nende Määruskaebuse esitaja (kostja) Anu Piiskoppel (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kristiina Pralla Hageja Renovum OÜ (registrikood lepinguline esindaja Irina Vassiljeva
14042462),
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. jaanuari 2023. a määrus. Teha uus määrus, millega rahuldada Anu Piiskoppeli kaja Viru Maakohtu 8. novembri 2022. a tagaseljaotsuse peale, taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
3.2.Jätta kaja menetlemise kulud poolte enda kanda. 3.3.Tagastada kajalt tasutud riigilõiv 280 eurot Anu Piiskoppeli pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-22-124826“.
4.Jätta läbi vaatamata Anu Piiskoppeli taotlus peatada täitemenetlus täiteasjas nr 042/2022/1449.
5.Menetluse peatamise taotluse lahendab maakohus.
6.Jätta määruskaebemenetluse kulud poolte enda kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 417 lg 4 teine lause).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 12. juulil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Anu Piiskoppelilt (kostja) 4344 euro 98 sendi saamiseks. Kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 7. septembri 2022. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 15. septembril 2022 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2870 eurot 52 senti, intressid 283 eurot 57 senti, hooldustasu 26 eurot 25 senti, sissenõudmiskulud 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 363 eurot 28 senti ja viivise põhinõudelt (2870 eurot 52 senti) alates 16. septembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni määraga 39% aastas, ssmuti menetluskulud 940 eurot ja viivise menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.
3.Viru Maakohus rahuldas hagi 8. novembri 2022. a tagaseljaotsusega.
4.Kostja esitas 6. detsembril 2022 tagaseljaotsuse peale kaja ja taotluse käesoleva kohtumenetluse peatamiseks kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni. Kaja kohaselt jättis kostja hagile vastamata eksimuse ja puuduvate õigusteadmiste tõttu. Hagiavaldus on esitatud vale isiku vastu. Kostja ei ole hagiavalduses kirjeldatud laenulepingut sõlminud. Kostja isikuandmeid on tema teadmata ning tema tahte vastaselt kasutatud mitmete kiirlaenude võtmiseks. Kostja esitas 11. augustil 2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kuriteoteate, milles kirjeldas, kuidas kostja poeg on kostja teadmata tema isikuandmeid kasutades sõlminud kiirlaenulepinguid. PPA algatas 15. augustil 2022 kriminaalmenetluse nr 2-22-59000473. Kostjal puudub õigusalane haridus, mistõttu ei osanud kostja eristada PPA algatatud kriminaalmenetlust käimasolevatest tsiviilkohtumenetlustest. Kostja arusaamist mööda oli kuriteoteate esitamine piisav ka võlanõuete lahendamiseks, sest kuriteoteade on võlanõuetega lahutamatult seotud. Kostja mõistis eksimust alles siis, kui tehtud kohtulahendite alusel alustati tema suhtes täitemenetlusi.
5.Hageja on seisukohal, et ei ole alust kaja rahuldada ega menetlust taastada. Lepingu pooleks on siiski kostja, sest laen on võetud kostja dokumente ja isikuandmeid kasutades. Õigusteadmiste puudumine ei anna kostjale õigust menetlust venitada. Kui kostja poeg kasutas kostja teadmata tema ID-kaarti, siis saab kostja esitada nõude poja vastu. Hageja ei pea kandma kostja ja tema poja vahelistest suhetest tekkivate probleemidega seotud riske. Lisaks nähtub ülekuulamisprotokollist, et kostja ütluste kohaselt andis ta ise pojale laenude võtmiseks vajalikud andmed ja paroolid. Maakohus on nõude aluseks olevaid asjaolusid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et hagi tuleb rahuldada.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Maakohus jättis 6. jaanuari 2023. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kostjale on hagimaterjalid ja 16. septembri 2022. a hagi menetlusse võtmise määrus
17.oktoobril 2022 tähtsaadetisega isiklikult kätte toimetatud. Kohus andis kostjale tähtaja 20 päeva määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse esitamiseks ja hoiatas kostjat, et vastuse
tähtaegselt esitamata jätmisel võib kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohus lahendas asja 8. novembril 2022 tagaseljaotsusega, sest kostja ei esitanud kohtule tähtaegselt vastust hagile. Kostja ei taotlenud kohtult hagile vastamise tähtaja pikendamist ega teatanud kohtule hagile vastamata jätmise mõjuvast põhjusest. Hagi oli hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud ja põhistanud mõjuvaid põhjuseid hagile vastamata jätmiseks TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Hagi menetlusse võtmise määruses on kohus detailselt välja toonud, mida kostja vastus sisaldama peab ja selgitanud vastuse vorminõudeid ning hoiatanud hagile vastamata jätmise tagajärgede eest. Kostja vastuse esitamine ei eelda eriliste õigusteadmiste olemasolu. Kostja ei saanud mõistlikult eeldada, et kuriteoteate esitamise tõttu ei ole tal enam vaja tsiviilasjas kohtule vastata. Kostjale hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg oli ka piisav, et leida endale vajadusel lepinguline esindaja või taotleda riigi õigusabi. Kuna kostja väljatoodud asjaoludel ei olnud tal mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks, tuleb kaja jätta rahuldamata ja tsiviilasja menetlus taastamata. Kuna maakohus jättis kaja rahuldamata, jättis ta tähelepanuta ka kostja taotluse peatada kaja rahuldamise korral käesolev kohtumenetlus kuni kriminaalmenetluses lõpuni.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles märkis, et ei nõustu menetluse taastamata jätmisega. Kostja palub menetluse taastamise korral kohtumenetlus peatada vähemalt kuni kriminaalmenetluse nr 2-22-59000473 lõppemiseni. Samuti palub kostja TsMS § 417 lg 6 ja TMS § 45 alusel peatada tagaseljaotsuse alusel alustatud täitemenetluse täiteasjas nr 042/2022/1449. Kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks piisab ka sellise mõjuva põhjuse põhistamisest, mida ei ole otsesõnu TsMS § 422 lg-s 1 nimetatud. Hagimenetluse taastamata jätmine paneb kostja ebaõiglasesse olukorda, sest kostja peab oma varaga vastutama enda suhtes toime pandud kuriteo tagajärgede eest. Kostja õiguste kaitseks ei piisa teoreetilisest võimalusest esitada hiljem tagasinõue süüteo toime pannud isiku vastu. Kostja usaldas puuduvate õigusteadmiste tõttu, et õigussüsteem (sh kriminaalmenetluse algatanud uurimisasutus ja kohtusüsteem) astub aktiivselt samme, et kostjat kui kannatanut igakülgselt kaitsta. Kostja pöördus kuriteoteatega PPA poole esimesel võimalusel pärast seda, kui talle said teatavaks tema suhtes toime pandud süüteod. PPA algatas 15. augustil 2022 kriminaalmenetluse. Uurija kinnitas kostjale, et uurimisasutus tegeleb asjaolude väljaselgitamisega ning lubas edastada võlausaldajatele teated, et kriminaalmenetlus käib. Kostja sai sellest ekslikult aru, et uurimisasutus suhtleb kostja eest ka tsiviilõiguslikke vaidlusi menetlevate kohtutega. Kostja otsis kohe pärast eksimuse mõistmist õigusabi, et üritada tekkinud olukorda vähemalt tagantjärele lahendada. Selleks ajaks oli aga tagaseljaotsus tehtud ja selle alusel oli alustatud ka täitemenetlust. Arusaadavalt oli menetluslikult veel võimalik oma õigusi kaitsta üksnes kaja esitamisega.
8.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus mõistab kostja tahet selliselt, et kostja soovib maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaja rahuldatakse ja menetlus taastatakse. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja seega tühistab ta TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määruse ning teeb uue määruse, millega rahuldab kaja ja taastab tsiviilasja menetluse. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Vaidlust ei ole selle üle, et kostjale on hagiavaldus ja selle menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud ja kostja on jätnud hagile maakohtu määratud tähtaja jooksul vastamata. Asjas kohaldub TsMS § 415 lg 1, mille kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast, või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha.
11.TsMS § 422 lg 1 ei näe ette ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest ning mõjuva põhjuse hindamine sõltub iga konkreetse juhtumi asjaoludest ja on seega kohtu diskretsioon (vt nt Riigikohtu 7. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-06, p 13). Riigikohtu seisukoha järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla igasugune takistav asjaolu, mis üldhinnangu järgi võis kostjalt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagile reageerimata jätmise (Riigikohtu 3. mai 2018. a määrus nr 3-2-1-21-17, p 15.1). Seega tuleb mõjuva põhjuse olemasolu iga konkreetse asja puhul eraldi hinnata.
12.Ringkonnakohus leiab, et kostja esile toodud asjaolusid saab kogumis pidada hagile vastamata jätmise mõjuvaks põhjuseks. Ringkonnakohus nõustub küll maakohtuga, et kostja vastus hagiavaldusele ei eelda õigusalaseid teadmisi ning kostjal oli mõistlik aeg lepingulise esindaja leidmiseks, aga kostja ei tugine sellele, et ta ei jõudnud endale õigeks ajaks esindajat leida. Kostja on selgitanud, et ta hindas valesti kriminaalmenetluse alustamise õiguslikke tagajärgi ega saanud aru, et peab vaatamata kriminaalmenetluse toimumisele vastama tema vastu kohtusse esitatud hagile, mille vaidlusesemeks on vähemalt osaliselt samad asjaolud, mida uuritakse kriminaalmenetluses. Hagile vastamine ei pruukinud õigusteadmisi vajada, kuid õigusteadmisteta inimene võis eksida kriminaalmenetluse alustamise õiguslike tagajärgede hindamisel. Ringkonnakohtu arvates tuleb kostjale anda võimalus kaitsta oma õigusi hagimenetluses, arvestades mh seda, et hageja nõuab kiirlaenulepingutest tulenevat võlga ja maakohus saab sisulises menetluses ja kostja vastuväidete alusel hinnata mh seda, kas nõue on põhjendatud ning kui on, siis millises ulatuses. Kokkuvõttes loeb ringkonnakohus kostja eksimuse mõjuvaks põhjuseks ning sellest lähtuvalt rahuldab kaja ja taastab menetluse.
13.Kaja rahuldamise korral asja menetlus taastatakse ning menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (TsMS § 417 lg 2). See tähendab, et tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita (TsMS § 418 lg 1). See välistab ka otsuse viivitamatu täitmise. Kuna tagaseljaotsus ei jõustu, siis ei ole vaja täitemenetlust peatada ja kostja taotlus tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluse peatamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kostja ei vaja enam selles osas õiguskaitset (TsMS § 423 lg 2 p 2).
14.Maakohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse peatamata ning jättis sellest lähtuvalt kohtumenetluse peatamise taotluse lahendamata. Kostja on esitanud kohtumenetluse peatamise taotluse ka määruskaebuses. Kuna menetlus jätkub maakohtus, siis lahendab menetluse peatamise taotluse maakohus.
15.Ringkonnakohus jätab määruskaebemenetluse kulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda.
16.Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kostja tasus kaja esitamisel riigilõivu 280 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 7 järgi