Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
15. november 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-121353
Kohtuasi
Eurowest CNC OÜ hagi Fascino OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. oktoobri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Fascino OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Eurowest CNC OÜ (registrikood 11773685), lepinguline esindaja Tanel Riivits Kostja Fascino OÜ (registrikood 14983408), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Fascino OÜ 6. novembril 2023 esitatud apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
6.oktoobri 2023. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-121353 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Fascino OÜ kanda. Eurowest CNC OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Eurowest CNC OÜ (hageja) esitas 15. juunil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Fascino OÜ-lt (kostja) võlgnevuse 4125,22 euro saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas 3. augusti 2022. a määrusega hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus.
2.Hageja esitas 16. augustil 2022 maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2062,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2062,61 eurot ja kahjuhüvitise 432 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid EW Skincare Institute OÜ ja kostja 5. oktoobril 2020 realisatsioonimüügi lepingu nr 200510-1 (edaspidi ka leping), mille kohaselt sai kostja enda valdusesse ilutooted (edaspidi ka kaubad) nende edasimüügi eesmärgil ilusalongis. Esmalt esitati kostjale arveid käibemaksuta. Kuna kostja avaldas soovi saada arveid käibemaksuga ja EW Skincare Institute OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane, leppisid EW Skincare Institute OÜ, hageja ja kostja suuliselt kokku, et EW Skincare Institute OÜ eest esitab kostjale arveid hageja.
2.2.Kostja on saadud kauba eest jätnud hagejale tasumata neli arvet, kokku 2062,61 eurot. Vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole kostja arveid tasunud. Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 208 lg 1 alusel õigus kostjalt nõuda saadud kauba eest tasumist. Vastavalt lepingus kokku lepitud viivisemäärale ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist põhinõude 2062,61 euro ulatuses. Hageja pöördus õigusabi saamiseks juristi poole, mistõttu on hagejale tekkinud ka varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude eest 432 eurot. Kohtueelsed õigusabikulud tuleb kostjal hagejale hüvitada VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg-te 1 ja 4 ning § 128 alusel.
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole saanud hagejalt ega EW Skindcare Institute OÜ-lt kaupu, mille eest arved on esitatud. Seejuures ei selgu hagist, milliste toodete eest hageja tasu nõuab ning ka seda, et need tooted oleks kostjale üle antud. Ka ei ole kostja hagejaga lepinguid sõlminud. Hageja ei ole esitanud tõendeid eelviidatud asjaolude tõendamiseks. Ainuüksi arved hageja väidetud asjaolusid ei tõenda. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 6. oktoobri 2023. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4557,22 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras hageja menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kulude hüvitise 1833,75 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja suutnud tõendada pooltevahelise suulise lepingu olemasolu, samuti kaupade üleandmise kostjale ning kostja kohustuse tasuda saadud kaupade eest. Hageja esile toodud asjaolusid tõendavad hageja tunnistajate ütlused ja hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus. Seejuures pidas maakohus hageja väiteid kostja väidetest tõenäolisemaks. Maakohus märkis, et hageja esitatud tõendid on ülekaalus ja toetavad hageja väiteid. Kostja väited on aga vastuolulised.
4.2.Täiendavalt märkis maakohus, et saab praeguses asjas anda hinnangu vaid hageja ja kostja
vahel olevale õigussuhtele. Praeguse hagi rahuldamine välistab EW Skincare Institute OÜ samasisulise nõude, sest kostja saab lugeda hagejale vaidlusalustes arvetes märgitud kauba tasumisel kohustuse täidetuks ka EW Skincare Institue OÜ ees, kuivõrd VÕS § 79 lg 1 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus on täidetud ka õigustamata isikule vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul. Isegi juhul, kui EW Skincare Institute OÜ-l oli nõue kostja vastu, andis EW Skincare Institute OÜ arvete ümbervormistamisega nõusoleku kohustuse täitmiseks hagejale.
