanud kostja eristada Politsei- ja Piirivalveameti poolt algatatud kriminaalmenetlust käimasolevatest tsiviilkohtumenetlustest. Kostja arusaamist mööda, oli kuriteoteate esitamine piisav ka kohtumenetluses olevate võlanõuete lahendamiseks. Seda eelkõige põhjusel, et kuriteoteade on võlanõuetega lahutamatult seotud. Kostja mõistis enda eksimust alles siis, kui erinevate maksekäskude ning käesoleva kohtuotsuse alusel algatati kostja vastu täitemenetlusi.
11.Viru Maakohus jättis 06.01.2023 kohtumääruse kaja 08.11.2022 tagaseljaotsuse peale rahuldamata ning menetluse tsiviilasjas taastamata.
12.Kostja esitas 13.01.2023 Viru Maakohtu 06.01.2023 kohtumääruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt kostjal oli mõjuv põhjus hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks.
13.Maakohus ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ega rahuldanud seda, mistõttu edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.
14.Tartu Ringkonnakohtu 15.03.2023 kohtumäärusega rahuldati kostja määruskaebus, tühistati Viru Maakohtu 06.01.2023 rahuldati kostja kaja Viru Maakohtu 08.11.2022 tagaseljaotsuse peale, taastati menetlus ja saadeti asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
KOHTUISTUNG
15.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde ja palus tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt lahendada. Esindaja selgituste kohaselt pärast hagi esitamist on kostja tasunud 1 060.72 eurot. Eeltoodu kohaselt vähendab hageja põhinõude suurust, jäägiks on 1 809.80 eurot. Kuna viimane tasumine toimus 18.03.2023, siis hageja soovib viivise väljamõistmist sealt edasi.
16.Kostja ega tema lepinguline esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Nad esitasid taotluse tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta lahendamiseks. Kostja teatas, et on esitanud Viru Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
18.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 05.08.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr xxxx 3 000 eurot saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. 4 (6)
2-22-124826
19.Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et 1) hagiavaldus on esitatud vale isiku vastu, 2) hagiavaldus on esitatud vale isiku vastu, kostja isikuandmeid on tema teadmata ning tema tahte vastaselt kasutatud mitmete kiirlaenude võtmiseks.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Laenulepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sealjuures VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tegemist tarbijakrediidilepinguga, kui pooled sõlmivad krediidilepingu, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
22.Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 23 leidnud, et „Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine...“ TsÜS 115 lg 1 järgi tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kostja esitas 06.12.2022 koos kajaga kohtule ülekuulamise protokollid. Ülekuulamisprotokolli ütlustest on nähtav, et kostja andis ise oma pojale kõik võimalikud seadmed ning avas juurdepääsu oma andmete/paroolide juurde, sh andis talle PIN-kalkulaatori paroolidega, vormistas Smart-ID ja MobiilID. Eeltoodule tuginedes saab kohus järeldada, et õiged ei ole kostja kohtumenetluse käigus toodud väited kostja isikuandmete tema teadmata ja tema tahtevastaselt kasutamise kohta. Kostja on ise andnud oma poja jaoks võimalused, mis võimaldavad tal kostja nimel esineda. Seega isegi eeldades, et kostja ise ei ole 05.08.2021 Ühisraha OÜ-ga tehingu sõlmiseks tahet avaldanud, on tahteavalduse kostja nimel teinud isik, kellele kostja enda esindamiseks volituse andis.
23.Kostjal on täitmata tema ja Ühisraha OÜ vahel sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused, sealjuures hageja on vähendanud kostja vastu suunatud põhinõude suurust. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 1 809.80 eurot, intressid 283.57 eurot, hooldustasu 26.25 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja viivised 363.28 eurot. 5 (6)
2-22-124826
24.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi hagiavalduses toodud ulatuses ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1 809.80 eurolt) alates 19.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni määraga 39% aastas, kuid mitte rohkem kui 1 809.80 eurot.
MENETLUSKULUD
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
26.Hageja palub hagis kostjalt välja mõista menetluskulud 940 eurot, sh riigilõiv 560 eurot, hageja õigusabikulud 360 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt esitatud esindustasu arvest nähtub, et hageja õigusabikulud moodustavad hagiavalduse esitamisel 3 töötundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot. Kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses on 360 eurot. Hageja on teatanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 12.07.2022 summas 151.16 eurot ja hagiavalduse esitamisel 15.09.2022 summas 408.84 eurot, kokku 560 eurot. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 2 ja TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus riigilõivu summas 560 eurot kostja kanda.
27.Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 940 eurot, sh riigilõiv 560 eurot, õigusabikulud 360 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 29.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.