Hageja AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Alla Žulinskaja Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg või kirjalik menetlus menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Xlt AS Aktiva Portfolio kasuks 19 143,11 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 14 700 eurot ja otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest 4443,11 eurot.
3.Välja mõista Xlt AS Aktiva Portfolio kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 14 700 eurot alates 22.11.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta resolutsiooni punktides 2 ja 3 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
Jätta menetluskulud 87,27% ulatuses kostja ja 12,73 % hageja kanda.
6.Välja mõista Xlt AS Aktiva Portfolio kasuks menetluskulude hüvitis 1518,50 eurot.
7.Välja mõista Xlt AS Aktiva Portfolio kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
8.Toimetada Xle kohtuotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord
2-23-1452 Kohus annab loa otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav osa
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 14 993,79 eurot, intress 842,42 eurot, haldustasu 12,50 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5823,68 eurot ja viivis alates 27.01.2023 kuni põhinõude 14 993,79 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 14,9% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS 29.01.2020 ja kostja tarbijakrediidilepingu L89003342362, millega Inbank AS andis kostjale laenu 15 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.02.2020-15.01.2026. Laenulepingu mittekohase täitmise tõttu ütles Inbank AS laenulepingu 18.06.2020 üles ja loovutas 31.07.2020 lepingust tulenevad nõuded hagejale.
2.15.02.2023 koostatud puuduste kõrvaldamise määruses selgitas kohus, et kuna hageja rahaline nõue võib tuleneda tarbijakrediidi suhtest, siis tuleks hagejal hagiavaldust täpsustada, esitades mh asjaolud, millest saaks järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise ja laenulepingu tühisuse aluste puudumise (dtl 30-33). Kohus selgitas, et kui hagiavalduses ei ole esitatud kõiki vajalikke asjaolud, mille pinnalt saaks kontrollida direktiivi 2008/48/EÜ järgimist ja poolte sõlmitud tarbijakrediidilepingu tühisuse aluste puudumist, võib kohus jätta hagi rahuldamata.
Hageja esitas 10.03.2023 hagiavaldust täpsustavad seisukohad ja asjaolud.
Hageja selgitas, et kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1600 eurot ning väljaminekuks 0 eurot (dtl 61). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 319,03 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1280,97 eurot (1600- 319,03). Eeltoodust tulenevalt asus laenuandja seisukohale, et kostja on võimeline laenulepingut täitma. Maksehäireregistri informatsioonis kohaselt ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjal ühtegi maksehäiret (dtl 62). Kostja kinnitas ka ise, et on õigus-, teo-, ja otsustusvõimeline isik ning omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks. Hageja täpsustas, et 6,21 eurot ei ole mitte kostja tagasimakse, nagu algselt hagiavalduses väidetud, vaid lepingu sõlmimise ja väljamakse vahelise perioodi eest valesti arvestatud intressi osa, mis on arvestatud tagasi põhiosa katteks.
4.13.09.2023 määras kohus tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks, otsuse tegemise aja ning jagas menetluse osas selgitusi. Muuhulgas selgitas kohus, et hagi rahuldamise eelduseks on laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, mille tõendamiskoormus on hagejal (dtl 308 p 5).
2-23-1452
5.13.10.2023 menetlusdokumendis hageja selgitas milliste kaalutluste reeglite alusel otsustatakse laenuvõtja laenuvõimelisus. Mh laenuvõtja olemasolevad igakuised kohustused ja taotletava finantseerimisega kaasnevad igakuised kohustused ei tohi moodustada rohkem kui 65% kliendi igakuistest sissetulekutest. Täiendavalt on seatud laenuteenindusmäära reeglile nõue, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Laenuandja juhindus ka põhimõttest, et tarbija sissetulekud peavad olema suuremad kui tema igakuised kohustused. Juhuks kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja alternatiivse nõude, mille kohaselt tuleb kostjal tagastada laenusumma 15 000 eurot ning viivised alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 19.06.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostja ei ole menetluses seisukohti esitanud.
Põhjendav osa
Kohus, tutvunud väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid lepingu, millega hageja andis kostjale 15 000 eurot laenu ning kostja pidi tasuma raha kasutamise eest teenustasu, mh intressi 14,90% aastas (dtl 10). Selliselt vastab sõlmitud leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kuna Inbank AS sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05. 03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
10.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Eelnimetatud sätetest tuleneb, et krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma veendumusele krediidi saaja võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et hageja veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema jälgitav. Hageja peab oma väiteid tõendama. Kohus on eelnimetatut selgitanud ka 13.09.2023 kohtu menetlusdokumendis (dtl 308 – 312).