4.3.Maakohus märkis, et hageja põhinõue 2062,61 eurot (21. detsembri 2020 arved nr 120279 (summas 408 eurot), nr 120280 (summas 1277,98 eurot), nr 120281 (summas 40,97 eurot) ja nr 120282 (summas 335,66 eurot)) kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 76 lg 1 alusel. Hageja viivisenõue 2062,61 eurot tuleb rahuldada VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel. Hageja kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 127 lg 3 järgi. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.Maakohus luges vääralt tõendatuks, et kostja on saanud kaubad, mille eest hageja tasu nõuab, kätte. Seejuures hagiavaldusest isegi ei selgu, milliste kaupade eest hageja tasu nõuab ega ka seda, et millal kaubad müüdi ja kostjale üle anti. Hageja pidi need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 2 järgi esile tooma ja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. Kostja ei ole hagejalt ega ka EW Skincare Institute OÜ-lt kaupa, mille eest tasu nõutakse, saanud. Seejuures on hagis väidetud, et kauba andis kostjale üle EW Skincare Institute OÜ. Seega saab ka nõudeõigus kuuluda vaid EW Skincare Institute OÜ-le.
5.2.Maakohtu otsusest ei selgu, millise tõendiga on tõendatud, et kostja sai kätte just need kaubad, mille eest maakohus kostjalt raha välja mõistis. Nii rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat otsuse põhjendamiskohustust. Täiendavalt leiab kostja, et isegi, kui hageja oleks hagis välja toonud asjaolud kauba üleandmise kohta, siis tunnistajate ega poolte seaduslike esindajate vande all antud seletused ei tõendaks ühtki vajalikku asjaolu. Tunnistajate ütlused on väga umbmäärased ning tunnistajad ei ole andnud ütlusi konkreetsete kauba üleandmise episoodide kohta või muude asjaolude kohta, millega oleks kauba (konkreetsete esemete) üleandmine kostjale tõendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 ning TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 2062,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2062,61 eurot ning kahjuhüvitise 432 eurot. TsMS § 405 lg 1 kohaselt
menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Seega ei ületa hageja põhinõue ega kõrvalnõuded ülal nimetatud piirmääru, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 21 kohaselt menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul ei ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
9.Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 637 lg 21 kohaldamisel tuleb kontrollida, kas maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, ning kui selline asjaolu esineb, siis hinnata, kas see võis tõenäoliselt mõjutada asja lahendust. Ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebust menetlusse võtma ainuüksi seetõttu, et õigusnorme on ebaõigesti kohaldatud, kui see ei mõjutanud asja lahendust. Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (vt RKTKm 27.02.2017 3-2-1-159-16, p 13). Tutvunud asja materjalide, maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega, leiab kolleegium, et ehkki maakohus on asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse normi, ei ole see mõjutanud asja lahendust hagi rahuldamise osas. Seega ei esine alust apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks TsMS § 637 lg 21 järgi. Maakohus on lõppastmes põhjendatult leidnud, et kostja on arvetel märgitud kaubad kätte saanud, mistõttu tuleb kostjal kaupade eest ka tasuda.
10.Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid EW Skincare Institute OÜ ja kostja 5. oktoobril 2020 realisatsioonimüügi lepingu nr 200510-1. Lepingu alusel andis EW Skincare Institute OÜ kostja valdusesse ilutooted nende edasimüügi eesmärgil ilusalongis. Kostja tegi kaupade saamiseks e-keskkonna kaudu tellimuse ning kohustus täitma inventeerimiskohustust hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks. Menetluse käigus hageja täpsustas, et konkreetne nõue tuleneb eelviidatud lepinguga sarnastel tingimustel suuliselt sõlmitud lepingust (dtl-d 75, 89). Samuti nähtub hagiavaldusest, et esialgu esitas kostjale arveid EW Skincare Institute OÜ, kuid kostja avaldas soovi saada arveid koos käibemaksuga. Nii leppisid EW Skincare Institute OÜ, kostja ja hageja kokku, et EW Skincare Institute OÜ asemel esitab tasumisele kuuluvad arved kostjale hageja.
