Võlaõigus › Võõrandamislepingud

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 405 järgi menetleb kohus asja lihtmenetluses, kuna hagi hind, nii põhinõudes kui kõrvalnõudes on mõlemad alla 3500 eurot. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha ning lg 2 järgi võib kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Eeltoodu alusel on kirjeldav ja ka põhjendav osa lihtsustatud vormis. II Hageja nõue, põhjendused Poolte vahel toimusid 2019-2021.a. regulaarsed veini müügilepingud. Hageja väljastas oma laost kostjale veine kokku 10812 eurot eest, mille tasumiseks esitas kostjale arved. Kostja tasus kauba eest arvete alusel enamasti korrektselt. Hageja tarnis kostjale 252 pudelit veini, mille eest esitas tasumiseks arve nr 1028 summas 3340,80 € ja millest kostja maksis 2646,80 €. Tasumise tähtaeg oli 02.03.2020. Kostja võlgneb 694 €. Kostja on seni kõiki tingimusi aktsepteerinud ega ole esitanud vastuväiteid arvetele. Kostja ei ole esitanud mingeid pretensioone arve nr 1028 summa ja sisu kohta. Viivis on võlalt 694 eurolt 28.06.2022 seisuga seadusjärgses määras 139,94 €. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, mingit hoiuteenust ei olnud, kaup anti arvetega kostjale. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlga 694 eurot ja viivist 139,94 eurot, menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja täpsustas 28.03.23 viivisearvestust (dlt 172) ja palus välja mõista kostjalt viivist 128,86 eurot. III Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu (21.11.22, 30.03.2023). Ei ole esitatud allkirjastatud dokumenti, arvet kus oleks selgelt kirjas, mis kaubad on kostja juures, milliste saatedokumentiga kaubad liikusid (allkirjastatud saatja ja vastuvõtja poolt). Hageja tõi kauba hoiule. Ei ole andmeid, mille alusel selgitada välja kauba koguseid. Saatedokumente pole esitatud. Kostja selgitas sama ka istungil 15.05.2023. IV Kohtu põhjendused VÕS § 8 lg 1 järg on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 2 (5)

208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 2, lause ja § 94 järgi kohustuse täitmist, viivist. Pooled ei vaielnud selle üle, et nende vahel toimusid 2019-2021.a. regulaarsed veini müügitehingud. Vaidlust ei olnud ka selles, et hageja esitas kostjale kauba eest tasumiseks arved, mille eest kostja tasus hagejale. Neid asjaolusid kinnitavad ka hageja poolt kohtule esitatud arved ja hageja pangakonto väljavõte (dtl 51, 53-66,68-69). Hageja on esitanud kostjale ka kauba ehk 252 pudeli veini eest tasumiseks arve nr 1028 summas 3340,80 €, mille kohaselt oli kauba eest tasumise tähtaeg 02.03.2023 (dtl 52). Kostja on tasunud selle arve alusel kauba eest 2646,80 €. Kostja võlgneb 694 €. Ka selles puudub vaidlus. Hageja esitatud pooltevaheline e-kirjavahetus (dtl 67) 25.02.20 kl 11:30 tõendab, et kostja on kõik kaubad saanud, kuna kostja on seda kinnitanud ja küsinud vaid saatelehti ja seda, kas kõik arved on tasutud. Selle peale vastas hageja raamatupidaja kl 19:08, et ootab arve nr 1028 tasumist ning et saadab veel teised arved saatelehtedena. Hageja on tõendanud juhatuse liikme Y kirjaliku selgitusega, et esialgselt müüdi kaupa kostjale saatelehtede alusel, kuid kuna kostja kauba eest ei tasunud, mindi üle arvete esitamise süsteemile. Hageja on tõendanud selle sama juhatuse liikme seletuskirjaga, et kostja tellis veine kas Messenger vahendusel või telefoni teel ja need toimetati kostja soovitusel poodi ning raamatupidaja W saatis kostjale ka arve. Kostja ei ole vaidlustanud kordagi ühtegi kauba kogust või seda, et arve oleks vale (seletuskiri, dtl 178). Eeltoodud arvete, pangakonto väljavõtete, pooltevahelise e-kirjavahetuse ning hageja juhatuse liikme Y seletuskirjaga on tõendatud, et 1) poolte vahel on sõlmitud kauba müügileping VÕS § 208 järgi, mitte hoiuleping, 2) hageja on andnud kostjale kauba üle, mille kohta vormistati arved saatelehena, 3) kostja on saanud kätte arve nr 1028 järgse kauba. Seega on tõendatud, et hageja on täitnud müügilepingust tuleneva müüja kohustuse VÕS § 208 lg 1 järgi ja tal on õigus nõuda müügihinna tasumist. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et poolte vahel oli hoiuleping, mille kohaselt hoiustas kostja hageja kaupa. Seda ei kinnita ka kostja seadusliku esindaja X selgitused istungil, sest hageja tõenditega on need väited ja selgitused ümber lükatud. Kuna hageja on tõendanud, et ta müüs ja andis kostjale üle 252 pudelit veini, mille eest esitas tasumiseks arve nr 1028 summas 3340,80 € ja mille eest maksis kostja 2646,80 €, siis on kostja võlgnevuses 694 € tasumisega. Kostja on seega rikkunud müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust VÕS § 208 lg 1 ja VÕS § 100 mõttes, kuna on jätnud kauba eest osaliselt tasumata ja on sellega viivituses. Hageja täpsustas viivist ja see on perioodi 03.03.2020 (tasu maksmise tähtpäevale järgnev päev) - 28.06.22 (hagi esitamisele eelnev periood) eest seadusjärgses määras ehk VÕS § 113 lg 1 II lause järgi 128,86 eurot. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning viivist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg 1, § 113 lg 1 II lause järgi. Hageja nõue on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista võlga 694 € ja viivist 128,86 eurot. 3 (5)

Menetluskulude jaotus, suurus Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda. Kostja ei ole kulude nimekirja esitanud. Kuna poolte menetluskulud jäävad kostja kanda, siis ei määra kohus kindlaks kostja kulude suurust. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 175 lg 1, § 144 p 1, 7, § 484.2 järgi on menetluskuludeks riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 € ja lepingulise esindaja tasu. Hageja 02.11.2022 esitatud menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 03.11.2022 (kättetoimetamisportaali kaudu). Hageja 13.10.2023 esitatud kulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud kostja seaduslikule esindajale 19.10.2023 TsMS § 3141 lg 2 järgi. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud (tähtaeg 27.10.2023). TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust. Hageja esindajal kulus 02.11.2022 nimekirja järgi töö tegemiseks aega maksekäsu kiirmenetluses 1 tund (tasu 100 €), maakohtu menetluses 4 tundi vastavalt 400 €. Nimekirja järgi on tehtud järgmisi toiminguid: asjaolude täpsustamine 30 min, hagiavalduse koostamine 3 h, lisade komplekteerimine 30 min. 13.10.2023 nimekirja järgi kulus täiendavalt aega 6 tundi ja 20 minutit kokku 633,34 eurot, mis hõlmas järgmist: kostja 07.11.22 e-kirjaga tutvumine 10 min, kostja 21.11.22 avaldusega tutvumine 10 min, hageja 28.01.23 vastuse koostamine 1 h, kostja 30.03.23 vastusega tutvumine ja analüüs 30 min, hageja 12.05.23 kohtuistungiks ettevalmistus 1 h, hageja 15.05.23 kohtuistungil osalemine 1 h, hageja 23.08.23 täpsustuste koostamine koos tõendite esitamisega 1 h, hageja 04.09.23 selgituste koostamine 30 min, 13.10.23 menetluskulude taotluse koostamine 1 h. Eeltoodu alusel kulus hageja esindajal aega, mis hõlmas ka maksekäsus kiirmenetluses tehtud tööaega 1 h, kokku vastavalt 11 h ja 20 min. Kohtu hinnangu ei ole hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Esiteks. Arvestades nimekirjas ja asjas tehtud toimingute vähesust, on menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg 1 tund ebamõistlikult pikk aeg. Teiseks. Hagejal ei ole õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluses kulunud esindaja aja ehk 1 tunni eest 100 €. Nimelt. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484.2 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei saa hageja nõuda maksekäsu kiirmenetluse kuluna esindaja kulu mitte 1 tunni eest 100 eurot, vaid TsMS § 484.2 järgi 20 eurot.

4 (5)

Arvestades asja lihtsust, menetlusdokumentide ja tõendite vähesust, ühte istungit, leiab kohus, et hageja põhjendatud esindaja ajakulu on 10 tundi. Tasu määr 100 € on kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on põhjendatud esindaja tasu maakohtu menetluses 1000 eurot TsMS § 175 lg 1 järgi ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot TsMS § 484.1 järgi, kokku 1020 eurot. Märgitud kulule lisandub tasutud lõiv 245 €. TsMS § 162 lg 1, 2, § 175 lg 1, § 144 p 1, 7, § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 1265 eurot. Lisaks tuleb hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi kostjalt välja mõista võlgnetavatelt kuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.