Osaühingu Europark Estonia hagi P. L. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
55 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490), lepinguline esindaja jurist Marge Juur Kostja: P. L. (isikukood XXX) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi P. L. vastu.
2.Välja mõista kostjalt P. L. (isikukood XXX) hageja Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks võlgnevus (leppetrahv) 55 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja P. L. kanda.
4.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt P. L. (isikukood XXX) hageja Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud 510 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 390 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-25-122907 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 06.11.2025 hagi P. L. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis 14.10.2024 sõiduk registreerimismärgiga XXX, mille omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja, hageja Europark Estonia opereeritaval parkimisalal aadressil Valukoja 5, Tallinn. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, sest parkimistasu oli maksmata jäetud. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude (14.10.2024 leppetrahv nr 2351 4102 4101 1593 asukohas Valukoja 5, Tallinn summas 55 eurot, maksetähtajaga 21.10.2024), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja jättis leppetrahvi tähtaegselt tasumata. Hageja saatis 31.10.2024 kohtueelselt kostjale lihtpostiga rahvastikuregistrijärgsele aadressile (XXX) meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja võlgnevust ei tasunud.
3.Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Samuti on hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele (sh parkimistingimustele) ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Eeltoodu tõendamiseks on hagiavalduse lisas 2 esitatud fotod parkimistingimustega seotud alal asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
4.Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduki parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Kuivõrd oli olemas hageja pakkumus ja kostja kui sõiduki omaniku / vastutava kasutaja nõustumus lepingu sõlmimiseks, oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel. Poolte vahel ei saa vaidlust olla selles, et leping oli sõlmitud ning sõiduk oli pargitud hageja 2
2-25-122907 opereeritavale parkimisalale, kuivõrd kostja ei ole kordagi ühtegi teistsugust väidet ega tõendit esitanud.
5.Hageja selgitab, et parkimisalade ja infotahvlite osad fotod võivad olla tehtud erineval ajal kui kostja sõiduk seal parkis, kuid need kajastavad sõiduki parkimise ajal kehtinud parkimise tähistusi ja -tingimusi. Hageja ei vaheta oma parkimistingimusi sageli (Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-123666 p 39). Kehtivast kohtupraktikast ei tulene hagejale kohustust pildistada ka parkla parkimistingimusi selliselt, et fotodelt oleks nähtav ajatempel, milline nõue kehtib üksnes leppetrahvinõudele (Harju Maakohtu 15.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-122867, p 52).
6.Hageja lisab, et vaidlusalusel kuupäeval, kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk pargitud eelnimetatud kuupäeval nimetatud parkimisalal.
7.Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on Transpordiametist saadud teabe (hagiavalduse lisa 4) alusel kostja.
8.Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t kuna kostjal puudus parkimisluba. Parkimistingimused näevad ette, et parkimiskoha kasutamise eest tuleb tasuda parkimistasu või omada antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, kuivõrd kostjal puudus parkimisluba ning kostja polnud parkimise eest tasunud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, s.o 14.10.2024 (hagiavalduse lisa 3), täites leppetrahvinõude mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse TsÜS § 70 mõttes. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue kogusummas 55 eurot. Kostja vastuväited
9.Kostja on esitanud 26.11.2025 hagile vastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja esitas järgmised vastuväited: 1) hageja leppetrahvinõue on õigusvastane ja ebaproportsionaalne; 2) hageja pole tõendanud ning kostja ei ole parkimistingimusi rikkunud, sest kostja fikseeris parkimise algusaja; 3) hageja pole täitnud teavitamiskohustust ega tõendanud leppetrahvi kostjale kättetoimetamist (kostja pole leppetrahvi saanud sõidukilt, posti ega ka e-posti teel); 4) kostja pöördus trahvist teada saades koheselt hageja poole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja 3
2-25-122907 põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 321-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
14.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
15.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
16.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli 14.10.2025 sõiduki registreerimismärgiga XXX omanikuks / vastutavaks kasutajaks. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega (hagiavalduse lisa 4, dtl 58), mille kohaselt oli sõiduki omaniku / vastutava kasutaja isikukoodiks XXX, mis kuulub rahvastikuregistri andmetel kostja P. L.le. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega (lisa 3; dtl 55-57) tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX parkis 14.10.2024 aadressil Valukoja 5, Tallinn – sõiduk parkis hageja poolt opereeritaval parkimisalal.
17.Ka leppetrahvi maksmata jätmise osas pole kostja vastu vaielnud. Parkimistingimuste rikkumise tõttu esitati kostjale leppetrahvinõue (14.10.2024 leppetrahv nr 2351 4102 4101 1593 4
2-25-122907 asukohas Valukoja 5, Tallinn summas 55 eurot, maksetähtajaga 21.10.2024) kogusummas 55 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata.
18.Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 55 eurot, kuivõrd pooled ei ole üksmeelel selles osas, kas kostja on hagejaga parkimislepingu sõlminud ja seda rikkunud ning kas hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida järgmist: kas hageja ja kostja on sõlminud parkimislepingu (sh kas kostja sõiduk parkis vaidlusalusel kuupäeval hageja opereeritaval parkimisalal) (I); kas kostja on parkimislepingut rikkunud (s.t kas kostjal puudus parkimisluba ning jättis parkimise fikseerimata ja parkimistasu maksmata) (II); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist (III); kas hageja leppetrahvinõue on proportsionaalne (IV). Lisaks analüüsib kohus, kas hageja menetluskulude hüvitamise nõue põhjendatud.
19.Hageja leiab, et parkimisleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, kuivõrd kostja sõiduk registreerimismärgiga XXX oli pargitud 14.10.2024 aadressil Valukoja 5, Tallinn, s.o hageja poolt opereeritaval parkimisalal ja parkimistingimusi rikkudes, kuna kostjal puudus parkimisluba ja parkimistasu oli maksmata. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagiavalduse lisaga 2 ja 3 tõendanud, et tegemist oli hageja hallatava parklaga ning hageja poolt hallatavas kõnealuses parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Parkimislepingu sõlmimine ning leppetrahvi väljastamine on tõendatud hagiavalduse lisas 2 ja 3 esitatud fotodega. Kostja tähtaegselt (s.o 21.10.2024) leppetrahvi ei tasunud, mistõttu saatis hageja kostjale 31.10.2024 lihtpostiga kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile (XXX) meeldetuletuskirja leppetrahvi kohta.
20.Kohus luges käesoleva otsuse punktis 16 tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduki registreerimismärgiga XXX omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli vaidlusalusel kuupäeval, s.o vastavalt 14.10.2025 seisuga, kostja ehk P. L. (hagiavalduse lisa 4, dtl 58). Seega järelikult saab eeldada, et leping sõlmiti hageja ja kostja P. L. vahel, kuivõrd kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. (I)
21.Kostja on seisukohal, et hageja esitatud leppetrahvinõue on õigusvastane.
22.Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid 14.10.2024 parkimislepingu liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, st kostja parkis hageja parkimisalal ning kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga. Nimelt nähtub hagiavaldusele lisatud lisast 2 (dtl 50-54), s.o vaidlusalusest parkimisalast tehtud fotodelt, nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid kui ka parkimistingimused. Hagi lisast 2 nähtub, et parkimisala on tähistatud EUROPARK märgiga, mis viitab eraparklale. Samuti on liiklusmärk (dtl 51; dtl 54) viitega parkimistingimustele (parkimine lubatud vaid Gemoss’i elektrooniliste lubadega). Märgi all on kirjas, et parkimistingimused asuvad märgi tagaküljel. Hageja on esitanud lepingutingimuste teksti lisas 2 (dtl 52, dtl 93). Eelnimetatud lisadega on tõendatud, et tegemist on eraparklaga, kus opereerib just hageja ja kus on kehtestatud parkimistingimused, mis pidid olema kostjale ka nähtavad ja arusaadavad. Hagiavalduses on selgelt välja toodud, et parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale on paigaldatud rida liiklusja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Parkimistingimustest nähtuvalt ei ole võimalik Valukoja 5, Tallinn tasuta parkida (v.a Gemoss’i elektrooniliste lubadega), mida tõendavad hagiavalduse lisas 2 (dtl 50-54) esitatud 5
2-25-122907 parkimistingimused. Lisaks on fotodelt näha, et parkimisalale sissesõidul on infotahvel tüüptingimustega või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha (ka autoga parklasse sisenemisel), et tegemist on Europark Estonia OÜ parkimisalaga ning et parkimine on tasuline.
23.Lisaks on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 seoses leppetrahvinõude tõendamisega märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Sellisel juhul tuleb parkijal vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud hetkel ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks, et sõiduk paikneks mujal kui Valukoja 5, Tallinn parkimisala.
24.Seega on hageja poolt tõendatud, millised parkimistingimused vaidlusalusel ajal kehtisid ning kus parkimistingimused, liiklus- ja teavitusmärgid asetsesid. Kohus leiab, et iga keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et ta siseneb tasulisele eraparkla alale, kus parkla operaator on kehtestanud kindlad parkimistingimused. Hageja on tõendanud, et Osaühing Europark Estonia on parkimisteenust osutav ettevõte, kes opereerib aadressil Valukoja 5, Tallinn asuval parkimisalal (sh ka leppetrahvi väljastamise kuupäeval).
25.Kohus selgitab, et tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja on fotodega (dtl 50-54) tõendanud, et tingimused olid parklas olemas ning need on saanud lepingu osaks. Kostja sõiduk sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus hoolsuskohustus kontrollida, millised tingimused kehtivad võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides.
26.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha ning seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal seal ei pargitud (vt ka Riigikohtu 06.12.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-15-3430 p 18). Seega ei pea fotod parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kostja ei ole väitnud ja tõendanud, et vaidlusalusel kuupäeval kehtisid parkimisalal teistsugused parkimistingimused või et kostja ei parkinud nimetatud parkimisalal. Hageja on esitanud parkimisalal kehtinud parkimistingimused hagi lisana 2 (dtl 50-54).
27.Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-75-10, p 14).
28.Kohus on otsuse p-des 21-27 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. (II)
29.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on parkimislepingut rikkunud, omamata parkimisluba. 6
2-25-122907
30.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on parkimistingimusi rikkunud. Kostja leiab, et ta parkis sõiduki vastavalt parklas kehtinud korrale, fikseerides parkimise algusaja paberile.
31.Tsiviilasja materjalidest (dtl 55-57) nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk XXX oli pargitud Valukoja 5, Tallinn parkimisalale ning kostja ei ole parkimise algusaega kuidagi fikseerinud. Seejuures ei oma parkimise algusaja fikseerimine tähtsust, kuivõrd vaidlusalusel parkimisalal aadressil Valukoja 5, Tallinn sellist parkimise võimalust parkimistingimused ette ei näinud. Hageja esitatud parkimistingimustest (lisa 2, dtl 50-54) nähtuvalt on parkimisala selgelt tähistatud. Hagiavalduse lisas 2 toodud fotolt 1 (dtl 50), mis on tehtud leppetrahvi väljastamise kuupäeval (s.o 14.10.2024 kell 10:10), on nähtav nii teavitusmärk kui ka hageja Europark Estonia infotahvel. Parkimistingimused pidid ka kostjale nähtavad olema, kuivõrd parkimistingimuste märk asetses kostja sõiduki läheduses (dtl 81-82). Parkimistingimustest (dtl 50-54) nähtub selgelt, et tegemist on tasulise parkimisalaga, kus on märk „Parkimise keeld“ ja parkimine on lubatud üksnes selleks ettenähtud parkimisloaga („parkimine lubatud vaid Gemoss’i elektrooniliste lubadega“). Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t kostja sõidukil puudus parkimisluba. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks omanud vastavat Gemoss’i elektroonilist parkimisluba.
(III)
32.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist.
33.Kostja väidab, et kostja pole leppetrahvi kätte saanud ja hageja pole tõendanud leppetrahvi kostjale kättetoimetamist.
34.Hagiavalduse lisaga 3 ning neis esitatud fotodega (dtl 55; dtl 56-57) on tõendatud, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist (s.o 14.10.2024), paigutades leppetrahvinõude kostja sõiduki tuuleklaasi ja kojamehe vahele. Tehtud fotodelt (dtl 57) on selgelt tuvastatav, et leppetrahv on asetatud sõiduki kojamehe ja tuuleklaasi vahele. Riigikohus on selgitanud, et kui leppetrahv jäetakse sõiduki kojamehe vahele, siis on parkimistingimuste rikkujat mõistlikul viisil ja mõistliku tähtaja jooksul teavitatud leppetrahvist. Leppetrahvi asetamine sõiduki kojamehe vahele on praktikas tavapärane viis, kuidas parkimisoperaatorid parkimistingimuste rikkumisest teavitavad. Seega on leppetrahvinõuded esitatud mõistlikul viisil ja aja jooksul TsÜS § 70 mõttes.
35.Lisaks on hageja tõendanud (dtl 59; 86), et ta on saatnud kostjale võlgnevuse osas meeldetuletuse lihtpostiga kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile (XXX). Kuna kostja teatele ei reageerinud, oli põhjendatud hageja poolt võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole pöördumine.
36.Kohus selgitab täiendavalt, et parkimiskorraldajal puudub seadusejärgne kohustus saata täiendavaid meeldetuletusi tasumata jäänud leppetrahvide kohta. Seega ei ole leppetrahvi sissenõudmise eelduseks meeldetuletuskirja saatmine, mistõttu pole iseenesest tähendust sellel, kas kostja sai kätte registrijärgsel aadressil edastatud nõudekirjad (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-21-121615, p 13).
37.Kohus on otsuse p-des 21-28 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Kuna kostja on parkimislepingut rikkunud (parkides selleks mitteettenähtud alale, omamata parkimisluba, vt ka otsuse p-d 29-31) ja jätnud leppetrahvinõude 55 eurot tähtajaks tasumata (VÕS § 100), on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi. Seega kostja poolt kuulub tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahv 55 eurot. 7
2-25-122907 (IV)
38.Kostja hinnangul on ka parkimistrahv 55 eurot ebamõistlik.
39.Kohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel, kuid üksnes juhul, kui leppetrahv on ebamõistlikult suur.
40.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2168-16, p 36). Nimelt VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitab samas, et leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes (Riigikohtu 21. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-12, p 12).
41.Õiguskirjanduses on leitud, et leppetrahvil on seadusest tulenevalt kaks funktsiooni. Ühelt poolt on leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil võlgniku suhtes preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Teiselt poolt täidab leppetrahv ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ning täitmise funktsiooni. Leppetrahv tagab võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2016, lk 811).
42.Kohus leiab, et hageja leppetrahvinõue 55 eurot ühekordsel rikkumisel ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ei ole kostja kahjuks oluliselt rikutud. Leppetrahvi suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 kehtestatud „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 13 lg 7 p 1 alusel on avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise korral linnal õigus nõuda viivistasu 31 eurot. Seega kohtu hinnangul vastab käesoleval ajal, mh arvestades üldist hinnatõusu, hageja nõutud ja parkimisnõuete rikkujatele väljastatud leppetrahv n-ö turuolukorrale. Kuna äriühingu eesmärk on tulu teenimine ning parkimise korraldamine on hageja põhitegevusala ning seejuures on hagejal oluliselt vähem võimalusi korratu parkija distsiplineerimiseks, siis on kohtu hinnangul põhjendatud nõuda leppetrahvi vähemalt sama suures määras, kui avaliku ruumi kasutamise puhul rakendatavad sanktsioonid. Seega kohus leiab, et parkimistrahv 55 eurot kui sanktsioon parkimistingimuste rikkumise eest, on parkimisteenuse osutamise valdkonnas tavapärane.
43.Leppetrahvi ei muuda ebamõistlikuks ka asjaolu, et kostja parkis sõiduki tervishoiuteenust osutava asutuse lähedale ning läks pärast parkimist lapsega arsti juurde. Sõiduki parkimise 8
2-25-122907 asukohas on parkimistingimused selgelt nähtavad ning kostja valis parkimistingimuste eiramise.
44.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt kehtestatud tüüptingimused ei ole tühised ning kostja poolt kuuluvad tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahv 55 eurot.
45.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 55 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.
47.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
48.Hageja on 08.12.2025 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 510 eurot ilma käibemaksuta (s.o 4,25 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot).
49.Kostja ei ole hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud.
50.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
51.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot.
52.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust 9
2-25-122907 suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
53.Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
54.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 120 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 120 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
55.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud ja kohus on kontrollinud, et hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
56.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 4,25 tundi, s.o hagiavalduse koostamine 2 tundi, hageja 03.12.2025 seisukoha koostamine 2 tundi (sh määruse ja kostja vastusega tutvumine) ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-1910324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
57.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide (hagiavaldus, menetluskulude nimekiri ja täiendav seisukoht) ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 3,25 tundi (hagiavaldus 1 tund, täiendav seisukoht 2 tundi ja menetluskulude nimekiri 0,25 tundi). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 390 eurot (3,25 x 120).
10
2-25-122907
58.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 510 eurot (100+20+390). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
59.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
60.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.