Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-2198/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.11.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1449

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2023.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-2198

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi S. V. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

10753,11 eurot Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn); hageja esindaja: Carlo Kask, e-post: [email protected];

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kostja: S. V. (end. R., isikukood xxxx, aadress xxxx, e-post: xxxx, faktiline asukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu) Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt S. V. hageja PlusPlus Capital AS kasuks B AS ja S. V. vahel 30.03.2020 sõlmitud Refinantseerimislaen tarbijakrediidilepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 6758,65 €, intressid 646,05 €, lepingu haldustasu 6 €, viivised 1489,33 €, sissenõudekulud 35 € ning viivis põhinõudelt 6758,65 € alates 09.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni 26,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3.Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

8.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb S. V.il tasuda PlusPlus Capital AS-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Pank sõlmisid 30.03.2023 tarbijakrediidilepingu Nr. xxxx, (leping), mille alusel on kostjale väljastatud krediiti summas 7134,01 €. Kostja kohustus krediiti tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 14.04.2020 summas 188,07 € kuni viimase osamakseni 10.12.2029 summas 173,91 € (maksegraafik). Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 26,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 € kuus. Kostja kohustus vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 1 tasuma krediidisumma, intressi ja lepinguhaldustasu vastavalt maksegraafikule. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud osamakseid alates 10.12.2021 osamaksest. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 6711,47 € - seega oli peale lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 6758,65 €, intressimaksetes 646,05 € ja lepingu haldustasu maksetes 6 €. Tingimuste p 4.1.1 kohaselt oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt kogu võla kohest tasumist juhul, kui krediidisaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega, ning krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab

kogu võla kohest tasumist. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles pank lepingu 14.04.2022 üles. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile: 26.04.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 €, 08.08.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € ja 12.12.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 €. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. 21.04.2022 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu põhitingimustele on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga. Seega viivisemäär on 26,90% aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevust 6758,65 €, intresse 646,05 €, lepingu haldustasu 6 €, viiviseid 1489,33 €, sissenõudekulusid 35 €, viivist põhinõudelt 6758,65 € alates 09.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni 26,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, menetluskulud: riigilõiv summas 840 € ja õigusabikulu summas 420 €, väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduse lisa) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.10.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulu summas 420 €. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 840 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 840 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulud, mille järgi esindaja toiminguteks menetluses oli esindustasu: dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine kokku 3,5 tundi, tunnihinnaga 100 eur/tund, kokku summas 420 eurot (käibemaksuga). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 2 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 240 eurot (2*100+km). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1080 eurot (840+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1080 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik