Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.11.2023, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-103474
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus D. V. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
1778,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Aktiva Finance Group OÜ (endine OÜ Aktiva Finants), rk 10746479, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
D. V., ik xxxx, elukoht xxxx ja/või xxxx Kirjalik menetlus
kohustus kostja laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 15.10.2020 - 20.08.2025. Kostja tegi lepingule tagasimakseid 115,88 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud (13.02.2021 seisuga oli tasumata detsembri 2020, jaanuari 2021 ja veebruari 2021 osamakse), saatis esialgne võlausaldaja 13.02.2021 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 27.02.2021), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 28.02.2021 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 8.03.2021 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Esialgsel võlausaldajal on olemas tegevusluba. Sellest tulenevalt on kõik esialgse võlausaldaja siseeeskirjad ja laenu andmise hindamise kriteeriumid Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud ning amet teostab korrapärast järelevalvet krediidiandjate tegevuse üle. Esialgne võlausaldaja on isikutuvastust teostanud e-identimisega. Igat konkreetset laenutaotlust hinnatakse eraldi esialgse võlausaldaja sise-eeskirjade alusel. Esialgne võlausaldaja omandas teabe muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete, konto väljavõtete ja kogutud andmete alusel. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalike andmebaase ning maksehäireregistreid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu, siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja märkis 15.09.2020 taotluses oma sissetulekute netosummaks 900 eurot ning kohustusteks 300 eurot. Esialgne võlausaldaja arvestas limiidiks 489 eurot. Esialgne võlausaldaja võis kostja sissetuleku ja kohustuste alusel järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Lepingujärgsed igakuised osamakse/tagasimaksed olid kostjale jõukohased. Esialgne võlausaldaja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Lepingute sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsusteni. Kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingute tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja esialgsele võlausaldajale ebaõigeid andmeid, ei saa esialgsele võlausaldajale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kostjaga sõlmitud laenuleping nr xxxx on refinantseerimisleping, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ning kõrvalnõuetest (intress + lepingutasu). Hageja nõuab hagiavalduses põhinõuet vastavalt väljamakstud laenusummadele, mille sisse ei arvestata kõrvalnõudeid sealhulgas lepingutasu. Hageja arvestab hagiavalduses kostja laekumised põhiosa katteks. Sellest tulenevalt nõuab hageja lepingutasu põhiosast eraldi. Kostja sai lepingute alusel laenu summas 908 eurot (579 + 329). Kostja tegi lepingule tagasimakseid 115,88 eurot. Kuna refinantseerimislepinguga nr. xxxx refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, arvestab
hageja nõuet kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue 792,12 eurot (908-115,88). Lepingus nr xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 15.09.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o. kuni 28.02.2021 laenusummalt 329 eurolt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustub intressinõue 67,20 eurot (dtl 211). Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu lepingu nr xxxx sõlmimise eest on 20,26 eurot, ning lepingu nr xxxx sõlmimise eest 56,60 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustub lepingu sõlmimise teenustasu nõue 76,86 eurot (20,26 + 56,60). Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 792,12 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 1.03.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 15.04.2023 lepingu üldtingimuste p-s 12.2.1. kokku lepitud viivise määras s.o 0,12% päevas / 43,8% aastas. Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue 737,62 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista viivis alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 792,12 kuni sellekohase tasumiseni alates 16.04.2023 lepingu üldtingimuste p-s 12.2.1. kokku lepitud viivise määras s.o 0,12% päevas / 43,8% aastas, kuid sellisest, et viivised kokku ei ületaks põhivõlgnevust, s.o täiendavalt mitte rohkem kui 54,50 eurot (792,12-737,62). Esialgne võlausaldaja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulud kujunesid järgmiselt: 17.03.2021 tasulise kirja nr 3160748 saatmine 25 eurot, 17.08.2021 tasulise kirja nr 3218807 saatmine 5 eurot, 18.01.2022 tasulise kirja nr 3267614 saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule edastatud e-mailid, sms-id, võlgnikule tehtavate kõnede ja kirjade kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust moodustub võla sissenõudmiskulude nõue kokku 50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras perekonnaliikme s.o ema O. T. vahendusel – 28.08.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse
esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras kättetoimetatud 28.08.2023, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 11.09.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on B OÜ 08.03.2021 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingutest nr. xxxx ja nr xxxx tulenevad nõuded Aktiva Finants OÜ-le (praegune Aktiva Finance Group OÜ). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Eeltoodule vaatamata ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja B OÜ vahel 21.08.2020 sõlmitud lepingust nr xxxx ja 15.09.2020 sõlmitud refinantseerimislepingust nr xxxx (mille alusel sai kostja laenu kokku 908 eurot), põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud laenu 115,88 eurot ning tasumata põhinõude suuruseks on 792,12 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on perioodi 15.09.2020 kuni 28.02.2021 arvestatud intress 67,20 eurot. Samuti ei ole kostja tasunud kokkulepitud lepingutasusid kokku summas 76,86 eurot. Kohus leiab, et kõik eelmärgitud nõuded on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 792,12 eurolt lepingus kokku lepitud intressi määraga võrdses viivisemääras, s.o 0,12% päevas / 43,8% aastas alates 01.03.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.04.2023, 776 päeva eest kokku summas
737,62 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega (dtl 212). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 43,8% aastas põhinõudelt alates 16.04.2023 – 13.11.2023 (k.a) 212 päeva eest, mis moodustab 201,52 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Kuivõrd hageja soovis edaspidise viivise väljamõistmist kuni põhinõude suuruseni, kuulub edaspidine viivis väljamõistmisele summas 54,50 eurot (792,12 – 737,62). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 13.11.2023 seisuga kokku summas 792,12 eurot (737,62 + 54,50). VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 50 eurot. Kohus selgitab, et säte võimaldab küsida tasu üksnes kolme meeldetuletuskirja eest, võlausaldajal on võimalik saata võlgnikule lisaks tasuta meeldetuletuskirju. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, saadetud kolme meeldetuletuskirja eest, s.o. summas 35 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on edastatud kostjale 17.03.2021 (25 eurot), 17.08.2021 (5 eurot), 18.01.2022 (5 eurot). Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb rahuldamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1723,80 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk alla 1% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast.
Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 676 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 4 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842). Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 4 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega, mistõttu kohus leiab, et märgitud mahus ajakulu ei ole põhjendatud. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele parandada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada ja lisada vajalikud tõendid ka nn esimesel korral. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 240 eurot (käibemaksuta). Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 575 eurot (riigilõiv 315 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 240 eurot). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.