11.Kolleegium märgib, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016 3-2-1-23-16, p 16). Selline lihtsustus on lubatud TsMS § 444 lg 2 järgi. Kolleegiumi arvates on maakohtu otsuse põhjendused kooskõlas lihtmenetluse reeglitega.
12.Kostja vaidlustab maakohtu otsust menetlusõiguse normide rikkumise tõttu – hagiavalduse sisu nõuete järgimata jätmine (TsMS § 363) ja tõendite ebaõige hindamine (TsMS § 232).
Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks.
13.Kostja heidab maakohtule menetlusnormide rikkumise osas ette seda, et hagiavalduses ei olnud esile toodud millist kaupa kostjale müüdi, millal müük toimus, milline kaup kostjale üle anti ja millal seda tehti. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
13.1.Kolleegium leiab, et üksnes asjaolu, et hagiavalduses oli viidatud avaldusele juurde lisatud arvetele, ei mõjutanud asja lahendust. Õige on kostja viide TsMS §-s 363 sätestatud hagiavalduse sisu nõuetele ja kohtupraktikale, kuid praegusel juhul ei ole kostja selgitanud, kuidas nimetatud rikkumine (hagiavalduse vorminõuete osaline rikkumine) mõjutas asja lahendust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et arvete saamisel ei vaidlustanud kostja kauba saamist, kauba koosseisu ega hinda. Seda tõendab kostja esindaja TM 27. juuli 2021. a e-kiri EW Skincare Institute OÜ-le (dtl 28) ja tema vande all antud seletus, mille kohaselt vastuväiteid hageja arvetele esitatud ei ole (dtl 136).
13.2.Kolleegium leiab ka seda, et kostjale pidi arvete saamisel olema selge, milliste kaupade eest on arved esitatud. Kuigi hageja esitatud arvetel (dtl-d 41, 45, 48 ja 52) ei ole müüdud kaupade loetelu, on arvetel olemas viide konkreetsele tellimusele. Müüdud kaubad nähtuvad esialgsetest, s.o käibemaksuta esitatud arvetest (dtl-d 39, 43–44, 46 ja 49–50). Seejuures on esialgsed käibemaksuta arved ja hilisemad hageja esitatud arved omavahel seostatavad, sest lisaks tasumisele kuuluvatele summadele kattuvad ka arvetel viidatud tellimuse numbrid. Kolleegiumi hinnangul on usutav, et kui kostjale esitatud arved oleksid esitatud kaupade eest, mida kostja saanud ei ole, oleks kostja nendele koheselt esitanud vastuväited. Seega on õige maakohtu järeldus, et hageja on tõendanud, et kostja on kaubad kätte saanud. Kostja on jaatanud, et „vitriinis olid EW Skincare’i tooted“, kuid ta ei mäleta, milliste toodete eest ta oli hagejale maksnud (dtl 136). Kolleegium märgib, et kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (RKTKo 21.06.2011 3-2-1-55-11, p 13).
14.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on tõendeid hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustanud oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohtu sellekohased põhjendused on jälgitavad ning kolleegium nõustub tõenditele antud hinnanguga. Maakohus ei rajanud oma otsust üksnes kogutud tõendite põhjal, vaid hindas kõiki esitatud ja kogutud tõendeid kogumis (vt käesoleva määruse p-d 13.1, 13.2 ja 15.2). Kuna pooled ei olnud kokku leppinud teisiti, siis TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.
15.Vastuseks apellatsioonkaebuse muudele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.1.Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et asja lahendamisel omab tähtsust, millisel õiguslikul alusel saab hageja kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmist nõuda. Kuigi maakohus selles osas seisukohta ei võtnud, kuid jaatas nõude maksmapanekut, ei mõjuta see asja lahendust, sest hageja saab kostjalt kohustuse täitmist nõuda.
