2-22-125294
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20.11.2023, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Tsiviilasja number
2-22-125294
Tsiviilasi
Aver Baltic Fishing Group OÜ hagi Gxxxxxx Axxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aver Baltic Fishing Group OÜ (registrikood: 11883037; asukoht: Astangu 32-2, Haabersti linnaosa, Tallinn, 13519 Harju maakond), esindaja advokaat Kristina Sööt ([email protected]); Kostja: Gxxxxxx Axxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx, xxxxxküla, xxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov ([email protected])
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistung
09.11.2023
2-22-125294
2-22-125294 kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et istungil osalenud tõlkija kulud jagavad nad pooleks. Kuna kostja on tõlkekulude ettemaksu tasunud täies ulatuses ise, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista pool tõlkekuludest. Tõlkekulud on arve alusel kokku 228 eurot, millest pool on 114 eurot ja mis tuleb hagejal kostjale tasuda. Muude menetlusekulude osas ei ole pooled kokku leppinud teisiti, mistõttu määrab kohus, et muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles hagilt makstud poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas haginõude esitamisel tasunud riigilõivu kokku 595 eurot, millest 446,22 eurot on täiendav riigilõiv hagi esitamisel. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 148,78 eurot tagasi ei saa (TsMS § 150 lg 3). Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool täiendavat riigilõivu ehk 223,11 eurot hagejale tagastada. TsMS § 150 lg 7, 4 alusel tagastab kohus kostjale enamtasutud tõlkekulude ettemaksu. Kostja tasus ettemaksu summas 362 eurot, tõlkekulud olid 228 eurot ning enamtasutud osa on 134 eurot, mis tuleb kostjale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.