lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-14872/9

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-14872/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1100
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu80153717(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14872

Kohtuasi

Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu avaldus NZ, VL, EL, SK, TH vastu 90 784 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosaline ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu (registrikood 80153717)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 24.11.2022 määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Rahuldada Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu määruskaebus.
3.Käesoleva määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu (avaldaja) esitas 23.09.2022 maakohtule avalduse NZ, VL, EL, SK ja TH (puudutatud isikud) vastu 90 784 euro väljamõistmiseks.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.
Avalduse kohaselt moodustasid Järveotsa tee 9 korterelamu omavoliliselt kinniehitatud rõdude omanikud 2021. aasta mais initsiatiivgrupi elamu kapitaalremondi takistamiseks, mille eesmärk oli sundida juhatust läbirääkimistele või vahetada juhatus välja selleks, et plastmassist tuleohutusnõuetele mittevastavad omavoliliselt kinniehitatud rõdud alles jääksid. Kuivõrd rõdud kuulusid kinnistusregistri järgi korterelamule ja rõdude omanikel puudusid nende kinniehitamise projektid, siis läbirääkimistele ei asutud. Avaldajal oli vastavalt ehitusseadustiku (EhS) §-le 19 ja rõdude auditist tulenevalt avariiremondi teostamise kohustus. Remondi tegemata jätmisega suurenes eluohtlik olukord, st rõduplaatide allakukkumise oht ning selle sai kõrvaldada vaid kapitaalremondiga. Puudutatud isikud takistasid kolme aasta jooksul remondi teostamist koosolekutel remondi vastu hääletamisega. Seejuures ei võtnud nad arvesse kohustust tagada enda korteriomandi ning kaasomandi korrashoid ja kasutamise ohutus. Lisaks vastu hääletamisele levitas SK teistele korterelamu elanikele ebaõiget informatsiooni,

mis takistas elamu renoveerimist ja rõdude parandamist. Samuti esitasid puudutatud isikud maakohtule avalduse korteriühistu 21.09.2021 otsuste tühisuse tuvastamiseks/kehtetuks tunnistamiseks, millega võeti vastu otsus renoveerida korterelamu ja võtta selle jaoks laenu. Olles süstemaatiliselt remondi teostamist takistanud, tekitasid puudutatud isikud avaldajale kahju ehitushindade tõusu ulatuses. Avaldaja tõendas kahju ulatust 2021. aasta kevadel ja 2021. aasta teisel poolel võetud hinnapakkumistega, mille kohaselt oli hinnatõus sel perioodil 90 784 eurot. Maakohtu määrus