Maakohtu tuvastatud asjaoludel sõlmis kostja EW Skincare Institute OÜ-ga müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõttes. EW Skincare Institute OÜ müüjana müüs kostjale kui ostjale kaupu (ilutooted) ning kostja kohustus kaupade eest tasuma. Kolleegium märgib, et kui üldjuhul tekib müügilepingu alusel müüdud kauba eest tasunõue müüjal, siis võib lepingus ette näha ka kohustuse täitmise kolmandale isikule, kes ei ole lepingu pool. Sellisel juhul on tegemist kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga VÕS § 80 lg 1 mõttes. Viidatud sätte kohaselt võib lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest (VÕS § 80 lg 2). Sellise kokkuleppe võib sõlmida suuliselt.
15.2.Hageja väidab, et kuna kostja soovis saada arveid käibemaksuga, leppisid EW Skincare Institute OÜ, hageja ja kostja suuliselt kokku, et kostjale esitab kauba eest tasumiseks EW Skincare Institute OÜ asemel arved hageja. Hageja väidet tõendab hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus (dtl 135) ning kostja seadusliku esindaja 27. juuli 2021. a e-kiri (dtl 28). Samuti tõendab hageja väidet asjaosaliste tegevus arvete esitamisel. Nimelt on vaidlusalused arved, milles on viidatud konkreetsele tellimusele, algselt kostjale esitatud käibemaksuta (dtld 39, 43–44, 46 ja 49–50), seejärel on samade tellimuste eest esitanud käibemaksu sisaldavad arved hageja (dtl-d 41, 45, 48 ja 52). Pärast hageja poolt kostjale arvete esitamist on EW Skincare Institute OÜ vormistanud algselt esitatud arvetele kreeditarved (dtl-d 40, 42, 47 ja 51). Kolleegiumi hinnangul viitab eeltoodu kogumis VÕS § 80 lg 1 järgsele kokkuleppele, mille kohaselt tuli kostjal EW Skincare Institute OÜ kaupade eest tasuda hagejale. Kokkuvõtvalt märgib kolleegium, et kuigi praegusel juhul olid müügilepingu pooled EW Skincare Institute OÜ ja kostja, sai hageja VÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel nõuda müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist.
16.Kostjalt viivise ja kahjuhüvitise väljamõistmise osas ei ole apellatsioonkaebuses sisulisi väiteid esitatud (TsMS § 633 lg 3). Asja materjalidest ei nähtu selliseid olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata tühistada (TsMS § 656 lg 1). Seega on apellatsioonkaebus selles osas samuti õiguslikult perspektiivitu.
17.Kostja on palunud maakohtu otsuse tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindaksmääramise osas. Vaidlustatud otsuses on maakohus jätnud menetluskulud kostja kanda ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1833,75 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras.
17.1.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema apellatsioonkaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 200 euro suuruses summas (alates 1. jaanuarist 2022 on see summa 280 eurot) (RKTKm 19.01.2022 2-20-14547/20, p 13). Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
17.2.Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude jaotust ja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi väidet hageja maakohtus kantud menetluskulude põhjenda(ma)tuse kohta. Sealhulgas pole kostja väitnud, et mõni hageja menetlustoiming oleks olnud ebavajalik või hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg oleks olnud ebamõistlikult suur, samuti pole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Mingeid olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis võiks anda alust tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas TsMS § 656 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, kolleegium ei tuvastanud. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.
18.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
19.Kostja ei ole esitanud andmeid apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohta. Ka ei nähtu tasumise kohta andmeid kohtute infosüsteemist. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei nõua ringkonnakohus kostjalt riigilõivu tasumist, kuivõrd tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
20.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
21.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9 kohaselt on praegune määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.