11.Hageja 10.03.2023 (dtl 36-42) ja 13.10.2023 menetlusdokumendis (dtl 323-328) väljatoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll ei olnud piisav. Hageja selgitustest tulenevalt on kostja krediidivõimelisust
2-23-1452 hinnatud kostja enda jagatud teabe põhjal, maksehäireregistri ning taust.ee andmeid kasutades. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud andmetele tuginedes võimalik kindlaks teha laenusaaja majanduslikku olukorda ja sellest tulenevalt krediidivõimelisust. Hageja esitatud asjaolude kohaselt märkis kostja laenutaotluses oma igakuiseks väljaminekuks 0 eurot. Kohus tuvastab, et laenutaotluses märkis kostja igakuiste kohustuste suuruseks 0 eurot (dtl 61). Kostja väide, et kohustuste suuruseks on 0 eurot, viitab sellele, et kostja on mõistnud kohustusena ehk ainult laenukohustusi, arvestamata näiteks vältimatuid eluaseme kulusid, kulusid toidule, transpordile jne. Kohtu hinnangul ei saa pank eeldada, et täiskasvanud inimesel puuduvad mistahes igakuised vältimatud kulutused, mis võiksid mõjutada tema laenuvõimelisust. Seega ei saanud laenuandjal tekkida tõsikindlat teadmist kostja majanduslikust seisundist. Hageja on selgitanud, et vajadusel küsitakse täiendavalt ka pangakontoväljavõtet (dtl 324), mida praegusel juhul, vaatamata kostja puudulikele majandusliku olukorra andmetele, ei ole tehtud. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohus asub eelnevast tulenevalt seisukohale, et hageja ei ole järginud VÕS § 4034 lg-tes 1 ja 6 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.VÕS § § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).
13.Vastutustundliku laenamise järgimata jätmise tuvastamisel on hageja esitanud 13.10.2023 menetlusdokumendis alternatiivse nõude: „Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud laenusumma 15000,00 eurot ning viivised alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 19.06.2020. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras“. Kuna kohus on tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, lahendab kohus asja hageja alternatiivse nõude järgi. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7, pidi krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, millele kohus on tähelepanu juhtinud ka 13.09.2023 kohtu menetlusdokumendis (dtl 310 p 6). Kohus selgitas, et hagejal on mõistlik esitada alternatiivne võlgnevuse kujunemise kalkulatsioon. Hageja ei ole kohtumenetluses uuesti määratud tagasimakseid esitanud.
14.Kohus tuvastab, et lepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt pidi kostja laenu tagasimakseid tasuma igakuiselt alates 15.02.2020 (dtl 11). Pooled on kokku leppinud, et laenuandjal on õigus laenuleping üles öelda kui laenuvõtja ei ole tasunud täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgnevat osamakset (laenulepingu p 9.5, dtl 14).
2-23-1452 Arvestades kostja vaidlustamata asjaolu, et kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset, saab kohus järeldada, et laenuandjal oli 18.06.2020 õigus laenuleping üles öelda. Laenuandja on lepingu üles öelnud 18.06.2020, millisest ajast alates muutus laenu nõue sissenõutavaks kogu ulatuses (dtl 18).
15.Kohus tuvastab hageja esitatud konto väljavõttest, et hageja andis 29.01.2020 kostja kasutusse 14 700 eurot, arvestades laenusummast 15 000 eurot koheselt maha 300 eurot lepingutasu katteks. VÕS § 4034 lg-le 7 kohaselt ei ole laenuandjal vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel õigus lepingutasu laenuvõtjalt nõuda. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 108 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenu põhiosa 14 700 eurot.
16.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist alates 19.06.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on tuvastanud, et laenu põhiosa muutus kogu ulatuses sissenõutavaks alates 18.06.2020 ning nimetatud kuupäevast alates on kostja põhiosa tasumisega viivituses. Kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise maksmise kohustusest (Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2022 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Seega tuleb hageja viivise nõue rahuldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on viivis muutunud sissenõutavaks 4443,11 euro ulatuses (perioodil 19.06.2020 – 31.12.2022 määraga 8% aastas, perioodil 01.01.2023 – 30.06.2023 määraga 10.5% aastas ja 01.07.2023 – 21.11.2023 määraga 12% aastas).
17.Arvestades, et hageja nõude suuruseks koos viivisega, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivisele on 23 956,47 eurot ja kohus rahuldas hagi 20 907,11 euro ulatuses (arvestades ka aasta eest arvestatud viivist), siis rahuldas kohus hageja nõude 87,27% ulatuses (20 907,11*100/23 956,47). Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 87,27% ulatuses kostja ja 12,73 % hageja kanda.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1260 eurot ja õigusabikulu 676 eurot 4 tunni eest tariifiga 169 eurot tunnis (dtl 24). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1260 eurot. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele, sealjuures arvestades ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Hageja on õigusabi tasu nõudnud hagiavalduse koostamise ja esitamise eest (dtl 328, p 5). Hagiavalduse sisu on esitatud umbes neljal leheküljel. Arvestades hagi keerukust ja mahtu on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 4 tundi põhjendatud. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 24) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 480 (4*120) eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1740 (1260+480) eurot. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude puudumise.
2-23-1452 Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1518,50 eurot (1740-12,73%).
19.Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
20.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.