3.Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Eeldades avalduses toodud põhjenduste õigsust, ei saanud puudutatud isikud avaldajale kahju tekitada. Kohus märkis, et üldkoosoleku otsuse vastu hääletamine oli korteriomaniku seadusega tagatud õigus. Avaldaja ei saanud eeldada, et kõik korteriomanikud on alati ühel meelel ning otsused saab soodsal ajal ja viisil ühehäälselt vastu võtta. Puudutatud isikutele ei tulenenud seadusest ega hea usu põhimõttest kohustust hääletada üldkoosoleku otsuse poolt. Samuti oli neil sõnavabadus ja õigus levitada oma arvamust renoveerimistöödega seonduva osas teistele korteriomanikele. Ainuüksi asjaolust, et puudutatud isikud renoveerimist ei toetanud ja selle poolt ei hääletanud, ei saanud järeldada nende käitumist pahas usus ega esitada sel alusel nende vastu kahju hüvitamise nõuet. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist kohtus ei saanud samuti ette heita, sest tegemist oli seadusest tuleneva õigusega. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Riigikohtu praktika kohaselt on korteriühistu liikmetel teatud juhtudel hea usu põhimõttest tulenev kohustus hääletada maja valitsemiseks vajalike otsuste poolt. Avaldajal oli EhS § 19 lg 4 ja rõdude auditi kohaselt avariiremondi teostamise kohustus, millest puudutatud isikud olid teadlikud. Selliste tööde teostamise sai otsustada vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-le 35 ja §-le 38 tavapärase valitsemise raames üldkoosolekul korteriomanike häälteenamusega. Puudutatud isikute tegevus korterelamu kapitaalremondi teostamise takistamisel, st üldkoosolekutel remondi teostamise ja laenu võtmise otsuste vastu hääletamisel, oli vastuolus KrtS § 12 lg-ga 2. Puudutatud isikud rikkusid neile hea usu põhimõttest, st seadusest tulenevalt kohustust hääletada üldkoosoleku otsuse poolt. Üldkoosoleku otsuse poolt hääletamine oli vajalik kaasomandi osa valitsemiseks, sh kaasomandi korrashoiu ja kasutamise ohutuse tagamiseks. Rõdudega seotud tööd olid kriitilise tähtsusega, sest olukord oli eluohtlik. Puudutatud isikud ei kasutanud enda õigusi heauskselt, vaid tekitasid märkimisväärse kahju ehitushindade tõusu ulatuses, mille hüvitamist avaldaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel nõudis. Käesoleval juhul oli tegemist korteriomanike ning kaasomanike vahelise võlasuhte eripäraga, mis oli sarnane lepingulise suhtega, mistõttu VÕS § 1044 lg 2 alusel oli nõude alus VÕS § 115 lg 1. Antud juhul ei olnud tegemist TsMS § 371 lg 2 p 2 olukorraga. Kahju hüvitamise nõue korteriomanike vastu oli õiguslikult võimalik ja perspektiivikas. Avaldus esitati seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks ja eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Samuti oli avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Menetluse edasine käik
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtusse avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
7.Maakohus leidis, et avaldus oli perspektiivitu, kuivõrd seadusest ega hea usu põhimõttest lähtuvalt ei tulene kohustust hääletada üldkoosoleku otsuse poolt ning seega ei saanud avaldaja esitada puudutatud isikute vastu kahju hüvitamise nõuet. Ringkonnakohus ei nõustu käesoleval juhul maakohtu seisukoha ja põhjendustega.
8.Korteriühistu liikmele võib hea usu põhimõttest tuleneda mh kohustus mitte kahjustada ühistut ja panustada selle juhtimisse, mille väljendusena võib ta mh olla kohustatud hääletama maja valitsemiseks vajalike otsuste poolt või nõustuma valitsemiseks vajalike kokkulepetega, kusjuures vajalik tahteavaldus on võimalik kohtulahendiga asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1 esimese lause alusel (TlnRnKm 09.06.2023, 2-19-6710, p 20; RKTKo 07.11.2018, 2-17-9986, p 12; RKTKo 13.02.2012, 3-21-116-11, p 23). Käesoleval juhul esitas korteriühistu nõude korteriomanike vastu kahju hüvitamiseks ning põhjendas, mil viisil korteriomanikud talle kahju tekitasid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline nõue korteriühistu ja korteriomanike vahelises suhtes õiguslikult välistatud. Korteriomanik saab sarnaselt ühingu liikmega põhjustada kahju, kui ta rikub kohustust hääletada kindlal viisil. Lisaks sellele, et asjaomane tahteavaldus on võimalik asendada kohtulahendiga, on võimalik VÕS § 115 alusel esitada kahju hüvitamise nõue. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine oli ringkonnakohtu hinnangul ennatlik ja nõue ei pruugi olla perspektiivitu. Arvestades eeltoodut, tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks. Avalduse menetlusse võtmisel tuleb maakohtul kontrollida, kas tegemist on hagi- või hagita asjaga. Selleks peab maakohus hindama, kas avaldus vastab TsMS § 613 lg 1 p 1 tunnustele. Kui maakohus peab seda vajalikuks, saab ta menetlusosalised enne avalduse menetlusse võtmist nimetatud küsimuses ära kuulata.
9.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada.
10.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium